{"id":6,"date":"2024-04-04T08:05:09","date_gmt":"2024-04-04T05:05:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/kes-oli-j-m-r-lenz\/"},"modified":"2024-04-04T08:05:12","modified_gmt":"2024-04-04T05:05:12","slug":"kes-oli-j-m-r-lenz","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/kes-oli-j-m-r-lenz\/","title":{"rendered":"Kes oli J. M. R. Lenz?"},"content":{"rendered":"

\n\tJ.M.R. Lenz\u00a0on rahvusvaheliselt tuntuim Tartuga seotud kirjanik. Ta on saksa\u00a0kirjandusuuenduse eestvedaja, tormi ja tungi liikumise keskne teoreetik, kirjanik, kes kirjutas\u00a0nii luulet, n\u00e4idendeid kui ka jutustusi ja astus \u00fcles kriitikuna. J\u00e4\u00e4nud oma eluajal k\u00fcll teiste saksa suurmeeste, eriti oma s\u00f5bra ja m\u00f5ttekaaslase Johann Wolfgang Goethe varju, on\u00a0hilisemad sajandid olnud Lenzi vastu palju heldemad. Tema k\u00f5ige suurem austaja 20. sajandil\u00a0oli Bertold Brecht, kes t\u00f5i uuesti lavale Lenzi kuulsaima n\u00e4idendi \u201eKodu\u00f5petaja\u201c. T\u00e4naseks\u00a0on Lenzi-uurimus Saksamaal hoomamatu, on ilmunud\u00a0p\u00f5hjalikke k\u00e4sitlusi nii tema luulest,\u00a0proosast, n\u00e4idenditest, draamateooriast, kriitikast, kuid veelgi enam tema vaadetest ja\u00a0isiksusest. Talle on antud\u00a0Saksa kirjandusloos v\u00e4\u00e4riline koht. Eesti kirjandusloos, samuti oma\u00a0kodulinnas Tartus on Lenz siiski liiga v\u00e4he tuntud.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tJ.M.R. Lenz s\u00fcndis 23. (vkj 12.) jaanuaril 1751 Cesvaines (Se\u00dfwegen<\/em>)\u00a0Liivimaal, kuid kui isa Christian\u00a0David Lenz, hilisem Liivimaa v\u00f5rgem vaimulik ehk superintendent, sai 1759. aastal Tartu Jaani kiriku\u00a0pastoriks, kolis perekond Tartusse. Tartus k\u00e4is J.M.R. Lenz koolis ja hakkas siinsete\u00a0haritlaste Jaani kiriku eesti koguduse pastor Theodor Oldekopi, Tartu linnakooli rektori\u00a0Johann Martin Hehni ning\u00a0juristi ja ajaloolase Friedrich Konrad Gadebuschi\u00a0innustusel\u00a0luuletama. Tartust siirdus Lenz 1768. aastal teoloogiat \u00f5ppima K\u00f6nigsbergi \u00fclikooli, kus tema\u00a0lemmik\u00f5ppej\u00f5uks oli Immanuel Kant, kellele innustunud tudeng Lenz kirjutas p\u00fchenduseks\u00a0oodi. K\u00f6nigsbergist reisis Lenz Strasbourgi, kus tutvus Liivimaalt sinna silmi ravima l\u00e4inud\u00a0Johann Gottfried Herderi ja juurat \u00f5ppima l\u00e4inud Johann Wolfgang Goethega. See oli\u00a0s\u00f5pruskond, kes suunas edaspidi kogu saksa kirjandust. Lenz andis saksa kirjanduse\u00a0uuendusse palju, kuid ei suutnud siiski end selles konkurentsis pikemaajaliselt kehtestada.\u00a0P\u00e4rast (eba\u00f5nnestunud) kirjanikukarj\u00e4\u00e4ri Saksamaal ja vaimse tervise n\u00f5rgenedes tuli Lenz\u00a0tagasi koju Tartusse, \u00fcritades siin leida teenistust, kuid siirdus seej\u00e4rel Venemaale, suhtles nii\u00a0Peterburi kui ka Moskva kirjandusringkondades ja suri 3. v\u00f5i 4. juunil (vkj 23. v\u00f5i 24. mail)\u00a01792. aastal Moskvas. Pikema eluloo ja digiteeritud teostega saab tutvuda <\/span>Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus<\/span><\/a>.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tEestis toimus 2001. aastal Eesti Goethe-Seltsi algatusel rahvusvaheline Balti kirjakultuuri\u00a0s\u00fcmpoosion \u201eM\u00e4ssu mudelid\u201c, mis oli p\u00fchendatud kahele Liivimaa geeniusele, J.M.R.\u00a0Lenzile ja K. J. Petersonile. Sellest konverentsist kasvas v\u00e4lja ajakirja Triangulum Lenzile p\u00fchendatud erinumber
saksakeelsete teadusartiklitega, kuid samuti Lenzi teoste eestikeelne t\u00f5lkekogu \u201cLenz.\u00a0J.M.R.L.\u201d Vahur Aabramsi toimetusel (Eesti Goethe\u00a0Selts \/ Huma, 2003).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tN\u00fc\u00fcd on aeg Lenzi taas meelde tuletada. Sel s\u00fcgisel\u00a0korraldab Tartu\u00a0\u00dclikool koos Eesti Goethe-Seltsi ja Potsdami \u00fclikooliga taas Balti kirjakultuuri s\u00fcmpoosioni\u00a0\u201cLenz ja Liivimaa\u201d J.M.R. Lenzi liivimaiste suhete uurimiseks. Rahvusvahelisel konverentsil osalevad teadlased L\u00e4tist, Saksamaalt\u00a0ning\u00a0Eestist. T\u00e4psema programmiga saab tutvuda <\/span>siin<\/span><\/a>.\u00a0S\u00fcmpoosioni t\u00f6\u00f6keeleks on saksa keel.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKorraldajate nimel<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLiina Lukas, v\u00f5rdleva kirjandusteaduse professor\u00a0(liina.lukas@ut.ee)<\/span>\n<\/p>\n

\n\tReet Bender, germanistika professor (reet.bender@ut.ee)<\/span>\n<\/p>\n

\n\tMarko Pajevi\u0107, Euroopa keelte ja kultuuride k\u00fclalisprofessor (marko.pajevic@ut.ee)<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTiina-Erika Friedenthal, maailmakirjanduse teadur (tiina-erika.friedenthal@ut.ee)<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKairit Kaur, v\u00f5rdleva kirjandusteaduse teadur (kairit.kaur@ut.ee)<\/span>\n<\/p>\n

\n\tHella Liira, saksa keele nooremlektor (hella.liira@ut.ee)<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKadi K\u00e4h\u00e4r-Peterson, \u00fcldajaloo nooremteadur (kadi.kahar-peterson@ut.ee)<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J.M.R. Lenz\u00a0on rahvusvaheliselt tuntuim Tartuga seotud kirjanik. Ta on saksa\u00a0kirjandusuuenduse eestvedaja, tormi ja tungi liikumise keskne teoreetik, kirjanik, kes kirjutas\u00a0nii luulet, n\u00e4idendeid kui ka jutustusi ja astus \u00fcles kriitikuna. J\u00e4\u00e4nud oma eluajal k\u00fcll teiste saksa suurmeeste, eriti oma s\u00f5bra ja …<\/p>\n","protected":false},"author":99,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/users\/99"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":23,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/23"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/lenz\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}