\u00d5ppimine ja \u00f5petamine s\u00f5ltub meie kultuuritaustast. \u00d5pilase koolis omandatud teadmised on s\u00fcgavamad ja p\u00fcsivamad, kui need filtreeruvad l\u00e4bi tema isikliku kogemuse ja kultuuripildi.<\/p>\n
Kaks olulist algt\u00f5de, millel baseerub multikultuuriline haridus on: Mitmekultuurilise hariduse printsiipide rakendamisel seatakse reeglina j\u00e4rgmised eesm\u00e4rgid:
kultuurirelativism<\/strong> e. pole olemas kultuuride hierarhiat (paremad ja halvemad kultuurid), erisused m\u00f5tlemises ja k\u00e4itumises on elu loomulik osa;
kultuuriline suhtlemine saab olla alati ainult kahesuunaline protsess<\/strong> \u2013 dialoog kultuuride vahel (Fennes, Hapgood, 1997: 43-44).<\/p>\n
1. Suhtumuslikud eesm\u00e4rgid<\/strong>: kultuuritundlikkus ja \u2013teadlikkus, tolerantsus, endast erineva respekteerimine, oskused konflikte ennetada ja lahendada; \u00f5pimeedias stereot\u00fc\u00fcpidele ning tendentslikkusele osutamine ja \u00fcmberhindamine, ladusa kultuurisuhtluse strateegiate pakkumine, seda soodustavate personaalsete oskuste arendamine (n\u00e4it. oma isiklike v\u00e4\u00e4rtushinnangute teadvustamine ja anal\u00fc\u00fcsimine).
2. Kognitiivsed eesm\u00e4rgid<\/strong>: akadeemiline edukus, v\u00f5\u00f5rkeelte \u00f5ppimine, erinevate kultuuride tundmine, oskus anal\u00fc\u00fcsida ja interpreteerida kultuurist tingitud k\u00e4itumismalle, tunda omaenda kultuuri ja selle arenguid.<\/p>\n\n