Liikuvusmudeli avaüritus koondas kokku liikuvusest huvitatud eksperdid üle Eesti

Liikuvusmudeli prototüüp luuakse Eesti Teadusagentuuri koordineeritava RITA+ programmi raames. Kaks aastat kestvat projekti kaasrahastavad Euroopa Komisjon, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning mudeli sisuline tellija on Transpordiamet. Konsortsiumis osalevad Tartu Ülikool, Positium OÜ, STACC OÜ, Statistikaamet, Goudappel BV, Liikuvusagentuur OÜ ja Skepast & Puhkim OÜ.

Mudeli eesmärk on pakkuda analüütilist võimekust mitmesuguste liikuvusega seotud otsuste langetamisel, näiteks poliitikakujunduses, maakasutuse suunamisel, teede ja taristu investeerimisotsuste tegemisel või liikuvusteenuste planeerimisel. Mudel võimaldab läbi mängida ja võrrelda inimeste liikuvuse muutuseid erinevate stsenaariumide korral, saamaks sisendit kaasuvate mõjude või püstitatud eesmärkide saavutamise hindamiseks. Tegemist on eelkõige strateegilise tasandi mudeliga, mis võimaldab vaadelda suuremahulisemate otsustega kaasuvaid muutuseid liikumismustrites. Mudel ei toimi liikluskorralduse operatiivtasandi tööriistana ega liiklusseire vahendina.

Loomisel on tegevuspõhise liikuvusmudeli prototüüp. Tegevuspõhine mudel keskendub indiviidide ehk agentide igapäevareisidele, mis ühendavad tavapärase päeva rutiinseid tegevusi. Modelleerimisel on aluseks ühe päeva vältel toimuvad järjestatud tegevused, mille najale luuakse reisiahelad –kuhu, millal, millega ja kellega liigutakse.

Eesti liikuvusmudelis on ligikaudu 1,3 miljonit agenti, kellest moodustub sünteetiline rahvastik. Sünteetiline rahvastik luuakse rahvastikustatistika põhjal ning agendid paigutatakse üle Eesti eluhoonetesse vastavalt rahvastikurühmade ja leibkonnatüüpide paiknemisele. Sünteetilise rahvastiku kaudu on mudeli tulevikuprognoosides võimalik arvestada nii demograafiliste muutuste kui ka rändeprotsessidega.

Liikumisotsuste ja reisiahelate ühe olulise alusena kasutatakse mudeli koostamisel Eesti elanike liikuvusuuringut. Esmalt on töölaual eelmise, 2021. aasta uuringu andmed, kuid Transpordiamet on praegu läbi viimas kordusuuringut. Lisaks liikuvusuuringule on mudeli oluliseks sisendiks Statistikaameti rahvastiku statistiline register, mis annab infot elu- ning töö- ja koolikohtade omavaheliste seoste kohta rahvastikurühmade lõikes. Sihtkohtade ruumilisel määratlemisel on täiendavalt abiks Eesti rikkalikud maakasutusandmed.

Liikumisviisidest hõlmab mudel nii autokasutust, ühistransporti, rattasõitu kui ka kõndimist. Seejuures võimaldab mudel liikumisviiside omavahelist kombineerimist ning suudab liikumisviisi otsuste langetamisel arvestada leibkonnaseostega (nt auto omamine leibkonnas ning selle kasutamine kas autojuhina või kaasreisijana). Kas ja mil määral hakkab mudel hõlmama ka näiteks jagamismajanduse liikuvusteenuseid, selgub edasise töö käigus.

Mudeli ruumilise täpsusastme seavad paika transporditsoonid – need on tiheasustusaladel väiksemad ning hõredamini asustatud piirkondades suuremad. Tsoneeringu moodustamisel võetakse esmalt arvesse asustustihedust ning töökohtade ja koolide paiknemist, sest need on peamised liikumisi genereerivad ruumilised pidepunktid. Tsoneering jälgib ka administratiivpiire ning suuremaid liikumistakistusi nagu jõed, raudteed või neljarajalised maanteed. Administratiivpiiridest lähtumine võimaldab mudelit kasutada näiteks konkreetseid omavalitsusi puudutavates analüüsides.

Mudeli esmaseks väljundiks on inimeste liikumise vood tsoonide vahel liikumisviiside kaupa. Lisaks paigutatakse liikumisvood teedevõrku ning töö käigus veel otsustatakse, millist mudeli ajaliselt jaotust hakatakse kasutama. Liikumisvoogude infot täiendab agentide sotsiaaldemograafiline profiil. Kuivõrd modelleeritakse tsoonide vahelisi liikumisi, siis tsoonisiseseid ja sageli seega lühikesi reise mudeli väljundid ei kajasta.

Mudeli väljundeid valideeritakse mitmesuguste liikuvusandmete abil. Näiteks on kasutusel liiklussageduse ning ühistranspordi piletimüügi- ja valideerimisandmed. Töö käigus antakse hinnang ka mobiilpositsioneerimisandmete kasutuspotentsiaali kohta liikuvusmudeli sisendina, kuid nende andmete järjepidevaks kasutuseks ei ole Eestis kahjuks praegu piisavat õigusselgust.

Ürituse teises pooles toimunud töötoa eesmärgiks oli esmalt välja selgitada osalejate senine liikuvusinfoga töötamise praktika ning mõista milliseid liikuvusandmeid ja allikaid oma töös kasutatakse. Teine ja peamine eesmärk oli mõista, milliste kasutuseesmärkide jaoks võiks osalejatel oma töös liikuvusmudelist kasu olla ning millised võiksid olla kõige olulisemad kasutuseesmärgid liikuvusandmetega töötavate praktikute seas Eestis.

Osalejad jaotusid eelnevalt teada antud eelistuste järgi temaatiliste laudkonna vahel, milleks olid ühistransport, teedevõrk, maakasutus ja sotsiaalmajanduslikud mõjud. Laudkondade arutelu sünteesina jäid kõlama järgmised liikuvusmudeli kasutuseemärgid, millest igaühe taha peitub rida konkreetsemaid ülesandeid ja ambitsioone.

• Maakasutuse ja asukohavaliku planeerimine, kaasuvate mõjude hindamine
• Teenuste kättesaadavuse ja teenustaseme hindamine
• Piirkondade ja sihtkohtade ligipääsetavuse hindamine
• Teede ja taristu planeerimine (sh jalg- ja jalgrattateed), kaasuvate mõjude hindamine
• Liikluskorralduse planeerimine ja liiklusohutuse tagamine
• Liikuvusteenuste (sh ühistransport, jagamismajandus) planeerimine ja mõjude hindamine
• Liikumisviiside kombineerimise (multimodaalsuse) planeerimine
• Liikuvusega seonduvate keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude hindamine
• Fiskaalpoliitiliste sekkumiste mõjude hindamine (nt kütuseaktsiis, mootorsõidukimaks, teekasutustasu)
• Kriisivalmiduse hindamine ja planeerimine

Eelnev loetelu selgus töötoas osalenute vajaduste põhjal, kelleks olid nii riigiasutuste, omavalitsuste, ühistranspordivedajate, planeerimiskonsultantide kui ka teadusasutuste esindajad. Kuivõrd liikuvusmudeli potentsiaalseid kasutajaid on Eestis palju enam, sh veebiülekannet jälginute seas, jätkame andmekorjega.