{"id":5,"date":"2024-04-04T05:47:09","date_gmt":"2024-04-04T02:47:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/haaldamiseks\/"},"modified":"2024-11-19T11:10:56","modified_gmt":"2024-11-19T09:10:56","slug":"haaldamiseks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/haaldamiseks\/","title":{"rendered":"Prantsuse keele h\u00e4\u00e4ldamise kohta"},"content":{"rendered":"<p><em>Vastupidiselt levinud arusaamale pole prantsuse keele h\u00e4\u00e4ldus tegelikult keeruline, tuleb vaid v\u00e4ga selgeid ja loogilisi reegleid silmas pidada. Ehk nagu formuleeris uhkelt (olgugi pigem prantsuse keele s\u00fcntaksi kohta ja omaaegsest maailmapildist l\u00e4htudes) innukas 18.sajandi prantsuse kirjamees Antoine de Rivarol : \u201cEbaselgus pole prantsuse keelele omane\u201d:<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><strong><span style=\"font-size: 15px;\"><em>\u201cCe qui qui n\u2019est pas clair n\u2019est pas fran\u00e7ais\u201d <\/em><\/span><\/strong><span style=\"font-size: 15px;\">(<\/span><a title=\"\" href=\"http:\/\/www.axl.cefan.ulaval.ca\/francophonie\/Rivarol-Discours-universalite_fr.htm\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/www.axl.cefan.ulaval.ca\/francophonie\/Rivarol-Discours-universalite_fr.htm\">Discours sur l\u2019universalit\u00e9 de la langue fran\u00e7aise<\/a>, 1783)<\/p>\n<p><em>Eks teisalt k\u00e4ib prantsuse keele kauni k\u00f5la (ja vaimu) juurde ka elegantne reegleid painutav m\u00e4ngulisus, aga olgu siinkohal v\u00e4lja toodud m<span style=\"font-size: 14px;\">\u00f5ned suunised selle peamise korrap\u00e4ra (ja sellest tuleneva justkui m\u00fcstilise ilu) m\u00e4rkamiseks h\u00e4\u00e4ldamise seisukohast:<\/span><\/em><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69db8a5dba1bd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69db8a5dba1bd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69db8a5dba1bd-collapse\">(I)<strong>Kuula m\u00f5ttega!<\/strong> <strong>Prantsuse keele harmooniline \u201cvoolavus\u201d tuleb sellest, et \u2026<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69db8a5dba1bd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69db8a5dba1bd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"> R\u00f5hk on prantsuse keeles s\u00f5na v\u00f5i pigem m\u00f5tte poolest seotud fraasi viimasel silbil.\n<p>Seep\u00e4rast\u2026<\/p>\n<p>1) \u2026 pole prantsusekeelses helipildis m\u00f5tetki p\u00fc\u00fcda tabada k\u00f5iki graafilisi s\u00f5navahesid, kuuldaolev helijada liigendub pigem <strong>kaash\u00e4\u00e4likute ja t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute vaheldumisel p\u00f5hinevaks \u00fchtlaseks silpide \u201cketiks\u201d<\/strong> (CV-CV\u00a0 \u00a0\u2013 <em>Consonne+Voyelle<\/em>-\u2026.), kus kergelt <strong>t\u00f5usev intonatsioon markeerib fraasil\u00f5ppe. <\/strong>Artiklid, eess\u00f5nad jms pole r\u00f5hulised (need v\u00f5ivad elideeruda (<em>le &lt; l\u2019<\/em>) v\u00f5i vajadusel s\u00f5nu kokku sidudes seep\u00e4rast ka erandlikult v\u00e4lja h\u00e4\u00e4lduda (<em>les_amis <\/em>&lt; s h\u00e4\u00e4ldub). Nii t\u00e4htede \u2018\u00e4rakaotamine\u2019 (<em>\u00e9lision<\/em>) kui erandlikult sidumise eesm\u00e4rgil v\u00e4ljah\u00e4\u00e4ldamine (<em>liaison<\/em>) on seega osa sellest (<em>enchainement consonantique<\/em>) loogikast, et s\u00f5num ise liigendub lihtsalt mugavasti m\u00f5tte poolest seotud fraasideks (<em>groupes rythmiques\u00a0<\/em>v\u00f5i ka\u00a0<em>mots phon\u00e9tiques<\/em>) ;<\/p>\n<p>Ega prantslastega kokku puutudes ongi algajal k\u00f5neleja kole raske leida hetke, millal \u00fcldse midagi vahele saaks \u00f6elda nende justkui katkematus jutuvadas. Aga v\u00f5ite siis proovida kuulata, kas fraasivahesid on v\u00f5imalik tabada, nt:<\/p>\n<p><em>Au d\u00e9but,\/ les_amis fran\u00e7ais,\/ c\u2019est tout simplement \/ pou .r \u00e9couter \/ la sonorit\u00e9 \/\/<\/em><\/p>\n<p>2) \u2026 s\u00f5na viimane<strong> t\u00e4ht <\/strong>\u00fcldjuhul ei h\u00e4\u00e4ldu<\/p>\n<p>Kuna silbi moodustab eelk\u00f5ige t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik, siis viimane kaash\u00e4\u00e4likut m\u00e4rkiv t\u00e4ht \u00fcldiselt ei h\u00e4\u00e4ldu, v.a. p, b, c, g, f, l. T\u00e4ish\u00e4\u00e4likud (I, E, A, O, U \u00a0\u2026) \u00fcldjuhul s\u00f5na l\u00f5pus h\u00e4\u00e4lduvad, aga prantsuse keeles k\u00f5ige sagedasemat t\u00e4hte E kasutatakse muuhulgas ka selleks, et aidata h\u00e4\u00e4lduda neil s\u00f5nal\u00f5pu kaash\u00e4\u00e4likutel, mis muidu ei h\u00e4\u00e4lduks, n\u00e4iteks naissoo-vormi moodustamisel (<em>malin\/maline, grand\/grande<\/em>). Sel juhul moodustub ise \u201ctummaks\u201d j\u00e4\u00e4va E-ga n\u00f6 lisasilp, konsonant h\u00e4\u00e4ldub, \u201ce\u201d ise viimase t\u00e4hena aga j\u00e4llegi mitte.<\/p>\n<p>Paljude s\u00f5nade l\u00f5pus moodustab E siiski t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku r\u00f5hulise silbi. Sel juhul m\u00e4rgitakse seda <strong>kirjapildiga \u201c\u00e9\u201d <\/strong>\u00a0nt \u00a0<em>Libert\u00e9<\/em><\/p>\n<p>Nb! ise\u00e4ranis nime- ja omaduss\u00f5nade<strong> meessoo vormide puhul on seega v\u00e4gagi oluline viimast t\u00e4hte MITTE h\u00e4\u00e4ldada<\/strong> (et mehest mitte naisterahvana r\u00e4\u00e4kida:)) :<em> \u00e9tudiant\/\u00e9tudiante; int\u00e9ressant\/int\u00e9ressante; boulanger\/boulang\u00e8re<\/em>, etc<\/p>\n<p>Muidugi, kui te vahet teha ei taha, v\u00f5ite te t\u00e4nap\u00e4eval kirjutada ka <em>\u00e9tudiant.e <\/em>v\u00f5i nt <em>\u00e9tudiant-e-s, <\/em>aga h\u00e4\u00e4ldada tuleb siis ka topelt\u2026<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69db8a5dba1cf-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69db8a5dba1cf-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69db8a5dba1cf-collapse\">(II) <strong>Loe mugavalt\u2026\u00a0<\/strong>\u2013<strong> Ajaloolist kirjapilti on h\u00e4\u00e4lduses mugandatud v\u00e4ga loogiliselt<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69db8a5dba1cf-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69db8a5dba1cf-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kas prantslased on uhked oma keele ja kultuuri ajaloo \u00fcle ja austavad oma ajaloolist kirjapilti v\u00f5i on p\u00f5hjus hoopis see, et prantslased tunnevad end k\u00f5ige paremini, kui nad etteantud tingimusi omas v\u00f5tmes v\u00e4heke v\u00e4\u00e4nata saavad, igatahes:<\/p>\n<p>1) Ajaloos kunagi rolli m\u00e4nginud topeltt\u00e4htede puhul kehtib t\u00e4naseks n\u00f6 \u2018v\u00e4hima pingutuse seadus\u2019 : nii k\u00f5ige lahtisemad kui k\u00f5ige kinnisemad vokaalid taanduvad h\u00e4\u00e4lduses keskmiselt avatud h\u00e4\u00e4ldusega \u00fchekordseteks t\u00e4ish\u00e4\u00e4likuteks<\/p>\n<p><strong>ai [E], au [O], eau [O], eu [\u00d6], ou [u] \u00a0 <\/strong>(vt pr k h\u00e4\u00e4likute h\u00e4\u00e4lduse paiknemist suus \u2013<strong> <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.francepodcasts.com\/2020\/01\/07\/les-voyelles\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.francepodcasts.com\/2020\/01\/07\/les-voyelles\/\">triangle vocalique du fr<\/a><\/strong><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.norma-asso.fr\/le-developpement-professionnel\/la-formation\/triangles-vocaliques\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.norma-asso.fr\/le-developpement-professionnel\/la-formation\/triangles-vocaliques\">) <\/a><\/p>\n<p>* Ainsa erandina tundub <strong>\u201coi\u201d <\/strong>h\u00e4\u00e4lduvat diftongina [ua] (nt \u201croi\u201d, \u201cmoi\u201d, aga \u00f5igupoolest teiseneb esimene h\u00e4\u00e4lik CV-CV loogika kohaselt nii kinniseks, et kvalifitseerub poolkonsonandiks [w]. J\u00e4rgnevat vokaali h\u00e4\u00e4ldasid 17.-18. saj \u00f5ukond ja kuningas Lois XIV k\u00fcll muide korrraliku loogika kohaselt [we], aga p\u00f6\u00f6bel \u00fctles k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega [wa], nii et 1814.a. Pariisis oleks Louis XVIII juba <a title=\"\" href=\"http:\/\/www.frenchforthought.com\/Phonologie\/phonologie_055.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/www.frenchforthought.com\/Phonologie\/phonologie_055.html\">targu v\u00f5inud \u00f6elda <strong>\u201cLe roi, c\u2019est moi\u201d<\/strong> <\/a>h\u00e4\u00e4lduses [ \u0281wa \/ se mwa ]. Endisaegset h\u00e4\u00e4ldust kuuleb aga t\u00e4nini <a title=\"\" href=\"http:\/\/www.visezjuste.uottawa.ca\/pages\/francais_parle\/phenomene_ancien-francais.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"http:\/\/www.visezjuste.uottawa.ca\/pages\/francais_parle\/phenomene_ancien-francais.html\"><strong>Kanada<\/strong>s<\/a>.<\/p>\n<p>Olgu siinkohal toodud ka k\u00f5ik pr k h\u00e4\u00e4likud ja nende kirjapildid <em><strong><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.podcastfrancaisfacile.com\/phonetique-2\/tableau-des-sons-du-francais.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.podcastfrancaisfacile.com\/phonetique-2\/tableau-des-sons-du-francais.html\">\u00fclevaatliku tabelina<\/a><\/strong><\/em>,<\/p>\n<p>kust on n\u00e4ha, et (a) suures plaanis on palju h\u00e4\u00e4likuid, mis sarnaselt h\u00e4\u00e4lduvad;<\/p>\n<p>* muide ka<strong> nasaali \u201c-in\u201d <\/strong>(nt <em>le <strong>vin<\/strong><\/em>) leiate oma eesti keele h\u00e4\u00e4ldusaparaadist \u00fcles, kui hakkate eitavalt h\u00e4\u00e4litsedes\u00a0 eesti k [\u00e4] h\u00e4\u00e4likut 2x korrates vastama k\u00fcsimusele, kas prantsuse keel ikka raske tundub ?<\/p>\n<p>(b) on t\u00e4hti, mille h\u00e4\u00e4ldus v\u00f5ib muutuda, aga j\u00e4llegi on olemas selge loogika:<\/p>\n<p>2) T\u00e4htede puhul, mille h\u00e4\u00e4lduspilt v\u00f5ib varieeruda<strong> (c [s\/k], g [\u0292\/g])<\/strong> kehtib samuti mugavusel p\u00f5hinev suus eespool ja tagapool h\u00e4\u00e4lduvate h\u00e4\u00e4likute vaheline t\u00f6\u00f6jaotus :<\/p>\n<p>eespool h\u00e4\u00e4lduvad t\u00e4ish\u00e4\u00e4likud <strong>i <\/strong>ja<strong> e\u00a0 <\/strong>kombineeruvad samuti eespool h\u00e4\u00e4lduvate [s] ja [\u0292]-ga, samas kui\u00a0 <strong>sUUs tAgApOOl<\/strong> h\u00e4\u00e4lduvad\u00a0<strong>a,u,o <\/strong>kombineeruvad [k] ja [g]-ga<\/p>\n<p><strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u201cc\u201d\u00a0 \u00a0\u00a0 <\/strong><em>C\u00e9cile<\/em> [sesil] \u00a0 vs [k]-ga h\u00e4\u00e4lduvad <em>Camus, Cocteau, Cuvier <\/em><\/p>\n<p><strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u201cg\u201d<\/strong>\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<em> Gide<\/em> [\u0292id], George [\u0292or\u0292], Genette [\/\u0292\u00f6nett\/ \u0292\u0259n\u03b5t]\u00a0 vs [g]-ga h\u00e4\u00e4lduvad <em>Gaston, Godard, aigu<\/em><\/p>\n<p>Ehk siis meeldej\u00e4tmiseks (ait\u00e4h s\u00e4ravaimale prantsuse keele \u00f5petajale Tiina Zobelile selle m\u00f5tte eest!): <strong>ee<\/strong>spoolsed tegutsevad<strong> IsE<\/strong>, t<strong>aga<\/strong>poolsed eelistavad mugavasti <strong>AUtOt<\/strong>.<\/p>\n<p>*Pole aga v\u00e4listatud, et ka \u2019isetegutsejatel\u2019 m\u00f5nikord autot vaja l\u00e4heb\u00a0\u2013 kui E-le v\u00f5i I-le eelnevat kaash\u00e4\u00e4likut m\u00e4rkivat t\u00e4hte siiski tagapoolse konsonandina h\u00e4\u00e4ldada tahetakse, kasutatakse abistavat lisat\u00e4hte \u201cU\u201d (NB! <strong>\u201c-u-\u201d ise sel juhul sugugi ei h\u00e4\u00e4ldu<\/strong>) :<\/p>\n<p>Gauguin [gog\u025b\u0303], Marguerite [marg\u0259rit], Guy [gi]<\/p>\n<p>** <strong>\u201cqu\u201d h\u00e4\u00e4ldub alati [k]<\/strong> :\u00a0 isegi kui mehenimest Fr\u00e9d\u00e9ric (Chopin) teha -e lisamise abil naisenimi Fr\u00e9d\u00e9rique\u00a0 (nt lauljanna Fr\u00e9d\u00e9rique Mousseau), on m\u00f5lemal juhul h\u00e4\u00e4ldus [f\u0281ede\u0281ik]<\/p>\n<p>3) E kriipsud on ka t\u00e4itsa loogilised:<\/p>\n<p>\u2013 <strong>\u00e9 m\u00e4rgib kinnisemat \/E\/ h\u00e4\u00e4ldusviisi [e]<\/strong>, mille puhul tuleb suunurgad tugevalt tahapoole, ehk \u2018naeratuseks\u2019 venitada. See h\u00e4\u00e4ldusviis esineb lahtises silbis, s.o tavalises kaash\u00e4\u00e4lik+t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik silbis, nt <em>t\u00e9l\u00e9 <\/em>[te-le]<\/p>\n<p>\u2013<strong> \u00e8 m\u00e4rgib lahtisemat \/E\/ h\u00e4\u00e4ldusviisi \u00a0[\u03b5],<\/strong> mis esineb kinnises silbis, s.o silbis, kus \u00fcks lisa-kaash\u00e4\u00e4lik \u201csulgeb\u201d tavalise kaash\u00e4\u00e4lik+t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik jada ja \u201ce\u201d-d on aega pikemalt ja lahtisemalt h\u00e4\u00e4ldada, nt <em>m\u00e8re<\/em> [m\u03b5:\u0280] (\u2018ema\u2019).<\/p>\n<p>Samas kinnise silbi positsioonis v\u00f5ib esineda ka \u2018katusega\u2019 E \u00a0\u2013 \u201c\u00ea\u201d, nt <em>\u00a0t\u00eate<\/em> [t\u03b5t] (\u2018pea\u2019). Seda enamasti juhul, kui keelem\u00e4lu m\u00f5ttes on hea meelde tuletada, et ladina keeles on olnud selles silbis ka \u201cs\u201d t\u00e4ht, nt <em>testa<\/em> t\u00e4hendus oli ladina keeles mh ka \u2018kolp\u2019.<\/p>\n<p>NB! Kui aga t\u00e4hele \u201ce\u201d j\u00e4rgneb nagunii kirjas juba <strong>2 konsonanti, <\/strong>siis on juba selge, et silp on kinnine ja E h\u00e4\u00e4ldub lahtiselt, nii et sel juhul polegi vaja \u00fchtegi diakriitilist m\u00e4rki kirja panna, nt <em>messe<\/em> [m\u03b5s] \u2018missa\u2019.<\/p>\n<p>\u2013 Kui aga t\u00e4hele \u201ce\u201d<strong> j\u00e4rgneb \u00fcksainus konsonant ja \u201ce\u201d-l ka \u00fchtegi diakriitilist m\u00e4rki peal ei ole<\/strong>, siis ei h\u00e4\u00e4ldugi see t\u00e4ht \/E\/-na, vaid hoopis kinnisema <strong>\u201ctumma [\u0259]-na,<\/strong> mis kostab eesti keeles nagu \u201c\u00f6\u201d, ainult et oluline oleks seda \u201c\u00f6\u00f6d\u201d mitte venitada, vaid h\u00e4sti kergelt, v\u00e4ikeseks prunti keeratud suuga h\u00e4\u00e4ldada. nt <em>Denis <\/em>[d\u0259ni], <em>Remarque<\/em> [\u0280\u0259ma\u0280k], etc.<\/p>\n<p>Sest see v\u00e4ga sage h\u00e4\u00e4lik on \u00fcks kogu prantsuse keele h\u00e4\u00e4lduse \u2018elegantsi\u2019 moodustavatest joontest: \u00a0 <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69db8a5dba1dd-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69db8a5dba1dd-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69db8a5dba1dd-collapse\">(III) <strong>\u2026 aga h\u00e4\u00e4li intensiivselt!<\/strong><strong>\u00a0 \u00d5ige elegantse k\u00f5la tagab suu h\u00e4\u00e4ldusaparatuuri t\u00e4pne pingutamine <\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69db8a5dba1dd-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69db8a5dba1dd-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Prantsuse keele h\u00e4\u00e4ldamist iseloomustab \u00fcldiselt <strong>kinnisem, aga intensiivsem<\/strong> h\u00e4\u00e4ldus vrdl eesti keelega.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks v\u00f5ib eesti keeles isegi \u00fclipikk v\u00e4lde s\u00f5nas <em>siis <\/em>venida \u00fcsna rahulikult ja l\u00f5putult<em>, <\/em>prantsuse keeles tuleb aga eitust jaatava vastuse\u00a0 <em>Si <\/em>puhul esiteks [s] puhul keeleots tugevalt vastu esiiget suruda ja [i] puhul suunurgad tugevalt tahapoole venitada ja hoogsalt manifesteerida: vrdl <em>siis\u00a0 \/ Si; <\/em>\u00a0\u00a0 samuti on eesti k <em>osi <\/em>\u00fcsna v\u00e4ike tagasihoidlik s\u00f5najalgtaim, prantsuse keeles v\u00f5rdsust jalule seades tuleb seda teha intensiivse [s] ja [i]ga \u2013<em> \u2026aussi (\u2018samuti, ka\u2019).<\/em> Seega<em>, <\/em><\/p>\n<p>(a) <strong>t\u00e4ish\u00e4\u00e4likute puhul<\/strong>, mis k\u00f5ne \u00fcldist k\u00f5lapilti m\u00e4\u00e4ravad:<\/p>\n<p>\u2013\u00a0eesvokaalide, sh eriti kinnise [e] puhul tagab t\u00e4pse ja elegantse k\u00f5la see, kui <strong>suunurgad tugevalt taha (ehk \u2018naeratuseks\u2019)<\/strong> venitada :<em> Libert\u00e9<\/em><\/p>\n<p>\u2013\u00a0kinnise seeria vokaalid h\u00e4\u00e4lduvad teise vokaali ees veelgi kinnisemalt: i &lt;[j], ui [\u0265i], u [w]<\/p>\n<p>\u2013\u00a0huuled torus (labialiseeritud) h\u00e4\u00e4likute puhul ning markeerimata abistava tumma \u201ce\u201d puhul tuleb huuled aga <strong>tugevalt prunti <\/strong>keerata.<\/p>\n<p>(b) kaash\u00e4\u00e4likud on selleks, et kiirelt ja selgelt helipilti t\u00e4psustada:<\/p>\n<p>\u2013 keeleots peaks aktiivselt \u2013<strong> ja kiirelt!-<\/strong> tegutsema suu eesosas nii \u2018naeratades\u2019 (suunurgad taha) h\u00e4\u00e4lduva [s] h\u00e4\u00e4limisel kui samuti suu eesosas, aga huuled torus h\u00e4\u00e4lduva [\u0283] (\u201cch\u201d)\u00a0 h\u00e4\u00e4ldamisel. On ju vahet, kas tegemist on kassiga \u2013<em> <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.google.com\/search?client=firefox-b-d&amp;sca_esv=581841001&amp;sxsrf=AM9HkKlkIR7X37xUvei8vVJmZt-17bubTA:1699865703912&amp;q=c%27est+chat&amp;tbm=vid&amp;source=lnms&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiEiMmbzcCCAxUsCRAIHexGAgcQ0pQJegQICxAB&amp;biw=1920&amp;bih=1039&amp;dpr=1#fpstate=ive&amp;vld=cid:5190e804,vid:kmI1LDJIkOo,st:0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.google.com\/search?client=firefox-b-d&amp;sca_esv=581841001&amp;sxsrf=AM9HkKlkIR7X37xUvei8vVJmZt-17bubTA:1699865703912&amp;q=c%27est+chat&amp;tbm=vid&amp;source=lnms&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwiEiMmbzcCCAxUsCRAIHexGAgcQ0pQJegQICxAB&amp;biw=1920&amp;bih=1039&amp;dpr=1#fpstate=ive&amp;vld=cid:5190e804,vid:kmI1LDJIkOo,st:0\">c\u2019est (le) chat<\/a><\/em> \u2013 v\u00f5i on asi lihtsalt nii \u2013 <em><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=UhFZJTsidmw\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=UhFZJTsidmw\">C\u2019est \u00e7a<\/a>.<\/em><\/p>\n<p>\u2013 m\u00f5lemad h\u00e4\u00e4likud k\u00f5lavad kaunimalt (ja k\u00fcllap siis ka naiselikumalt), kui neid heliliselt h\u00e4\u00e4ldada<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px;\">\n<li>naissoo tunnuse -e lisamisel v\u00f5i ka mistahes muus positsioonis <strong>kirjas \u00fcksi kahe t\u00e4ish\u00e4\u00e4likut m\u00e4rkiva t\u00e4he vahele j\u00e4\u00e4nud \u201cs\u201d h\u00e4\u00e4ldub [z]<\/strong> \u00a0\u00a0 nt ro<strong>s<\/strong>e, Loui<strong>s<\/strong>e [lwiz], fran<span data-dobid=\"hdw\">\u00e7<\/span>ai<strong>s<\/strong>e<\/li>\n<li>suus tagapool h\u00e4\u00e4lduv susisev [\u0292] on samuti huuled torus, aga suus eespool h\u00e4\u00e4lduva [\u0283] helilisem h\u00e4\u00e4ldusvariant\u00a0 t\u00e4htede \u201cg(+i,e)\u201d, \u201cj\u201d puhul, n\u00e4iteks kaellkirjak (<em>giraffe<\/em>) paneb h\u00e4\u00e4lepaelad vibreerima, kass (<em>chat<\/em>) mitte. Vrdl <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.google.com\/search?client=firefox-b-d&amp;sca_esv=581867933&amp;sxsrf=AM9HkKk85vHQFx71ccMd-tyKJp78wkyNmg:1699869162644&amp;q=%5B%CA%92%5D+ja+%CA%83&amp;tbm=vid&amp;source=lnms&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwicg-qM2sCCAxUEZ_EDHd_VALgQ0pQJegQIChAB&amp;biw=1920&amp;bih=1039&amp;dpr=1#fpstate=ive&amp;vld=cid:b01cc957,vid:EyBEzuXUXCY,st:0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.google.com\/search?client=firefox-b-d&amp;sca_esv=581867933&amp;sxsrf=AM9HkKk85vHQFx71ccMd-tyKJp78wkyNmg:1699869162644&amp;q=%5B%CA%92%5D+ja+%CA%83&amp;tbm=vid&amp;source=lnms&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwicg-qM2sCCAxUEZ_EDHd_VALgQ0pQJegQIChAB&amp;biw=1920&amp;bih=1039&amp;dpr=1#fpstate=ive&amp;vld=cid:b01cc957,vid:EyBEzuXUXCY,st:0\">harjutades<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>\u2013 <strong>Helilisuse olulisusest <\/strong>saab aga aru siis, kui proovide kasv\u00f5i eesti keeleski eristada h\u00e4\u00e4lduses s\u00f5nu <em>banaan<\/em> ja <em>Panama. <\/em>Kuna eesti keeles see eristus v\u00e4ga oluline pole (g,b,d h\u00e4\u00e4lduvad meil lihtsalt n\u00f5rgemalt, aga mitte heliliselt), siis v\u00f5ime meie rahulikult <em>lauba<\/em> \u00f5htul <em>panaani <\/em>s\u00fc\u00fca, prantsuse keelt r\u00e4\u00e4kides v\u00f5iks aga k\u00e4e k\u00f5ris\u00f5lmele panna ja proovida, kas \u00fche s\u00f5na h\u00e4\u00e4ldamisel neist kahest on tunda k\u00f5ris paiknevate h\u00e4\u00e4lepaelte v\u00f5nkumist helilisuse tekitamisel ? Vrdl <a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=uxVF7_LBjwE\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=uxVF7_LBjwE\">banane<\/a> vs <a title=\"\" href=\"https:\/\/fr.bab.la\/prononciation\/francais\/panama\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/fr.bab.la\/prononciation\/francais\/panama\">Panama<\/a><\/p>\n<p>*H\u00e4\u00e4lik, <strong>mille p\u00e4rast aga muretseda v\u00e4ga pole vaja, on prantslaste legendaarne \u201cp\u00f5risev\u201d \/R\/<\/strong>\u00a0 \u2013 seda Edith Piafi jt 20.saj esimese poole lauljate tugeva kurgup\u00f5rinaga [R] t\u00e4nap\u00e4eva Prantsusmaal enam praktiliselt ei kuule\u2026 See on mugandunud k\u00fcll kurgus ja mitte keeleotsa v\u00e4ristades (nagu eesti [r]) h\u00e4\u00e4lduvaks, aga v\u00e4hemp\u00f5risevamaks devibreeritud h\u00e4\u00e4likuks [\u0281]<\/p>\n<p>V\u00f5rdle n\u00e4iteks : <em><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Q3Kvu6Kgp88\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Q3Kvu6Kgp88\">Edith Piaf \u201cNon, Je ne regrette rien\u201d (1961)<\/a><\/em>\u00a0 vs <a href=\"_wp_link_placeholder\" data-wplink-edit=\"true\"><em>Chim\u00e8ne Badi chante Piaf (2023)<\/em><\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vastupidiselt levinud arusaamale pole prantsuse keele h\u00e4\u00e4ldus tegelikult keeruline, tuleb vaid v\u00e4ga selgeid ja loogilisi reegleid silmas pidada. Ehk nagu formuleeris uhkelt (olgugi pigem prantsuse keele s\u00fcntaksi kohta ja omaaegsest maailmapildist l\u00e4htudes) innukas 18.sajandi prantsuse kirjamees Antoine de Rivarol : &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":215,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/users\/215"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":66,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/66"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lexfr\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}