{"id":20,"date":"2024-04-04T04:35:23","date_gmt":"2024-04-04T01:35:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/klassi-arengufaasid-ja-juhtimine\/"},"modified":"2024-04-04T04:35:29","modified_gmt":"2024-04-04T01:35:29","slug":"klassi-arengufaasid-ja-juhtimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/klassi-arengufaasid-ja-juhtimine\/","title":{"rendered":"Klassi arengufaasid ja juhtimine"},"content":{"rendered":"<p>K\u00f5ik sotsiaalsed grupid arenevad teataval kindlal, sarnasel viisil. Mida see t\u00e4hendab ja kuidas grupid arenevad? Iga grupp on loodud mingi \u00fcldeesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks (olgu see eesm\u00e4rk n\u00e4iteks tootmisorganisatsioonis kasum v\u00f5i koolis \u00f5pilaste \u00f5ppimine ja areng). Sattudes gruppi, \u201dtoovad\u201c inimesed sinna oma hoiakud ja uskumused, vajadused, aga ka oma harjumusp\u00e4rased k\u00e4itumisviisid, kalduvused ja oskused. Inimesed m\u00f5jutavad grupis \u00fcksteist suhtlemise k\u00e4igus ja seda vastastikust m\u00f5ju nimetatakse interaktsiooniks. Interaktsiooni on haaratud m\u00f5tlemine ja emotsioonid (emotsionaalsed seisundid), verbaalne ja mitteverbaalne k\u00e4itumine.<\/p>\n<p><strong>Grupid arenevad selle t\u00f5ttu, et \u00fchest k\u00fcljest on igal grupil \u00fcldeesm\u00e4rk\/eesm\u00e4rgid, mille t\u00e4itmise poole juht gruppi suunab, ja teisest k\u00fcljest on grupi liikmetel oma isiklikud eesm\u00e4rgid\/vajadused, mis omavahel sagedasti \u201ep\u00f5rkuvad\u201c.<\/strong><\/p>\n<p>Gruppide arengu d\u00fcnaamikat uurides on leitud, et grupid arenevad etapiti, mida on enamasti nimetatud grupi arengufaasideks. Selles, et grupid arenevad mitme etapi kaudu, on uurijad enamasti \u00fchel n\u00f5ul. M\u00f5ningad erinevused esinevad vaid grupi arengufaaside liigituses. Tubbs &amp; Moss (2000) m\u00e4rgivad, et kuigi on kolme, nelja, viie ja enama arengufaasi pooldajaid, on levinumad siiski nelja v\u00f5i viie arengufaasi teooriad. Selles raamatus tuginetakse grupi nelja arengufaasi teooriale: <strong><br><\/strong><\/p>\n<p><strong><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f57678baad3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f57678baad3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f57678baad3-collapse\">Kujunemisfaas<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f57678baad3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f57678baad3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kujunemisfaasi klassis kohtab t\u00fc\u00fcpiliselt nii esimese klassi \u00f5pilaste puhul kui g\u00fcmnaasiumi k\u00fcmnenda klassi \u00f5pilaste puhul. Muudes klassides saab kujunemisfaasist r\u00e4\u00e4kida juhul, kui \u00f5pilaste koosseis klassis mingil p\u00f5hjusel sedav\u00f5rd muutub, et suur osa \u00f5pilastest ei tunne \u00fcksteist.\n<p>Kujunemisfaasis on esimese klassi \u00f5pilased eriti \u00f5petajast s\u00f5ltuvuses. Neil on uues, v\u00f5\u00f5ras situatsioonis raske orienteeruda. Oodatakse, et \u00f5petaja \u00fctleb ette, mida ja kuidas teha. J\u00e4lgitakse, kuidas teised k\u00e4ituvad. Toimub enesele koha, pinginaabri, kaaslase otsimine. Selleks valitakse m\u00f5ni juba tuttav \u00f5pilane, v\u00f5i see, kes tundub sobivat, v\u00f5i see, kes ette satub.<\/p>\n<p>Algastme \u00f5pilased vajavad klassi kujunemisfaasis toetavat \u201chead, kuid n\u00f5udlikku ema\/isa t\u00fc\u00fcpi\u201d \u00f5petajat, juhtiva stiiliga \u00f5petajat. \u00d5petaja tunnustab ja kiidab, aga kutsub ka vajadust m\u00f6\u00f6da korrale. \u00d5petaja on siin tavaliselt \u00f5pilastele autoriteet ning seet\u00f5ttu kuulatakse teda hoolikalt. Nii saab \u00f5petaja \u00fcsna h\u00f5lpsasti r\u00e4\u00e4kida lastele, et klassiruum on p\u00f5hiliselt koht \u00f5ppimiseks, ja kuigi igal \u00f5pilasel on oma huvid ja eesm\u00e4rgid, on klassi jaoks tervikuna k\u00f5ige t\u00e4htsam \u00fchine eesm\u00e4rk \u2013 \u00f5ppida ja saada targemaks.<\/p>\n<p>Juhtiva stiili kasutamine klassi kujunemisfaasis g\u00fcmnaasiumi astmes peaks aga olema minimaalne (kui seda \u00fcldse vaja on) ning valitsema peaks hoopis demokraatliku stiili kasutamine.<strong> On v\u00e4ga t\u00e4htis, et klassi kujunemisfaasis arutatakse \u00f5petaja eestvedamisel l\u00e4bi ja t\u00f6\u00f6tatakse koos v\u00e4lja reeglid (normid), mida tuleb t\u00e4ita<\/strong>. \u00d5petaja loob \u00f5pilastele v\u00f5imalusi oma arvamuste ja m\u00f5tete v\u00e4ljendamiseks ning p\u00fc\u00fcdleb selle poole, et \u00f5pilased m\u00f5istaksid arutelude kaudu (mida \u00f5petaja vajadust m\u00f6\u00f6da suunab) reeglite olemust ja vajalikkust, kui koos on grupp inimesi. <strong>\u00d5petaja p\u00fc\u00fcab saavutada, et arutelude tulemusena j\u00f5utaks arusaamiseni: reeglid ja printsiibid on klassis olulised mitte \u00f5petaja jaoks, vaid selleks, et \u00f5pilastel oleks parem meeldivas keskkonnas \u00f5ppida.<\/strong> Arutelu(de) j\u00e4rel formuleeritakse t\u00e4psed ja arusaadavad reeglid ning printsiibid, kusjuures osa reegleid v\u00f5iks olla v\u00e4ljendatud ka \u201ev\u00e4\u00e4rtuste keeles\u201c, n\u00e4iteks teiste respekteerimine (austamine) k\u00e4itumises, toetuse pakkumine teisele, kui kaaslane vajab abi jne. \u00d5petaja soovitavad juhtimisstiilid klassi kujunemisfaasis on: juhtiv stiil (seda k\u00fcll enamasti algastme ja ka p\u00f5hikooli \u00f5pilaste puhul), demokraatlik stiil, arendav stiil ja liitev stiil.<strong> <\/strong><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/strong><\/p>\n<p><strong><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f57678baaeb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f57678baaeb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f57678baaeb-collapse\">Konfliktifaas<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f57678baaeb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f57678baaeb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kujunemisfaasile j\u00e4rgneb alati konfliktifaas. Konflikt t\u00e4hendab vastuolu ja selles grupi arengufaasis ilmnevad erinevad vastuolud. See, kuidas vastuolud esile tulevad (kuidas vastuolude puhul k\u00e4itutakse), s\u00f5ltub \u00f5pilaste lastetoast selles klassis ja \u00f5pilaste vanusest.\n<p>Klassi konfliktifaasis toimuv s\u00f5ltub suuresti asjaolust, kuiv\u00f5rd \u00f5pilased on \u00f5ppinud oma k\u00e4itumist kontrollima, teistega arvestama ja sotsiaalselt heakskiidetud vormis probleeme lahendama. Mida rohkem on klassis niisuguseid \u00f5pilasi, kes seda k\u00f5ike ei oska, seda raskem ja pikem on konfliktifaas. N\u00e4iteks m\u00f5nd k\u00e4itumisprobleemidega erikooli \u00f5pilaste klassi vaadeldes saab t\u00e4heldada eriti tormilist (agressiivset k\u00e4itumist sisaldavat) konfliktifaasi, mis v\u00f5ib olla ka p\u00fcsiv (konfliktifaasi arengupeetus). M\u00f5nes nn eliitkooli tugeva \u00f5pimotivatsiooniga klassis aga v\u00f5idakse konfliktifaas l\u00e4bida suhteliselt m\u00e4rkamatult.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kides konfliktidest kui vastuoludest klassiruumis, tuleb osata neid n\u00e4ha ja nende olemust m\u00f5ista. Klassis v\u00f5ib esineda v\u00e4\u00e4rtuskonflikte, kus m\u00f5ni \u00f5pilane keelab teisele tema v\u00e4\u00e4rtusi v\u00f5i sunnib omi v\u00e4\u00e4rtusi peale. nN\u00e4iteks algklassides \u201dtapeldakse\u201d tihti selle p\u00e4rast, mis on parem automark, amet, jms. V\u00f5ib esineda vajaduskonflikte, kus \u00f5pilane takistab teisele tolle vajaduste rahuldamist. V\u00f5ib esineda eesm\u00e4rgikonflikte, kus takistatakse \u00fcksteise eesm\u00e4rkide saavutamist. Ja l\u00f5puks v\u00f5ib esineda \u00f5iguste konflikte, kus \u00fcks \u00f5pilane rikub teise \u00f5igusi (n\u00e4iteks \u00f5igus sellele, et sind ei alandata, isikupuutumatusele, omandile jms).<\/p>\n<p><strong>Klassi kujunemisfaasis ilmnema hakanud \u00f5pilaste t\u00fc\u00fcpilised rollid \u2013 juht, v\u00f5imutahtja, r\u00fcndaja, eksitaja, toetaja, koost\u00f6\u00f6taja, k\u00f5rvalehoidja \u2013 ilmnevad n\u00fc\u00fcd t\u00e4ies selguses.\u00a0<\/strong>R\u00fcndaja r\u00fcndab kaas\u00f5pilasi ja\/v\u00f5i \u00f5petajat kriitiliste, sageli halvustavate m\u00e4rkustega. V\u00f5imutahtja p\u00fc\u00fcab teisi endale allutada. Eksitaja \u201epaneb kildu\u201c vms. V\u00f5imu liidriks v\u00f5ib p\u00fcrgida mitu \u00f5pilast. Vahel nad otsivad endale s\u00f5pru\/pooldajaid ja kui leiavad, siis tekib mitu gruppi, kes omavahel vaenutsevad. Sellised grupid kas omavahel demonstratiivselt \u00fcldse ei l\u00e4vi v\u00f5i t\u00fclitsevad pidevalt. Vahel on norimise p\u00f5hjus vaid see, et \u00f5pilane kuulub \u201evalesse gruppi\u201c. M\u00f5nikord vastandab m\u00f5ni niisugune grupp klassis end ka kogu klassile ja\/v\u00f5i \u00f5petajale. Enamasti vastandatakse siis end ka klassi eesm\u00e4rgile a`la \u201eTe olete lollid, et tuubite!\u201c ja p\u00fc\u00fctakse kogu klassi enesele allutada.<\/p>\n<p>Klassi konfliktifaasis esinevad sageli lahkarvamused, solvumised, vaidlused, t\u00fclid. Omavahelised suhted v\u00f5ivad olla nii paariti, vastastikku kui grupiti vaenulikud ja v\u00f5ib toimuda pidev pinge \u00fcles kruvimine. M\u00f5ni \u00f5pilane v\u00f5i mitu \u00f5pilast koos v\u00f5ib tegeleda \u201eenda l\u00f5bustamisega\u201c kedagi kiusates. Kiusatakse neid, kes \u201eerinevad\u201c \u2013 kiusatav v\u00f5ib olla n\u00e4iteks erinev tarkuse poolest (\u00f5pib paremini). Kiusaja(te)le ei meeldi sageli, et keegi temast milleski parem on. Kiusatav v\u00f5ib olla n\u00e4iteks kartlik ja tagasihoidlik. Kiusaja(te)le on mugav kiusata seda, kes vastu ei hakka. Kiusatakse n\u00e4iteks neid, kes on h\u00fcperaktiivsuse ilmingutega, h\u00fcsteerilise k\u00e4itumisega. Kiusaja(te)le meeldib provotseerida teise \u00e4kilisi reaktsioone, sest siis \u201esaab nalja\u201c. Kiusamine v\u00f5ib olla \u00f5petaja(te) eest varjatud, kuid kiusamise \u00fcksikud m\u00e4rgid paistavad ikkagi silma. Kas aga \u00f5petaja tahab neid m\u00e4rke n\u00e4ha? \u00d5petaja eetilise k\u00e4itumise hulka kuulub \u00f5pilas(t)e kaitsmine v\u00e4givalla eest. \u00d5petaja, kes \u201eei n\u00e4e\u201c kiusamisk\u00e4itumist, ei sobi \u00f5petajaks.<strong> <\/strong><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/strong><\/p>\n\n<p><strong><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f57678baaf1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f57678baaf1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f57678baaf1-collapse\">Kohanemisfaas<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f57678baaf1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f57678baaf1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Kohanemisfaas saabub, kui konfliktifaas on l\u00e4bitud. \u00d5pilased on omandanud klassis kui grupis k\u00e4itumise reeglid ning t\u00e4idavad neid. <strong>Klassi peamine eesm\u00e4rk \u2013 \u00f5ppimine \u2013 on k\u00fcll teadvustunud, kuid mitte sel m\u00e4\u00e4ral, et \u00f5pilased selle esiplaanile seaks.<\/strong>\n<p>\u00d5pilased hakkavad juba tundma klassi \u201emeie klassina\u201c ja hoiavad kokku. Kui konfliktifaasis olid vaenutsevad grupid, siis n\u00fc\u00fcd on \u00f5pitud \u00fcksteist v\u00e4hemalt taluma. Kuigi tahetakse (julgetakse) m\u00f5nele \u00f5pilasele, kes \u00f5ppimist segab v\u00f5i ilmutab agressiivsust, \u00f6elda, et see ei sobi ja vahel \u00f6eldakse ka, ei tee klass tervikuna seda siiski. Kohanemisfaasis suudab klass aga juba mitmeid konflikte ilma \u00f5petaja abita (v\u00f5i algklassides \u00f5petaja abiga) lahendada. Samal ajal v\u00f5ib m\u00f5ni vana t\u00fcli uuesti \u00fcles kerkida ja kui \u00f5petaja seda \u201eei n\u00e4e\u201c, v\u00f5ib klass konfliktifaasi tagasi langeda. Samuti on kohanemisfaasis klass v\u00e4ga tundlik nn uute tulijate suhtes. Kui sellel klassi arengu perioodil lisandub klassi m\u00f5ni k\u00e4itumisprobleemidega \u00f5pilane, siis v\u00f5ib klass j\u00e4lle konfliktifaasi tagasi langeda.<\/p>\n<p>Kohanemisfaasis oleva klassi puhul on \u00f5petajal soovitav kasutada palju demokraatlikku juhtimisstiili \u2013 kuulab \u00f5pilaste arvamusi ja m\u00f5tteid; loob usalduslikku \u00f5hkkonda; p\u00fc\u00fcdleb selle poole, et \u00f5pilased m\u00f5istaksid reeglite olemust ja saaksid otsustamisel kaasa r\u00e4\u00e4kida). Algklassides ja p\u00f5hikoolis on vahetevahel vajalik ka juhtiva stiili kasutamine ja seda just kiusamisk\u00e4itumise v\u00f5i mingi muu agressiivse k\u00e4itumise ilmnemise korral. M\u00f5ni v\u00e4ga erandlik olukord n\u00f5uab ka sundivat stiili. M\u00f5nikord on tarvis kasutada liitvat stiili. Arendav stiil on ka selles arengufaasis (nagu igas faasis) vajalik.<strong> <\/strong><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/strong><\/p>\n<p><strong><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69f57678baaf7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69f57678baaf7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69f57678baaf7-collapse\">T\u00f6\u00f6faas<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69f57678baaf7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69f57678baaf7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Klassi t\u00f6\u00f6faasis on k\u00f5rge \u00f5pimotivatsioon (m\u00f5istetakse eesm\u00e4rke, miks klassis ollakse). Iga klass ei j\u00f5uagi t\u00f6\u00f6faasi. T\u00f6\u00f6faasis klassis v\u00f5ib olla \u00fcksikuid \u00f5pilasi, kes ei taha \u00f5ppida-areneda, kuid \u00fcldine mentaliteet klassis on \u00f5ppimise v\u00e4\u00e4rtustamine. Kui ongi arusaamatusi ja ajutisi t\u00fclisid, siis nendega saadakse hakkama. Valitseb \u201emeie\u201c tunne. Seda seisundit iseloomustavateks s\u00f5nadeks on s\u00f5bralikkus ja \u00fcksteisega arvestamine. Kuna klassi eesm\u00e4rk \u2013 \u00f5ppida, areneda \u2013 on teadvustatud ja t\u00e4htsustatud, siis \u00f5pilased klassi t\u00f6\u00f6faasis tavaliselt toetavad ja aitavad \u00fcksteist.\n<p><strong>Kui klass on t\u00f6\u00f6faasis, siis \u00fcksikute \u00f5pilaste lahkumine v\u00f5i lisandumine klassi t\u00f6\u00f6faasi tavaliselt ei muuda.<\/strong> T\u00f6\u00f6faasis klass reageerib iga kiusamisjuhtumi puhul ja asub kiusatavat kaitsma. Nii leiab kiusaja end vastastikku terve klassiga, kes p\u00f6\u00f6rdub vajaduse korral ka \u00f5petaja v\u00f5i kooli juhtkonna poole. N\u00e4iteks \u00fches neljandas klassis oli klass \u00fcksmeelselt poisi vastu, kes rikkus korda ja kiusas pidevalt endast n\u00f5rgemaid. Kui klassijuhatajale r\u00e4\u00e4kimine ei andnud tulemusi, l\u00e4ks klassi nn delegatsioon kooli \u00f5ppealajuhataja juurde n\u00f5udmisega, et see \u00f5pilane nende klassist k\u00f5rvaldataks.<\/p>\n<p>Kui konfliktifaasis on m\u00f5ned vaenutsevad \u00f5pilaste grupid ja kohanemisfaasis nendesse kuuluvad \u00f5pilased on \u00f5ppinud \u00fcksteist taluma, siis klassi t\u00f6\u00f6faasis tunnevad grupid\/s\u00f5pruskonnad end \u201emeie klassis\u201c olevatena ja ei vaenutse.<\/p>\n<p>Kui m\u00f5ned grupiteoreetikud on esitanud viiefaasilise grupiarengu mudeli ja viiendaks arengufaasiks on nimetatud koost\u00f6\u00f6faasi, siis neljafaasilises arengumudelis on ka koost\u00f6\u00f6. Koost\u00f6\u00f6 ei t\u00e4henda siin mitte ainult \u00f5pilaste \u00fcksmeelset omavahelist koostegutsemist \u00fchiste projektide, \u00fclesannete t\u00e4itmisel, vaid ka klassiv\u00e4list tegevust. \u00d5pilased otsivad sageli v\u00f5imalusi ennast arendada v\u00e4ljaspool klassi ja kaasavad v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6da ka teisi sama kooli \u00f5pilasi.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6faasis oleva klassi puhul on \u00f5petajal soovitav kasutada palju demokraatlikku juhtimisstiili (kuulab \u00f5pilaste arvamusi ja m\u00f5tteid; loob usalduslikku \u00f5hkkonda; p\u00fc\u00fcdleb selle poole, et \u00f5pilased m\u00f5istaksid reeglite olemust ja saaksid kaasa r\u00e4\u00e4kida otsustamisel). Algklassides ja p\u00f5hikoolis on vajalik j\u00e4tkuvalt ka juhtiva stiili kasutamine. Arendav stiil on ka selles arengufaasis \u00f5petajale vajalik nagu k\u00f5igis faasides, kuigi seda on siin sageli v\u00e4hem tarvis.<\/p>\n<p>Muidugi t\u00e4idab klassijuhataja\/\u00f5petaja klassi t\u00f6\u00f6faasis nelja juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine), selleks et saavutada klassi kui grupi p\u00f5hieesm\u00e4rki \u2013 \u00f5pilaste \u00f5ppimist ja arengut<strong> <\/strong><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ik sotsiaalsed grupid arenevad teataval kindlal, sarnasel viisil. Mida see t\u00e4hendab ja kuidas grupid arenevad? Iga grupp on loodud mingi \u00fcldeesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks (olgu see eesm\u00e4rk n\u00e4iteks tootmisorganisatsioonis kasum v\u00f5i koolis \u00f5pilaste \u00f5ppimine ja areng). Sattudes gruppi, \u201dtoovad\u201c inimesed sinna oma &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":160,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/160"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":66,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/66"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}