\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tAutor: Jelena Rootamm-Valter<\/em>\n<\/p>\n \n\tUurimuse eesm\u00e4rk on anda inimkonnale teada midagi niisugust, mida tal varem ei olnud teada.\n<\/p>\n \n\tUurimuse eesm\u00e4rk tuleneb teaduslikust v\u00f5i m\u00f5nikord ka praktilisest probleemist, mis vajab lahendamist (vt eelmist allteemat). Eesm\u00e4rgi p\u00fcstitamisel on kasulik meelde tuletada teaduse funktsioone. Need on kirjeldamine ehk deskribeerimine, seletamine ehk eksplaneerimine ning ennustamine ehk prognoosimine (Aarma 2008: 19). Uurimuse eesm\u00e4rk saab seega olla uuritavat kirjeldav, seletav v\u00f5i selle arengut ennustav. J\u00e4rgnev l\u00e4henemine uurimiseesm\u00e4rgi p\u00fcstitamise m\u00f5istmisele p\u00f5hineb August Aarma k\u00e4itlusel (op. cit.: 19-23).\n<\/p>\n \n\tDeskriptiivse uurimuse eesm\u00e4rk <\/strong>\n<\/p>\n \n\tDeskribeerimine seisneb objekti omaduste v\u00e4ljaselgitamises ning sellise pildi loomises objektist, mis v\u00f5imaldab selle eristamist teistest n\u00e4htustest v\u00f5i protsessidest. Sellises uurimuses on esmalt aktuaalne m\u00f5istete range piiritlemine. Rangelt piiritletud on niisugune m\u00f5iste, mis annab v\u00f5imaluse a) eristada n\u00e4htust v\u00f5i protsessi k\u00f5igist teistest ning b) n\u00e4itab selle m\u00f5iste kohta muude m\u00f5istete seas ning c) seostada seda m\u00f5istet teiste m\u00f5istetega, n\u00e4idata tema kohta n\u00e4htuste v\u00f5i protsesside s\u00fcsteemis.\n<\/p>\n \n\tKui uurimisprobleemiks on millegi ebaselgus, siis eesm\u00e4rgiks seatakse n\u00e4iteks m\u00f5istete (s\u00fcsteemi) kujundamise n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi m\u00f5istmiseks. Nii et uurimuse eesm\u00e4rgiks v\u00f5ikski olla m\u00f5istete s\u00fcsteemi loomine uuritava n\u00e4htuse m\u00f5istmiseks. N\u00e4htust v\u00f5i protsessi aitab paremini m\u00f5ista ka m\u00f5istete v\u00f5i terminite t\u00e4henduste klassifitseerimine (taksonoomia) ja v\u00f5rdlemine. Sel juhul v\u00f5ikski uurimuse eesm\u00e4rgiks olla uuritavale l\u00e4henemise erinevate v\u00f5imaluste esiletoomine. M\u00f5lemal juhul on tegemist teoreetilise kvalitatiivse uurimusega.\n<\/p>\n \n\tAruteludes \u00fcli\u00f5pilastega kerkib sageli esile k\u00fcsimus: mille poolest s\u00f5na t\u00e4hendus erineb m\u00f5iste m\u00e4\u00e4ratlusest? S\u00f5na t\u00e4hendus aitab n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi tavaelus \u00e4ra tunda, m\u00f5iste m\u00e4\u00e4ratlus aga v\u00f5imaldab tuvastada n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi olulisi omadusi, seda kujundavaid tegureid, seega avastada n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi kasutamise v\u00f5i m\u00f5jutamise v\u00f5imalusi.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks s\u00f5na \u201emets\u201c t\u00e4hendab EKSS kohaselt maastiku osa ja taimekooslust, mis on kujunenud puude koos kasvades. <\/em>\n<\/p>\n \n\tMetsa v\u00f5ib aga m\u00e4\u00e4ratleda n\u00e4iteks \u00f6koloogilise s\u00fcsteemina: metsa \u00f6kos\u00fcsteem kireldab taimedem loomadem mikroobide ja k\u00f5igi teiste organismide koosluse toimimist neid \u00fcmbritsevas keskkonnas, sh keemilisi ja f\u00fc\u00fcsilisi protsesse \u2026 Metsa \u00f6kos\u00fcsteemi h\u00f5lmatud organismide elluj\u00e4\u00e4mine s\u00f5ltub \u00fcks teisest ning neid v\u00f5ib liigitada nende \u00f6koloogilise rolli j\u00e4rgi tootjateks, tarbijateks ja lagundajateks*.\u00a0(Sen 2018) Samuti v\u00f5ib metsa m\u00e4\u00e4ratleda kui biomi, s\u00fcmbolit, kapitali ning mitmel muul viisil \u2013 s\u00f5ltuvalt sellest, milline uurimisprobleem seda n\u00e4htust k\u00e4sitlema ajendas. Erinevus s\u00f5na t\u00e4hendusest seisneb selles, et m\u00e4\u00e4ratlus v\u00f5imaldab k\u00e4sitleda uuritavat kui s\u00fcsteemselt, avab selle olemust seoses teiste n\u00e4htuste ja protsessidega, n\u00e4itab uuritavat seda m\u00f5jutava keskkonna osana. S\u00f5na t\u00e4hendus selliseid seoseid luua ei v\u00f5imalda. <\/em>\n<\/p>\n \n\tS\u00f5na ja m\u00f5iste \u201dmets\u201d pole juhuslikult m\u00f5iste n\u00e4itena valitud. Metsa kui elukeskkonna osa m\u00f5ju Eesti \u00fchiskonnaelule on uuritud alle suhtleiselt v\u00e4he. Seni on Eestis ning ka teistes riikides t\u00e4helepanu keskmes olnud pigem metsa roll majanduses, metsa kui kujundit on uuringnud k\u00fcll kirjandusteadlased. Vaid viimastel aastatel Eesti metsa teema on omandanud laiema \u00fchsikondliku m\u00f5\u00f5tme. Metsa kui n\u00e4htuse sotsiaalseid aspekte oleks erakordselt huvitav uurida, esilagu just deskriptiivsel tasandil. <\/em>\n<\/p>\n \n\tJagan August Aarmaga arvamust, et uurimuses tuleb olla v\u00e4ga t\u00e4helepanelik oskuss\u00f5nade ehk terminite kasutamisel. V\u00e4ga oluline on kasutada \u00fchet\u00e4henduslikke s\u00f5nu, mis on t\u00f6\u00f6s m\u00f5isetena m\u00e4\u00e4ratletud v\u00f5i mille kindel t\u00e4hendus on \u00fcldtuntud.\n<\/p>\n \n\tKvantitatiivses uuringus on oskuss\u00f5nade kasutamise suhteliselt lihtne. N\u00e4iteks SKP ehk sisemajanduse koguprodukt on \u00fclduntud termin ning laiemas m\u00f5ttes on selle t\u00e4hendus kindlalt teada ning seda arvutatakse kokku lpeitud viisil, et n\u00e4itajad oleksid riikidevaheliselt v\u00f5rreldavad. Kuigi korrelatsiooni v\u00f5ib arvutada mitmel erineval meetodil, meetodi nimetamine annab piisavalt selgelt m\u00f5ista, millega on tegemist. Kvalitatiivses uuringus pole oskuss\u00f5nade kasutamine nii ranglet piiritletud ning neid tuleb sageli endal uuringu k\u00e4igus juurde luua.\n<\/p>\n \n\tV\u00f5tame kvalitatiivse uuringu n\u00e4ite. Kuidas nimetada uuringus Eesti g\u00fcmnaasiumi, kuhu tulevad koos \u00fches klassis \u00f5ppima nii t\u00e4ielikult eesti \u00f5ppekeelega kui ka vene (t\u00e4psemalt osalise eesti \u00f5ppekeelega) p\u00f5hikooli l\u00f5petajad? Tavakeeles kasutatakse sellise kooli nimetamiseks m\u00f5nikord ka tegminit \u201d\u00fchisg\u00fcmnaasium\u201d. Ent uuringus kasutusele v\u00f5etuna oleks see viinud lugejat (ning v\u00f5ib-olla ka uurijaid endid) segadusse, sest Eestis on k\u00fcmneid g\u00fcmnaasiume, mille nimetuses s\u00f5na \u201d\u00fchisg\u00fcmnaasium\u201d esineb, ent kus kooli \u00f5pilastega komplekteerimine toimub hoopis teistmoodi. Segaduse v\u00e4ltimiseks v\u00f5eti uuringu kasutusele uus termin \u201dliitg\u00fcmnaasium\u201d (Rootamm-Valter jt 2018: 3).\n<\/p>\n \n\tDeskriptiivset rakendusuuringut v\u00f5ib nimetada ka kaardistavaks (Hirjsj\u00e4rvi et al.: 129- 130). Kaardistava uuringu eesm\u00e4rgiks on otsida uusi vaatenurki, leida seel\u00e4bi uusi n\u00e4htusi, luua h\u00fcpoteese.\n<\/p>\n \n\tKui uuritav objekt on m\u00f5istete tasandil juba kirjeldatud, siis selle edasiseks tundma\u00f5ppimiseks v\u00f5ib seada eesm\u00e4rgiks m\u00f5istete sarnasute ja erinevuste v\u00e4ljaselgitamise, et n\u00e4iteks kujundada m\u00f5sitete terviklik s\u00fcsteem, leida v\u00f5i kujundada oma rakendusuuringu jaoks vajalikud m\u00f5sisted.\n<\/p>\n \n\tNii m\u00f5istete defineerimist kui ka v\u00f5rdlemist l\u00e4heb vaja praktliselt igas uurimist\u00f6\u00f6s. T\u00fc\u00fcpilise n\u00e4ite m\u00f5sitete v\u00f5rdlemisest ja sellele j\u00e4rgnevast s\u00fcstematiseetimisest, mis oli vajalik pereturismi kui n\u00e4htuse paremaks m\u00f5istmieks rakendusuuringu l\u00e4biviimiseks, leiab n\u00e4iteks Kristina Ernitsa (2018) l\u00f5put\u00f6\u00f6st. <\/em>\n<\/p>\n \n\tKokkuv\u00f5tteks tuleb \u00f6elda, et deskribeeriva ehk kirjeldava eesm\u00e4rgiga uurimus ongi enamasti kvalitatiivse l\u00e4henemise p\u00e4rusmaa. Just kvalitatiivne uurimisviis on eelk\u00f5ige sotsiaalse n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi esmaavastamise juures asendamatu.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tEksplaneeriva uurimuse eesm\u00e4rk <\/strong>\n<\/p>\n \n\tSeletamine ehk eksplaneerimine seisneb Aarma j\u00e4rgi (op. cit.: 21) p\u00f5hjuslike seoste ahelate avamises. Sotisaaluuringutes pole siiski osteste p\u00f5hjuslike seoste tuvastamine iga kord \u00fcheselt v\u00f5imalik. Seades uurimusele seletavat ehk eksplaneerivat eesm\u00e4rki soovitakse tavaliselt selgitada v\u00e4lja, millised tegurid sotsiaalsete protsesside arengut \u00fches v\u00f5i teises suunas m\u00f5jutavad, n\u00e4htuse esilekerkimist p\u00f5hjustavad. Sageli pakuvad huvi ka asjaolud, mille koosm\u00f5ju tingib \u00fche v\u00f5i teise n\u00e4htuse ilmnemise. Kvalitatiivses uuringus seatakse seletav eesm\u00e4rk sageli juhtumiuuringule, mis k\u00e4sitleb konkreetst situatsiooni. Juhtumit uurides saab h\u00f5lmata nii uuritava kujundanud v\u00e4lis- kui ka sisetegureid, segitada v\u00e4lja nende koosm\u00f5jul toimunu, \u00fcksikute tegurite rolli protsessis. N\u00e4iteks:\u00a0\u00a0\n<\/p>\n \n\t\u00dcsna pikka aega suhtiti kvalitatiivsele uuringu seletavasse v\u00f5imesse v\u00e4ga skeptiliselt. Ent viimastel aastak\u00fcmnetel on kogunenud \u00fcha enam t\u00f5endusi selle kohta, et just sotsiaalteadustes on kvalitatiivse uuringu eksplaneeriv v\u00f5ime varem arvatust m\u00e4rksa suurem.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks uurides t\u00f6\u00f6tukassa kodulehe teenuste kasutamist fookusintervjuu meetodil tuli uurija samasugustele tulemustele, milleni j\u00f5udis t\u00f6\u00f6tukassa poolt l\u00e4bi viidud kvantitatiivne uuring (Horn: 43). Ent kvalitatiivne uuring andis kvantitatiivsest p\u00f5hjalikuma tulemuse, aidates n\u00e4iteks tuvastada, milles konkreetselt t\u00f6\u00f6tukassa e-teenused ei vastanud uuringu l\u00e4biviimise ajal kehtestatud e-teenuste osutamise reeglitele ID-kaardi kasutamise osas ning teha konkreetse ettepaneku nende e-teenuste t\u00e4iustamiseks jt (op. cit.: 44). <\/em>\n<\/p>\n \n\tEnamgi veel. N\u00e4iteks juba laialt tunnustatud hoiaku-k\u00e4itumise MODE mudeli (vt nt Fazio, Olson 2014) kohaselt on hoiakud, eriti aga tugevad ja kinnistunud hoiakud, funktsionaalsed: nad juhivad inimest selle poole, mis on tema arusaamist m\u00f6\u00f6da positiivne, ja k\u00f5rvale sellest, mida ta negatiivseks peab. See laiendab oluiselt kvalitatiivse materjali kasutamise v\u00f5imalusi anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimiseks, lubades tuvastada tegevuse p\u00f5hjendusi vahetult inimeste endi seletustes. Nii et seletava eesm\u00e4rgi seadmine kvalitatiivsele uuringule on t\u00e4nap\u00e4eval enam kui kohane ning v\u00f5ib tuua positiivselt \u00fcllatavate tulemusteni. <\/em>\n<\/p>\n \n\tKokkuv\u00f5tteks tuleb veel kord r\u00f5hutada, et kvalitatiivsele uurimusele v\u00f5ib seada seletava eesm\u00e4rgi vaid juhul, kui uuritav ja selle ilmnemise tingimused on eelnevalt juba piisavalt kirjeldatud ehk teadmine selle olemuse kohta on juba olemas.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tPrognoosiva uurimuse eesm\u00e4rk <\/strong>\n<\/p>\n \n\tEnnustamine ehk prognoosimine on minu arvates teaduse p\u00f5nevaim funktsioon. See seisneb protsesside kulu ehk arengutendentside ette\u00fctlemises ning v\u00f5imalike tulemuste p\u00f5hjendatud ennustamises. Seades uuringule prognoosiva eesm\u00e4rgi, vaatab uurija tulevikku. Prognoosivates kvalitatiivstes uuringutes kasutatakse sageli stsenaariumi meetodit. N\u00e4iteks:\u00a0\n<\/p>\n \n\tAjaloost on teada nii nimetatud Rooma klubi liikmete \u2013 v\u00e4ljapaistvate teadlaste \u2013 poolt koostatud suures osas kvalitatiivsetel andmetel p\u00f5hinevad maailma erinevate valdkondade arengu prognosid, mis on t\u00e4naseks t\u00e4ide l\u00e4inud. N\u00e4iteks Mijailo Mesarovic\u2019i ja Eduard Pesteli 1972. aastal avaldatud uuring \u201dMankind on the Turning Point\u201d t\u00f5endab vajadust nn orgaanilise ehk t\u00e4ies ulatuses kooss\u00f5ltuvuses oleva maailma mudeli rakendamist. 40 aastat hiljem on selles uuringus ennustatud inimkonna arenguks vajalikud arengusuunad v\u00e4ljendust leidnud n\u00e4iteks Eesti liitumises mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega (vt nt Executive summary\u2026 2016), arengukavas \u201dS\u00e4\u00e4stev Eesti 21\u201d jt. <\/em>\n<\/p>\n \n\t2010. aastal koostatud Eesti majanduse arengu stsenaariumid avaldas huljuti Arengufond (Stsenaariumid\u2026 2018) Ka selles teadust\u00f6\u00f6s kasutati kvalitatiivset l\u00e4henemist. <\/em>\n<\/p>\n \n\tSeades uurimusele prospektiivseid ehk tulevikku suunatud vaatega ngueesm\u00e4rke r\u00f5hutatakse tulevase arengu v\u00f5imalikke suundi. \u00dchte liiki arengud ehk muutused on paratamatud, n\u00e4iteks kliimamuutused, ning sotisaalsed uuringud keskenduvad siis elutingimuste muutuste prognoosimisele. Niisuguste uuringute hulka kuuluvad kaks \u00fclalpool n\u00e4iteks toodud teadust\u00f6\u00f6d.\n<\/p>\n \n\tTeist liiki prognoosid sisaldavad soovitusi selle kohta, kuidas oleks otstarbekas tegustseda, kui atud muutused aset leiavad. Selliseid koostatakse sageli ettev\u00f5tluse ja juhtimisuuringutes.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks uurimuse eesm\u00e4rgiks seatakse t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja Ida-Virumaa turismiettev\u00f5tete arengu- ja turundusprogramm juhuks, kui Venemaa turiste Eestisse ja sellesse piirkonda enam ei saabu. <\/em>\n<\/p>\n \n\tTuleb meeles pidada, et mitmed ettev\u00f5tluse- ja juhtimisuuringud, mille eesm\u00e4rgiks on \u00e4ri\u00fchingute tulevikuplaanide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, kuuluvad avaldamisele alles p\u00e4rast seda, kui nendes sisalduv tundlik informatsioon aegub. Nii et kahjuks ei saa selle valdkonna uuringutest \u00fchtegi konkreetset n\u00e4idet tuua. Seda asjaolu tuleb silmas pidada ka \u00fclei\u00f5pilastel, kes prognoosivaid uuringuid just selles valdkonnas tegema asuvad. Need t\u00e4\u00e4d kuuluvad kinnisele kaitsmisele.\n<\/p>\n \n\tKokkuv\u00f5tteks tuleb \u00f6elda, et \u00fcli\u00f5pilasuuringu prognoosiva eesm\u00e4rgi seadmise eel, juba teema s\u00f5nastamise etapil, tuleks veenduda, et uurija saab ligip\u00e4\u00e4su uuringuks vajalikele usaldusv\u00e4\u00e4rsetele andmetele v\u00f5i suudab need koguda. Kui seda suudetaske, siis tulemus kaalub kindlasti andmete saamiseks tehtud pingutused \u00fcle.\n<\/p>\n \n\tEesm\u00e4rk seatud, j\u00e4tkab uurija oma uurimuse ettevalmistust kas seades uurimisk\u00fcsimused v\u00f5i p\u00fcstitades uurimis\u00fclesanded.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\t*\u00a0A forest ecosystem describes the community of plants, animals, microbes and all other organisms in interaction with the chemical and physical features of their environment: specifically, a terrestrial environment dominated by trees growing in a closed canopy \u2013 a forest, in other words. The organisms involved in a forest ecosystem definition are interdependent on one another for survival and can be broadly classified according to their ecological role as producers, consumers and decomposers. To describe forest ecosystem dynamics, we\u2019ll use a well-known example of such an ecosystem as our model: the Amazon rainforest of South America. (Sen 2018)<\/em>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tViidatud allikad <\/strong>\n<\/p>\n \u00a0 Autor: Jelena Rootamm-Valter Uurimuse eesm\u00e4rk on anda inimkonnale teada midagi niisugust, mida tal varem ei olnud teada. Uurimuse eesm\u00e4rk tuleneb teaduslikust v\u00f5i m\u00f5nikord ka praktilisest probleemist, mis vajab lahendamist (vt eelmist allteemat). Eesm\u00e4rgi p\u00fcstitamisel on kasulik meelde tuletada teaduse …<\/p>\n","protected":false},"author":205,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/205"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":123,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/123"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n