{"id":8,"date":"2024-04-04T05:32:35","date_gmt":"2024-04-04T02:32:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/uldmetodoloogilisi-kusimusi\/"},"modified":"2024-04-04T05:32:55","modified_gmt":"2024-04-04T02:32:55","slug":"uldmetodoloogilisi-kusimusi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/uldmetodoloogilisi-kusimusi\/","title":{"rendered":"\u00dcldmetodoloogilised k\u00fcsimused"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tAutor: Judit Str\u00f6mpl <\/em>\n<\/p>\n

\n\tMis on kvalitatiivne uurimus? <\/strong>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fchidalt: kvalitatiivset uurimust v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda kui sotsiaalteaduslikku uurimisviisi, mis v\u00f5tab kasutusele paindlikku ja andmestiku poolt juhitavat uurimisstrateegiat, kasutades suhteliselt mittestruktureeritud andmestikke, r\u00f5hutades subjektiivsuse sisulist rolli uurimisprotsessis, anal\u00fc\u00fcsides detailselt arvuliselt v\u00e4he juhtumeid nende loomulikus kontekstis ja kasutades verbaalseid, mitte numbrilisi\/statistilisi tulemuste esitamise vorme.\n<\/p>\n

\n\tKvalitatiivne uurimus on \u00fcks kolmest v\u00f5imalikust sotsiaalse tegelikkuse teadusliku tundma\u00f5ppimise viisidest. Uurimisviisi valikut m\u00f5jutavad erinevad asjaolud. K\u00f5igepealt pakub sotsiaalne tegelikkus erineva kvaliteediga objekte, mida uurida. On olemas objektid, mida iseloomustab nende suhteline stabiilsus ajas ja ruumis, s.t nad on p\u00fcsivad ja erinevatel aegadel ning erinevates \u00fchiskondades leiavad nad aset suhteliselt sarnaselt. Neid objekte iseloomustab kontrollitavus. N\u00e4iteks\u00a0riigi elanikkond, selle jagunemine soolistesse, vanuselistesse, etnilistesse jt kategooriatesse. Ka muutused, nt vanuselise koosseisu muutumine on j\u00e4lgitavad ja kontrollitavad.\n<\/p>\n

\n\tSamal ajal leidub ka sellised fenomene v\u00f5i n\u00e4htusi, mis on raskesti v\u00f5i \u00fcldse mitte kontrollitavad, nt inimeste subjektiivne kogemus. On ka sellised uurimisobjektid (protsessid, tegevused), mida iseloomustab pigem performatiivsus ehk millegi tegemine\/loomine v\u00f5i taasloomine. N\u00e4iteks\u00a0hierarhiliste, partnerlike, vaenulike, s\u00f5bralike vm suhete (taas)loomine; millegi korda saatmine, nt abiellumine, lahutamine, laste kasvatamine, \u00f5petamine; t\u00f6\u00f6 tegemine; toimunud s\u00fcndmuste ja n\u00e4htuste m\u00f5testamine\/t\u00f5lgendamine jne. Need protsessid\/tegevused on raskesti kontrollitavad, sest nad s\u00f5ltuvad ajaloolis-kultuurilisest kontekstist ehk on muutlikud vastavalt sellele, kus, millal, millistes tingimustes s\u00fcndmus toimub, kes on selles osalejad ja missugused eelnevad s\u00fcndmused on toimunud ning missugused teadmised on eelnevate s\u00fcndmustega seoses loodud. Teisis\u00f5nu, kuidas toimus uuritavate s\u00fcndmuste eelnev m\u00f5testamine.\n<\/p>\n

\n\tN\u00e4iteks\u00a0laste kasvatamisel on mitmeid erinevaid viise s\u00f5ltuvalt sellest, millises ajas, riigis, kultuurilises keskkonnas see toimub. Kui 50 a tagasi sisaldas lapse distsiplineerimine f\u00fc\u00fcsilist karistamist t\u00e4iesti aktsepteeritud kasvatusstiilina, siis t\u00e4na paljude riikide (sealhulgas ka Eesti) seadusandlus seda keelab kui lapse vaimset tervist kahjustavat ja lapse arengut takistavat distsiplineerimismeetodit. Vastavalt sellele muutub ka suhe laps-lapsevanem, mis on kultuuriti v\u00e4ga erinev. Eestis kehtestati n\u00e4iteks lapse f\u00fc\u00fcsilist karistust keelustav seadus (EV lastekaitseseadus) 2016. aastal ja t\u00e4naseks pole veel selge, kuidas reageerida juhtumitele, kui vanem siiski l\u00f6\u00f6b v\u00f5i tutistab oma last. Norras n\u00e4iteks on ka lapse peale karjumine keelustatud ning lasteaedades ja koolides r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et lapse peale ei karjuta ning laste k\u00e4est ka k\u00fcsitakse, kas vanemad on nende peale karjunud. Kui vastus on jaatav, siis pakutakse vanematele koolitusi, kus nad saavad \u00f5ppida positiivseid ja lapsi mittealandavaid kasvatusmeetodeid. Aga me tegelikult ei tea, mida lapsevanemate jaoks t\u00e4hendab riigi sekkumine nende \u00e4raellu ning selleks, et teada saada, mida lastevanemad Eestis ja\/v\u00f5i Norras seoses lapse f\u00fc\u00fcsilise karistamise keelustamisega kogevad ning kuidas nad seda m\u00f5testavad, oleks \u00f5ige viia l\u00e4bi kvalitatiivset uurimust, milles lapsevanemad saaksid r\u00e4\u00e4kida oma isiklikest kogemustest.<\/em>\n<\/p>\n

\n\tEelpool kirjeldatud uurimisobjektid ja n\u00e4htused eeldavad erinevate metoodikate kasutamist, sest nad on sisuliselt v\u00e4ga erinevad ning neid ei saa \u00fchtemoodi tundma \u00f5ppida.\n<\/p>\n

\n\tUurimisviisi valik s\u00f5ltub ka k\u00fcsimustest, millele uurijad vastuseid otsivad. Kvantitatiivseid meetodeid valivad uurijad, keda huvitavad k\u00fcsimused kui levinud on \u00fcks v\u00f5i teine n\u00e4htus (nt missugune on puuetega inimeste osakaal elanikkonnas, kuidas muutub s\u00fcndimus aja jooksul, missugune on elanikkonna sooline, vanuseline, etniline, rassiline koosseis; kui suur on k\u00f5rgharidusega inimeste osakaal \u00fchiskonnas ja kuidas see muutub aja jooksul v\u00f5i kui suur osa vanemaid osaleb positiivset vanemlikkust toetavates koolitustes jne). V\u00f5i soovivad uurijad aru saada, kuidas erinevad n\u00e4htused \u00fcksteist m\u00f5jutavad, nt kuidas m\u00f5jutab sotsiaalne staatus alkoholitarbimist v\u00f5i kuidas haridustase m\u00f5jutab h\u00e4lbivat k\u00e4itumist, missugune on sissetulekute seos soo, haridustaseme ja t\u00f6\u00f6 iseloomuga v\u00f5i kuidas m\u00f5jutab laste f\u00fc\u00fcsilist karistamist keelustav seadus kasvatamismeetodeid jne. Eelpoolkirjeldatud uurijate jaoks on oluline saada objektiivne, erapooletu vastus oma k\u00fcsimustele, milleks annab hea v\u00f5imaluse statistika. On reaalselt olemas inimesed oma soolise, vanuselise, etnilise, rassilise, haridusliku, kasvatussiili jm n\u00e4itajatega, mille kohta riigid koguvad statistilisi ehk numbrilisi andmeid. Leidub ka eelnevaid empiirilisi andmeid ning teoreetilisi seletusi, mis aitavad kvantitatiivse huviga uurijal oma uurimust kavandada ja teostada. Et kindlustada objektiivsust, kasutab selline uurija kontseptsioone ja indikaatoreid, mis on eelk\u00e4ijate poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ja testitud ning testib h\u00fcpoteeside kaudu uurija neid seletusteooriaid (kuidas erinevad muutujad v\u00f5i n\u00e4htused m\u00f5jutavad \u00fcksteist). Selleks, et h\u00fcpoteeside testimine oleks selge ja veenev, t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja andmekogumis-instrumendid, mis samuti l\u00e4bivad korduva testimise, et olla kindel selles, et kogutud andmed peegeldavad tegelikkust objektiivselt. Andmeid kvantifitseeritakse ning tulemusi \u00fcldistatakse. Tulemuste \u00fcldistamine on kvantitatiivse uurimuse olulisemaid eesm\u00e4rke. (Sellest rohkem vt kvantitatiivsete meetodite aines.)\n<\/p>\n

\n\tJuhtivate kvalitatiivse meetodi uurijate hinnangul (vt nt Denzin ja Lincoln 2005, Flick 2009, Flick jt 2004, Hammersley 2013) hakkas kvalitatiivne uurimisviis levima siis, kui tekkis vajadus uurida seda, mis juhtub tavaliselt ja loomulikes tingimustes, mitte eksperimendi ajal; mis toimub, mitte seda, mida arvavad toimuvast uuritavad, kes vastavad standardiseeritud k\u00fcsimustiku k\u00fcsimustele; kui tekib soov v\u00f5imaldada inimestel r\u00e4\u00e4kida nii, nagu nad ise seda soovivad, kasutades oma s\u00f5navara, et m\u00f5ista nende enda perspektiivi; kui tekib oht, et kvantifitseerimise k\u00e4igus kaob keskse kontseptsiooni t\u00e4hendus.\n<\/p>\n

\n\tKvalitatiivne uurimus hakkas levima siis, kui sotsiaalteadlased j\u00f5udsid arusaamisele, et muutujate anal\u00fc\u00fcsile keskendudes ignoreerib kvantitatiivne anal\u00fc\u00fcs sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist s\u00f5ltuvat iseloomu ja arusaama, et inimesed, interpreteerides tegelikkust, loovad seda, mitte ei vasta passiivselt \u00e4rritajatele.\n<\/p>\n

\n\tKvalitatiivsete meetodite kasutajaid huvitavad sellised k\u00fcsimused, millele kvantitatiivse metodoloogia kaudu vastust leida ei saa. Nt kuidas sotsiaalsed t\u00e4hendused tekivad ja muutuvad, kuidas indiviidid m\u00f5nda sotsiaalset fenomeni kogevad, nt mida t\u00e4hendab elada kaasas\u00fcndinud puudega v\u00f5i m\u00f5ne kroonilise haigusega. Kuidas inimesed oma igap\u00e4evastes interaktsioonides teatud n\u00e4htusi v\u00f5i s\u00fcndmusi t\u00f5lgendavad ja neile t\u00e4hendusi omistavad. Nt kuidas t\u00f5lgendavad \u00f5pilased koolikiusamist ja mis on nende perspektiiv v\u00f5i originaalne vaade sellele. Praegu me juba teame, et erinevatel sihtr\u00fchmadel (lapsed, eakad, puuetega inimesed, v\u00e4hemusgruppi kuuluvad inimesed jne) on seoses sama n\u00e4htusega erinevad kogemused ning nende perspektiivi ignoreerimine moonutab tervikpilti uuritavast n\u00e4htusest. V\u00f5i kui soovitakse m\u00f5ista, mis toimub teatud keskkonnas, nt m\u00f5nes asutuses v\u00f5i institutsioonis, siis kvalitatiivne osalusvaatlus annab s\u00fcgavamaid teadmisi kui statistika v\u00f5i kvantitatiivne uurimus. Et m\u00f5ista institutsiooni toimimist, on siin uurimisobjektiks iga inimese subjektiivne kogemus ja vaade; luubi alla v\u00f5etakse osalejate spetsiifiline v\u00e4ljendusviis ja keelekasutus.\n<\/p>\n

\n\tNiisiis, kvalitatiivsed meetodid v\u00f5imaldavad keskenduda inimeste subjektiivsetele kogemustele ja tegevustele, m\u00f5ista ainulaadset konkreetses kontekstis. Need n\u00e4htused pole kontrollitavad, kuna nad ei peegelda objektiivselt olemasolevaid n\u00e4htusi, vaid pigem annavad aimu inimeste sisemaailma kohta, mis samal ajal ka juhib tema suhteid teiste inimestega ja k\u00e4itumist laiemalt. M\u00f5ningaid \u00fcldistusi v\u00f5ib ka nende uurimuste alusel teha. Nt v\u00f5ib kindlalt \u00f6elda, et t\u00f5lgendades s\u00fcndmusi ja n\u00e4htusi, loovad inimesed ise oma igap\u00e4evastes interaktsioonides t\u00e4hendusi nendele objektidele, millest nad r\u00e4\u00e4givad. Seega inimeste igap\u00e4evane sotsiaalne tegevus loob sotsiaalset tegelikkust, mis on Herbert Blumeri (1986) j\u00e4rgi tegelikkuse t\u00e4henduslik osa. Kvalitatiivse uurimuse p\u00f5hiline eesm\u00e4rk on seega m\u00f5ista, kuidas sotsiaalne tegelikkus on loodud ning kuidas sotsiaalne elu toimib. Teisis\u00f5nu, kuidas t\u00e4hendusi argielu tegevuste k\u00e4igus luuakse ja taasluuakse ning kuidas olemasolevad t\u00e4hendused, nt juhtivad diskursused ja narratiivid m\u00f5jutavad inimeste valikuid ja k\u00e4itumist ning kuidas need diskursused ja narratiivid inimeste isiklike kogemuste m\u00f5jul muutuvad.\n<\/p>\n

\n\tKokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimisviis on v\u00f5rdselt olulised seet\u00f5ttu, et nad t\u00e4iendavad teneteist ja v\u00f5imaldavad koos keerulist ja mitmetahulist sotsiaalset tegelikkust tundma \u00f5ppida. Kokkuv\u00f5tvalt toovad erinevad autorid (Denzin ja Lincoln 2005, Flick 2009, Hammersley 2013, Ritchie ja Lewis 2003, Shaw ja Holland 2014) v\u00e4lja kvalitatiivse uurimuse p\u00f5hilised tunnused ja ise\u00e4rasused.\n<\/p>\n