{"id":632,"date":"2025-12-23T12:23:22","date_gmt":"2025-12-23T10:23:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/?page_id=632"},"modified":"2026-01-07T22:38:14","modified_gmt":"2026-01-07T20:38:14","slug":"mudeli-raamistik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/mudeli-raamistik\/","title":{"rendered":"Mudeli raamistik"},"content":{"rendered":"<div style=\"height:20px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1920\" height=\"572\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/Laam-mudel.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-633\" style=\"width:785px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/Laam-mudel.png 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/Laam-mudel-300x89.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/Laam-mudel-1024x305.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/Laam-mudel-768x229.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\"><\/figure>\n\n\n\n<p>Tegevusp\u00f5hine liikuvusmodelleerimine tugineb nn agentidele, kelle kaudu kirjeldatakse elanikkonda ja selle liikumismustreid mikrotasemel. Selleks luuakse\u00a0tehislikult\u00a0<strong>s\u00fcnteetiline rahvastik\u00a0<\/strong>1,3 miljoni agendiga, mis peegeldab tegeliku rahvastiku omadusi ja paiknemist. S\u00fcnteetilise rahvastiku kaudu on mudeli tulevikuprognoosides v\u00f5imalik arvestada nii demograafiliste muutuste kui ka r\u00e4ndeprotsessidega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Modelleerimise keskmes on\u00a0<strong>transporditsoonid<\/strong>, mis on ruumiliselt v\u00f5imalikult \u00fchtlased alad, olles tiheasustusaladel v\u00e4iksemad ning h\u00f5redamini asustatud piirkondades suuremad.\u00a0Tsoneeringu\u00a0moodustamisel v\u00f5etakse esmalt arvesse administratiivpiire, sealset asustustihedust ning elukohtade, t\u00f6\u00f6kohtade ja koolide paiknemist, sest need on peamised liikumisi genereerivad ruumilised pidepunktid.\u00a0Tsoneering\u00a0j\u00e4lgib ka suuremaid liikumistakistusi nagu j\u00f5ed ja raudteed. Esmase avaandmetel p\u00f5hineva\u00a0loodud\u00a0tsoneeringuga\u00a0on v\u00f5imalik\u00a0tutvuda veebikaardil <a href=\"https:\/\/moblab.ut.ee\/laam\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/moblab.ut.ee\/laam\/<\/a>\u00a0NB! Tegu on esialgse t\u00f6\u00f6versiooniga ja\u00a0l\u00f5plik\u00a0tsoneering\u00a0v\u00f5ib erineda\u00a0siin esitatust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full is-resized\"><a href=\"https:\/\/moblab.ut.ee\/laam\/\" target=\"_blank\" rel=\" noreferrer noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1003\" height=\"819\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/liikuvusmudeli-tsoneering-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-705\" style=\"object-fit:cover;width:522px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/liikuvusmudeli-tsoneering-1.png 1003w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/liikuvusmudeli-tsoneering-1-300x245.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/906\/liikuvusmudeli-tsoneering-1-768x627.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1003px) 100vw, 1003px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>S\u00fcnteetilise rahvastiku ja\u00a0tsoneeringu\u00a0loomisele j\u00e4rgneb\u00a0<strong>reisiaegade ja -kulumaatriksite arvutus<\/strong>, mis\u00a0sisuliselt\u00a0n\u00e4itab, millised liikumisviisid\u00a0(nt jalgsi, rattaga, autoga, \u00fchistranspordiga) on\u00a0eri tsoonide vahel v\u00f5imalikud,\u00a0kui\u00a0palju\u00a0need aega v\u00f5tavad\u00a0ning kui kulukad\u00a0(rahaliselt) need on.\u00a0See on sisendiks\u00a0tegevusp\u00f5hisele\u00a0avatud l\u00e4htekoodiga liikuvusn\u00f5udluse modelleerimise tarkvarale\u00a0<strong>ActivitySim<\/strong>.\u00a0Selmet\u00a0modelleerida lihtsaid s\u00f5itude arve piirkondade vahel, modelleerib\u00a0ActivitySim\u00a0iga indiviidi (agendi)\u00a0valikuid j\u00e4rjestikuse, samm-sammult\u00a0toimuva otsustusprotsessina.\u00a0T\u00e4pset reisiotsuste tegemise konfiguratsiooni ja\u00a0mudelite j\u00e4rjestust saab vastavalt mudeldatavale stsenaariumile kohandada.\u00a0Mudeli\u00a0v\u00e4ljundiks on agentide liikumisvood transporditsoonide vahel liikumisviiside kaupa.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Liikumisvood on sisendiks\u00a0<strong>jaotusmudelile,<\/strong>\u00a0mille\u00a0eesm\u00e4rgiks on loodud liikumised jaotada\u00a0teedev\u00f5rgule.\u00a0Jaotusmudelis valitakse esmalt igale reisile\u00a0tsoonisiseselt\u00a0t\u00e4pne l\u00e4hte-\u00a0ja sihtkoht\u00a0ning seej\u00e4rel marsruuditakse\u00a0kohtade\u00a0vaheline\u00a0teekond, v\u00f5ttes arvesse\u00a0multimodaalsust\u00a0ning\u00a0tegelikke olusid (nt \u00fchistranspordi \u00fchendused jms).\u00a0J\u00e4relt\u00f6\u00f6tluse\u00a0k\u00e4igus seotakse\u00a0loodud trajektoorid\u00a0teedev\u00f5rguga\u00a0ning v\u00e4ljastatakse\u00a0teel\u00f5igup\u00f5hised liiklusvood.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tegevusp\u00f5hine liikuvusmodelleerimine tugineb nn agentidele, kelle kaudu kirjeldatakse elanikkonda ja selle liikumismustreid mikrotasemel. Selleks luuakse\u00a0tehislikult\u00a0s\u00fcnteetiline rahvastik\u00a01,3 miljoni agendiga, mis peegeldab tegeliku rahvastiku omadusi ja paiknemist. S\u00fcnteetilise rahvastiku kaudu on mudeli tulevikuprognoosides v\u00f5imalik arvestada nii demograafiliste muutuste kui ka r\u00e4ndeprotsessidega.\u00a0 Modelleerimise &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":793,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-632","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/632","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/users\/793"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=632"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/632\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":766,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/632\/revisions\/766"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/liikuvusmudel\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}