{"id":17,"date":"2024-04-04T04:35:23","date_gmt":"2024-04-04T01:35:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/motlemine-emotsioonid-ja-hoiakud\/"},"modified":"2024-04-04T04:35:29","modified_gmt":"2024-04-04T01:35:29","slug":"motlemine-emotsioonid-ja-hoiakud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/motlemine-emotsioonid-ja-hoiakud\/","title":{"rendered":"M\u00f5tlemine, emotsioonid ja hoiakud"},"content":{"rendered":"<p><strong>Emotsioone kutsub esile indiviidi s\u00fcndmuse t\u00f5lgendus<\/strong><\/p>\n<p>S\u00fcndmust hinnatakse: kuidas see m\u00f5ju(ta)b indiviidi heaolu (oht elule, tervisele, varale, toimetulekule). Tulevikus\u00fcndmuste puhul kuidas see v\u00f5iks m\u00f5jutada. NB! Indiviidid hindavad olukordi ja teiste inimeste k\u00e4itumist subjektiivselt, kujutades enesele ette, mis v\u00f5ib juhtuda.<br><strong>Sageli on olukorra hinnang vale, kuid tekkivad emotsioonid on t\u00f5elised.<\/strong><\/p>\n<p><strong>NEGATIIVSEID EMOTSIOONE P\u00d5HJUSTAVAD KA M\u00d5TLEMISVEAD<\/strong><br>Asjad iseenesest pole head v\u00f5i halvad, meie m\u00f5te teeb nad selleks v\u00f5i teiseks<\/p>\n\n<p>M\u00d5TTED JAGUNEVAD KAHEKS:<br>\u2013 <strong>Arukad (Ratsionaalsed)<\/strong> m\u00f5tted<br>\u2013 <strong>Ekslikud (Irratsionaalsed)<\/strong> m\u00f5tted<\/p>\n\n<p>M\u00f5ned irratsionaalsed uskumused (Ellis; Beck; Toskala)<\/p>\n<p><strong>LIIGNE \u00dcLDISTAMINE<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Liialdused: Alati, keegi, kunagi, k\u00f5ik, nad, jms.\u201cNad k\u00f5ik tahavad\u2026\u201c \u201cNad k\u00f5ik on v\u00e4gistajad\u2026\u201d.<\/li>\n<li>Dihhotoomia: Must \u2013 valge \u201clapselik\u201d m\u00f5tlemine. \u201cTa on halb, absoluutselt\u201c, \u201comad ja v\u00f5\u00f5rad\u201d.\u00a0<\/li>\n<li>\u00dclet\u00e4htsustamine: V\u00e4ikest ebameeldivust n\u00e4hakse suure \u00f5nnetusena. \u00dcksik fakt \u201cpuhutakse suureks\u201d. Vastandina alat\u00e4htsustamine: \u00f5nnestumine pisendatakse \u00e4ra. Positiivseid fakte \u201cei n\u00e4hta\u201d.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00d5TETE LUGEMINE<\/strong><br><strong>Usk sellesse, et teatakse, mida teine m\u00f5tleb<\/strong>, p\u00f5hineb v\u00e4\u00e4ral arvamusel: \u201ck\u00f5ik teised m\u00f5tlevad samamoodi, nagu mina m\u00f5tlen. Teisele omistatakse m\u00f5tteid \u201cv\u00e4liste m\u00e4rkide p\u00f5hjal\u201d, n\u00e4iteks otsene silmavaatamine (j\u00f5llitab) v\u00f5i silmside v\u00e4ltimine (ta ei salli mind). Eriti suured tajumis-vead \u2013 kultuurinevustest tingitud k\u00e4itumise puhul.<br><strong>Usutakse, et teine loeb m\u00f5tteid<\/strong> (v\u00e4ikesed lapsed, m\u00f5ned t\u00e4iskasvanud) Ei r\u00e4\u00e4gita \u2013 kuna teine teab ju.<\/p>\n\n<p><strong>S\u00dc\u00dcTUNDEGA TOIMETULEKU EBAADEKVAATSED VIISID<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Enese jaoks oma s\u00fc\u00fctunde \u201e\u00e4ra kaotamine\u201c, \u201ekinnim\u00e4tsimine\u201c, enese \u00f5igustamine\u00a0<\/li>\n<li>Ratsionaliseerimine \u2013 Inimene seletab enesele tagantj\u00e4rele \u00e4ra, miks ta ikkagi nii k\u00e4itus st. ta \u00f5igustab ennast.\u00a0<\/li>\n<li>Projektsioon \u2013 Oma tegu st. teo p\u00f5hjus projekteeritakse teisele. \u201cMis sa siis\u2026.,\u201d \u201cIse oled s\u00fc\u00fcdi, et \u2026.!\u201d.<\/li>\n<li>Negatiivne suhtumine teisesse \u2013 tekib p\u00e4rast oma halba tegu (tekib vaenulikkus; vihkamine).<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>S\u00dc\u00dcTUNDEGA TOIMETULEKU ADEKVAATNE VIIS<\/strong> <br><strong>Oma s\u00fc\u00fc teadvustamine<\/strong><\/p>\n<p>Inimene \u00fctleb enesele selgelt v\u00e4lja, et ta toimis halvasti, valesti, rikkus reegleid jms. \u00d6eldakse endale: \u201eMa enam ei tee nii\u201c v\u00f5i \u201eMa k\u00e4itun teine kord paremini\u201c v\u00f5i \u201e Ma p\u00fc\u00fcan halba tegu heastada nii kuidas suudan.\u201c Siis saab ta oma halba tegu mitte korrata.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Selline teadvustamine t\u00e4hendab enesele andestamist<\/strong> klausliga, et oma halb tegu kas heastatakse (kui see on v\u00f5imalik) ja\/v\u00f5i seda ei korrata enam. Kui enesele andeks ei suudeta anda (enesele andestamine pole totaalne unustamine vaid v\u00f5ime elada selle teadmisega, et sa tahad paremaks muutuda), siis s\u00fc\u00fctunded kuhjuvad v\u00f5i tekivad nn. liialdatud s\u00fc\u00fctunded.<\/p>\n\n<p><strong>Noorukite t\u00fc\u00fcpiliselt valesid m\u00f5tteid\/uskumusi<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Usutakse, et sildistamine ja\/v\u00f5i s\u00f5imamine ei tekita reaalset kahju v\u00f5i on hoopis positiivne (teised hindavad mind siis\u2026.). Sellise k\u00e4itumise taga on t\u00fc\u00fcpiliselt minapildi h\u00e4ired (miks ta peab enesele t\u00f5estama, et ta on teistest \u201cparem\u201d).<\/li>\n<li>Oma v\u00e4\u00e4rk\u00e4itumises s\u00fc\u00fcdistatakse teist v\u00f5i teisi, mis on t\u00fc\u00fcpiline projektsioon. Taoliste valede uskumuste abil neutraliseerivad enese-kesksed agressiivse k\u00e4itumisega noored oma tekkivat s\u00fc\u00fctunnet.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>RATSIONAALNE M\u00d5TTEVIIS<\/strong> Antero Toskala (1991)<\/p>\n<ul>\n<li><strong>Sallivus<\/strong> t\u00e4hendab t\u00f5siasja aktsepteerimist, et k\u00f5ik inimesed kalduvad eksima. Seet\u00f5ttu poleks reaalne eeldada enda v\u00f5i teiste t\u00e4iuslikkust.\u00a0<\/li>\n<li><strong>Paindlikkus<\/strong> \u2013 avatus muutustele. Muutused on elu t\u00f5siasi.<\/li>\n<li><strong>Pettumuste talumine<\/strong> \u2013 nende objektiks ei v\u00f5eta asjatult m\u00f5nd teis(i)t inimes(i)t; pettumus kui isiklik kogemus.<\/li>\n<li><strong>Ebakindlusega leppimine<\/strong> \u2013 me elame t\u00f5en\u00e4osuste ja juhuste maailmas.\u00a0<\/li>\n<li><strong>Loovus<\/strong> \u2013 uute ideede esitamine.\u00a0<\/li>\n<li><strong>Riskijulgus<\/strong> \u2013 valmisolek katsetada mitmeid variante ja seiklushimugi.<\/li>\n<li><strong>Teaduslik m\u00f5tlemine<\/strong> \u2013 ennast arendav inimene p\u00fc\u00fcdleb objektiivsuse poole.<\/li>\n<li><strong>Vastutus oma elu eest<\/strong> \u2013 veendumus, et inimene ise vastutab oma elu eest.<\/li>\n<li><strong>Huvi enda vastu<\/strong> \u2013 inimene naudib olemasolu, loob r\u00f5\u00f5mu ning v\u00e4ldib m\u00f5ttetut valu ja kannatust.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Emotsioone kutsub esile indiviidi s\u00fcndmuse t\u00f5lgendus S\u00fcndmust hinnatakse: kuidas see m\u00f5ju(ta)b indiviidi heaolu (oht elule, tervisele, varale, toimetulekule). Tulevikus\u00fcndmuste puhul kuidas see v\u00f5iks m\u00f5jutada. NB! Indiviidid hindavad olukordi ja teiste inimeste k\u00e4itumist subjektiivselt, kujutades enesele ette, mis v\u00f5ib juhtuda.Sageli on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":160,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/160"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":63,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/63"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}