Eestis puudub terviklik ja tulevikku vaatav liikuvusmudel, mis arvestaks erinevate elanikkonnagruppide liikumisviiside, sotsiaalmajanduslike muutuste ning keskkonna- ja terviseaspektidega, mistõttu on vaja välja töötada tegevuspõhine liikuvus- ja transpordimudel ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks.
Liikuvusmudeli prototüübi loomiseks püstitasime 15 uurimisküsimust. Püstitatud uurimisküsimused nõuavad liikuvusmudelilt võimekust käsitleda mitmekülgseid ja detailseid liikuvusega seotud aspekte, mis omakorda nõuab kohandatavat mudeli raamistikku. Paraku on klassikalise transpordimodelleerimise võimalused piiratud arvestamaks inimeste erinevate liikumisvajadustega lähtuvalt nende elukohast, sotsiaal-demograafilistest tunnustest, leibkonnast, elukaare muutustest jms.
Siin tulevad appi kaasaegsemad tegevuspõhised liikuvusmudelid. Oma olemuselt sarnanevad need klassikaliste mudelitega, kuid käsitlevad liikumisnõudlust palju detailsemalt ja asetavad peamise fookuse indiviidile. Tegevuspõhisel modelleerimisel on mitmeid olulisi eeliseid. See võimaldab täpsemalt analüüsida erinevate poliitiliste meetmete ja muudatuste mõju indiviidide liikumiskäitumisele ning mõju ulatust liikujaprofiilide, huvigruppide ja haavatavate gruppide lõikes.
Uuringu lähteülesanne on sõnastatud Eesti Teadusagentuuri lehel.
Eestis olemasolevad liikuvus- ja transpordimudelid keskenduvad valdavalt mootorsõidukitele ning ei arvesta kõiki liikumisviise ega elanikkonnagruppide vajadusi. Keskkonna-, kliima-, tervise- ja sotsiaalseid vajadusi mittearvestavate töövahendite abil teostatakse taristuinvesteeringuid, mis omakorda suurendavad veelgi isiklikust autost sõltuvust ning loovad sotsiaalset ebavõrdust ühiskonnas. Seetõttu on vajadus jõuda poliitikakujunduse ja otsusetegemise töövahendini, mis võimaldab arvestada holistiliselt erinevate sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaaspektide ning strateegiliste arengueesmärkidega liikuvuse ja transpordiga haakuvates eluvaldkondades.
Poliitilised meetmed efektiivsema liikuvuse korraldamiseks on pikaajalise vaatega. Et liikuvusmudeli väljundite alusel oleks võimalik teha poliitikameetmete, investeeringute ja planeerimislahenduste võrdlevaid analüüse, peab mudel arvestama muudatustega rahvastiku koosseisus, paiknemises, inimeste liikuvusvajaduses ja liikumiskäitumises. Seetõttu on oluline kaasata liikuvusmudelisse nii rahvastikuprognoosist (demograafia, siseränne, välisränne) kui ka maakasutuse eeldatavatest muudatustest tulenevad muutused inimeste liikuvuskäitumises nii ajas kui ruumis.
Nõudlust ja liikumiskäitumist mõjutavad ka laiemad sotsiaalsed, majanduslikud ja tehnoloogilised trendid, mis on seotud nt ühiskondlike ootuste, sotsiaalse ebavõrdsuse, auto omamise, platvormimajanduse leviku, ekaubanduse, iseliikuvate sõidukite tehnoloogia arenguga jms. Mudel peab pakkuma võimaluse nende muutustega arvestamiseks sobilikul üldistusastmel vastavalt muutuse iseloomule ja eripärale.
Pöörame oma liikuvusmudeli kontseptsioonis olulist tähelepanu rahvastikus, ruumis ja ühiskonnas toimuvatele muutustele. Meie poolt pakutav üle-eestiline liikuvusmudel lähtub ühelt poolt klassikalise transpordimodelleerimise valdkonna senisest uurimistööst ja praktikast, teiselt poolt toob aga Eesti praktikasse olulise täiendusena juurde ajageograafiast ja indiviidi vajadustest lähtuva liikujaprofiilide kontseptsiooni ja sellele tuginevad mudelikomponendid. Erialakirjanduses nimetatakse seda tegevuspõhiseks liikuvus- ja transpordimudeliks.
1. Mudeli keskmes on indiviid, tema tüüpilised igapäevategevused ja nende toimumiskohtade paiknemisest tingitud liikumisvajadus. Liikumiste asemel tegevustele keskendudes on võimalik analüüsida ka selliste meetmete mõju, mis mõjutavad liikumiskäitumist kaudselt (näiteks paindlikum tööaeg, üldhariduskoolide hilisem algusaeg).
2. Erinevalt klassikalisest mudelist, kus iga liikumist käsitletakse eraldiseisvana, keskendub tegevuspõhine mudel indiviidi liikumiste omavahelistele seostele kogu päeva vältel (nt ühissõidukiga tööle sõitnud indiviid ei sõida koju autoga), mis loob realistlikuma käsitluse inimeste liikumiskäitumisest.
3. Eristab reisi etappe ja on paindlik liikumisviisi valiku osas, võimaldades modelleerida viimase miili liikumisi, aktiivsete liikumisviiside kasutust ja multimodaalsust.
4. Võimaldab paremini arvestada liikumiskäitumist mõjutavate tulevikutrendidega, näiteks kaugtöö, sõidukijagamine või nõudluspõhine transport.
5. Käsitleb leibkonna liikmete liikumiskäitumise vastastikmõjusid: nt kuidas ühe leibkonnaliikme autoga liikumine mõjutab teise leibkonnaliikme liikumisviisi ja sihtkoha valikut.
Projekt on jagatud kolmeks etapiks ja kuueks tööpaketiks (TP):
TP 1 eesmärk on teha eeltööd liikuvusmudeli prototüübi arendamiseks, millest kujuneb välja jätkusuutlik strateegilise otsusetegemise tööriist Eesti avaliku ja erasektori jaoks. Selle käigus selgitatakse lähteülesandest tulenevalt probleemi sisu ja ulatus, transpordi- ja liikuvusmodelleerimise hetkeseis Eestis, valdkonna arenguvajadused, huvitatud osapoolte seisukohad ja teadusliku teadmise hetkeseis maailmas. Selle teadmise põhjal määratletakse arendatava liikuvusmudeli raamistik, eesmärgid, sisu, kasutusulatus ja ajalis-ruumiline täpsusaste.
TP 2 raames analüüsitakse liikuvusmudeli andmevajadust ja andmeökosüsteemi, luuakse vajalikud töökeskkonnad, koondatakse vajalikud ja kättesaadavad andmestikud, hinnatakse andmete kvaliteeti ja sellest tulenevaid piiranguid liikuvusmudeli jaoks, viiakse läbi andmete eeltöötlus. Luuakse IMO laiendatud infrastruktuur ja Statistikaameti sisene andmete töötlemise keskkond. TP 2 avalikeks tulemusteks on andmeökosüsteemi ja õigusraamistiku analüüs ning liikuvusmudeli toimimiseks vajalik andmeloend koos metaandmete kirjeldusega.
TP 3 käigus viiakse läbi peamine tegevuspõhise liikuvusmudeli toimimiseks ja kasutuseks vajalik uurimis- ja arendustegevus. Seejuures luuakse GIS-toega lõppkasutaja liides ning mudeli tulemused avalikustatakse.
TP 4 hõlmab kasutusjuhtude põhjal mudeli rakendatavuse testimist. Näidisjuhtumid defineeritakse I etapis koostöös tellijaga. Need hõlmavad mh taristumuutuseid, maakasutusega seotud arengustsenaariumeid ning fiskaalmeetmete rakendamist. TP tulemuseks on kasutusjuhtude kokkuvõte ja hinnang mudeli rakendatavusele.
TP 5 keskendub väliste osapooltega koostööle, projekti kommunikatsioonile huvitatud osapooltega ja avalikkusega, tulemuste ja metoodika levikule nii avalikus, akadeemilises kui ka erasektoris ning üldsuse seas ning nii loodud kompetentsi kui ka mudeli enda järjepidevuse tagamisele.
TP 6 tegeleb projekti juhtimise ülesannete, projektisisese kommunikatsiooni ja juhtkomisjoniga.