Projektid

Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine (01.09.2019  - 15.02.2021) 

 KIK logo

Käesoleva projekti peamised eesmärgid olid:

1) lisada Eesti digitaalsele mullastikukaardile reostustundlikkuse hinnangu andmiseks ja toitainete väljakande modelleerimiseks vajalikud numbrilised parameetrid (savi ja liiva osakaal, orgaanilise süsiniku sisaldus jms), mida saab kasutada enamlevinud mudelite arvutustes;

2) luua mulla ja reljeefi näitajate põhjal veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja soovitusliku puhverriba laiuse hinnangu kaardikiht;

Töö tulemus võimaldab kuluefektiivsemalt planeerida ja vähendada põllumajanduslikust hajureostusest tulenevat koormust veekogudes. Loodavate kaardikihtide abil on võimalik kiiresti tuvastada probleemsed ja väga reostustundlikud kaldavööndid, kuhu oleks soovituslik luua laiem puhverriba.

 

H2020 MSCA GLOMODAT: PI Alexander Kmoch

Andmeühildamise ja paralleelarvutuste arendamine hüdroloogilises modelleerimises ning SWATi tundlikkuse hindamine ruumiliste sisendandmete parametrisatsioonile hindamaks lämmastiku ja fosfori väljakannet kohalikul ja globaalsel tasandil (1.09.2019−31.08.2021).

Laialdaselt kasutatav tööriist SWAT on hüdroloogiline mudel, mida saab kasutada vooluhulga ja toitainete transpordi hindamiseks erinevatel tasanditel. Kavandatava projekti eesmärk on uurida, kuidas mudeli sisendiks olevate andmekogumite (sademed, DEM, maakasutus ja pinnas) ruumiline eraldusvõime mõjutab SWATi modelleerimise tulemusi ja hinnata toitainete äravoolu kohalikul ja globaalsel tasandil. Seetõttu testitakse tundlikkuse analüüsi nii sademete, kõrgusmudeli, maakasutuse kui pinnase suhtes. Suurema eraldusvõime või globaalse ulatusega andmete puhul on arvutusmahukus automatiseeritud kalibreerimiseks liiga suur. Nende puuduste vältimiseks katsetame uudseid andmehaldusviise ja andmete jaotamise mudeleid ning rakendame MapReduce raamistikku protsesside paralleliseerimiseks.

https://cordis.europa.eu/project/rcn/213837/factsheet/en

H2020 MSCA OPTWET: PI Evelyn Uuemaa, PhD

Märgaladele optimaalse suuruse ja asukoha leidmine efektiivseima toitainete ärastuse tagamiseks põllumajanduslikest valglatest kasutades ruumianalüüsi ja modelleerimist (01.05.2015−30.04.2018).

Märgaladel on oluline roll liigsete toitainete eemaldamisel põllumajanduslikest valglatest. ELi rahastatud projektiga tehti kindlaks märgalade optimaalne suurus ja kaardistati nende asukoht põllumajanduslikel aladel, et vähendada toitainete taset. ELi rahastatav projekt Horisont 2020 töötas välja efektiivse meetodi märgalade rajamiseks sobivate asukohtade kindlakstegemiseks. Koha sobivus märgala taastamiseks või rajamiseks sõltub paljudest teguritest nagu geoloogia, pinnas, topograafia, hüdroloogia, drenaaž ja maakasutus. Antud meetodiga määrati kindlaks ka märgalade tõhusus toitainete eemaldamisel ja põllumajanduslike valglate parim kasutamine lämmastiku ja fosfori taseme vähendamiseks.

https://cordis.europa.eu/project/rcn/195938/brief/en