{"id":13,"date":"2024-04-04T04:35:23","date_gmt":"2024-04-04T01:35:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/hofstede-kultuuridimensioonid\/"},"modified":"2024-04-04T04:35:29","modified_gmt":"2024-04-04T01:35:29","slug":"hofstede-kultuuridimensioonid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liitevklassliitevkool\/hofstede-kultuuridimensioonid\/","title":{"rendered":"Hofstede kultuuridimensioonid"},"content":{"rendered":"

Meil k\u00f5igil on kultuurist tingitud v\u00e4\u00e4rtushoiakud, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumik\u00e4situs, toitumisharjumused jne. Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede kirjeldab kultuuridevahelisi erinevusi viie m\u00f5\u00f5tme abil, mis seletavad \u00e4ra ligi poole kultuuridevahelistest erinevustest.<\/p>\n

Edasi vaatleme, kuidas Geert Hofstede kultuuridimensioonid v\u00f5ivad peegelduda hariduses. Allikana on kasutatud Geert Hofstede, Gert Jan Hofstede ja Michael Minkovi (Mc Graw Hill, 2010) kogumikku Cultures and Organizations<\/em>.<\/p>\n

Esmalt olgu \u00f6eldud, et j\u00e4rgnevad kirjeldused ei pruugi kehtida t\u00e4pselt sellisena igas kultuuris, alati leidub erandeid. Suure \u00fcldistusastmega uurimustes need aga tavaliselt v\u00e4lja ei tule. Niisiis ei ole Hofstede eesm\u00e4rk luua uusi stereot\u00fc\u00fcpe<\/strong>, vaid p\u00fc\u00fcda m\u00f5ista v\u00f5imalikke ettetulevaid olukordi ja suhtlussituatsioone, kus kohtuvad erinevate kultuuride esindajad.<\/p>\n

G. Hofstede kultuuridimensioonid ja nende peegeldus hariduses:
<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n
I. Individualism\/kollektivism- r\u00fchma v\u00f5i indiviidi reeglite eelistamine<\/a><\/strong><\/td>\nII. V\u00f5imudistants- millises ulatuses \u00fchiskonnas aktsepteeritakse
hierarhiaid ja sotsiaalset ebav\u00f5rdsust<\/a><\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
\n

III. Ebakindluse v\u00e4ltimine \u2013 <\/strong>ebam\u00e4\u00e4rasuse pelgamine ja
vajadus formaalsete reeglite j\u00e4rele<\/strong><\/a><\/p>\n<\/td>\n

\n

IV. Maskuliinsus\/ feminiinsus \u2013 <\/strong>karj\u00e4\u00e4r, saavutustele orienteeritus
vs elukvaliteet, suhted, toetus<\/strong><\/a><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

V. Tulevikuorientatsioon \u2013 <\/strong>huvi ja orienteeritus
t\u00e4nasele p\u00e4evale v\u00f5i kaugemale tulevikule<\/strong><\/a><\/td>\n		<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n\n\n\n

<\/a><\/p>\n\n

I. Individualistlikes kultuurides<\/strong> on k\u00f5rge mina-identiteet, oluliseks peetakse enda saavutusi, s\u00f5ltumatust, v\u00f5istluslikkus on m\u00f5istetav ja heakskiidetud. Siin oodatakse, et \u00f5petajad kohtlevad \u00f5pilasi kui indiviide ning on erapooletud, olgu \u00f5pilase taust milline tahes. Hinnatakse uusi teadmisi. \u00d5ppimise eesm\u00e4rk on \u00f5ppida \u00f5ppima. \u00d5ppimisse suhtutakse kui eluaegsesse tegevusse.<\/p>\n

Kollektivistlikus kultuuris<\/strong> on esmat\u00e4htsad r\u00fchmahuvid, kollektiivne identiteet, harmoonia ja solidaarsus r\u00fchma sees, mist\u00f5ttu v\u00f5istluslikkust taunitakse. \u00d5pilane n\u00e4eb end r\u00fchma osana, ta ei t\u00f5sta end r\u00fchmast esile ning peab \u00f5petaja k\u00fcsimustele vastamist tarbetuks, kui r\u00fchm pole talle selleks luba andnud. K\u00f5neldes esindab ta r\u00fchma. Kui \u00f5petaja soovib, et \u00f5pilased osaleksid vestluses ning avaldaksid oma arvamust, tuleb tal suunata k\u00fcsimus kellelegi konkreetselt. \u00dcldiselt ei peeta kollektivistlikes maades \u00f5pilaste aktiivset osalemist tunnis kuigi oluliseks.<\/p>\n

Kollektivistlikus kultuuris v\u00f5idakse \u00f5pilast kohelda tema klassikuuluvuse (sotsiaalse tausta) j\u00e4rgi, erikohtlemine on seal t\u00e4iesti normaalne n\u00e4htus. Kollektivistlikus \u00fchiskonnas \u00f5petab kool midagi tegema. Hinnatud on traditsioonilisemad ametid ja teadmised, mida \u00f5pilase l\u00e4hir\u00fchm (perekond) vajalikuks peab. \u00d5ppimist peetakse \u00fcldjuhul eluetapiks, mis puudutab vaid noori.<\/p>\n\n

Kollektivistlik ja individualistlik kultuur koolis:<\/strong><\/p>\n

\"hofstede2.jpg\"<\/strong><\/p>\n

<\/a><\/strong><\/p>\n

II. V\u00e4ike v\u00f5imudistants<\/strong> esineb pluralistlikes kultuurides, inimesed suhtlevad mitteformaalselt; vanemad\/ \u00f5petajad kohtlevad last v\u00f5rdsena.<\/p>\n

Suur v\u00f5imudistants<\/strong> toob kaasa austuse vanemate\/\u00f5petajate suhtes, samuti range hierarhia inimestevahelistes suhetes.<\/p>\n

V\u00f5imudistants koolis:<\/strong><\/p>\n

\"hofstede3.jpg\"<\/strong><\/p>\n

<\/a><\/strong><\/p>\n

III. Ebakindlust taluvates kultuurides<\/strong> ollakse avatumad erisuste suhtes. Talutakse mitmem\u00f5ttelisust, riski. Seadusi ja reegleid on v\u00e4he, need on paindlikud.<\/p>\n

Ebakindlust v\u00e4ltivates kultuurides<\/strong> kardetakse ebakindlaid ja tundmatuid olukordi. Seda t\u00f5rjutakse reeglite ning range juhtimise jms. abil. P\u00fc\u00fctakse hoiduda mitmet\u00e4henduslikkusest oma v\u00e4ljendustes.<\/p>\n

Ebakindlust taluv \/v\u00e4ltiv kultuur koolis:<\/strong><\/p>\n

\"hofstede4.jpg\"<\/strong><\/p>\n

<\/a>IV. Maskuliinsed kultuurid<\/strong> on saavutustele orienteeritud valitseb konkurents \u00f5pilaste vahel, eba\u00f5nnestumine on suur l\u00f6\u00f6k \u00f5pilase enesehinnangule.<\/p>\n

Feminiinsed kultuurid<\/strong> on elukvaliteedile, hoolitsusele, kaastundele, solidaarsusele orienteeritud kultuurid.<\/p>\n

Maskuliinne ja feminiinne kultuur koolis:<\/strong><\/p>\n

\"hofstede5.jpg\"<\/strong><\/p>\n

<\/a>V. Tulevikule suunatud kultuuris<\/strong> l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et meie t\u00e4nased tegemised peegelduvad tuleviku edus (pingutus ja hea hakkamasaamine koolis on investeering kaugemasse tulevikku, et saada hea t\u00f6\u00f6koht, olla edukas, terve\/\u00f5nnelik).<\/p>\n

Olevikule orienteeritud kultuuris<\/strong> on p\u00f5hir\u00f5hk t\u00e4nastel suhetel ja tegevustel, pigem hinnatakse traditsioone (kuidas on varem olnud), ei s\u00e4\u00e4steta ega investeerita tuleviku nimel.<\/p>\n

Tulevikuorientatsioon koolis:<\/strong><\/p>\n

\"hofstede6.jpg\"<\/strong><\/p>\n

Hofstede dimensioonidele toetudes saame v\u00e4lja tuua rea v\u00e4ljakutseid multikultuurilises klassis \u00f5ppimisel ja \u00f5petamisel:<\/p>\n