\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tAutor: Judit Str\u00f6mpl<\/em>\n<\/p>\n \n\tTeadusliku uurimuse oluline teema on seotud eetikaga, mis k\u00f5ige \u00fcldisemalt k\u00e4sitleb suhete kvaliteedi uurimuse k\u00e4igus ja uurimusega seoses: need on suhted akadeemilise \u00fcldsusega, suhted uuritava sihtgrupiga ja suhted \u00fchiskonnaga laiemalt. Suhted akadeemilise \u00fcldsusega eeldab, et uurija on aus ja l\u00e4bipaistev oma tegevuses: ei v\u00f5ltsi andmed, ei esita teiste autorite akadeemilist omandit enda omana (plagiaat); uuringut tehes austab ja peab silmas sihtgrupi huvisid ega kasuta neid \u00e4ra oma ja oma uurimuse eesm\u00e4rgi saavutamise nimel; ning m\u00f5tleb v\u00e4ga p\u00f5hjalikult l\u00e4bi uurimuse \u2013 uue teadmise m\u00f5ju \u00fchiskonna heaolu ja arengule. Uurimus ja selle tulemused ei tohi kellelegi kahju tekitada. Sellep\u00e4rast on oluline eetika n\u00f5uded jooksvalt ja kogu protsessi k\u00e4igus j\u00e4rgida. Eetiliste probleemide lahendamisest vt ka Lagespetz 2017, 111-121. Eksimuste v\u00e4ltimiseks on moodustatud k\u00f5rgkoolides ja teadusasutustes eetika komiteed, mis vaatavad l\u00e4bi ja koosk\u00f5lastavad uuringute taotlusi, n\u00f5ustavad uurijaid ja hoiavad \u00e4ra eelk\u00f5ige uuringus osalejate inimeste v\u00f5imaliku kahjustamist, mis v\u00f5ib tekkida ka teadmatusest, plagiaadikomisjonid hoiavad kontrolli all akadeemilist petturlust. Tartu \u00dclikooli eetika komitee keskendub eelk\u00f5ige bio-meditsiinilise inimuuringute koosk\u00f5lastamisele ning praegu puudub veel spetsiaalselt sotsiaalteaduslike uuringute koosk\u00f5lastamisega tegelevaid komiteed. Vastutus langeb siin uurijatele endile ning \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de juhendajatele. Samas viimasel ajal seoses andmekaitse seadusega ning teadlikkuse kasvuga mitmed sotsiaalteaduslikud uuringud taotlevad eetika komitee koosk\u00f5lastust, eriti kui nendesse on kaasatud haavatavad inimr\u00fchmad (lapsed, eakad, patsiendid, hooldekodudes hooldatavad, kinnipeetavad jne). Hiljuti ilmus T\u00dc eetikakomitee kodulehel soovitused \u00fcli\u00f5pilast\u00f6\u00f6de kavandamiseks ja l\u00e4biviimiseks<\/a>, mida on kasulik teada k\u00f5ikidele \u00fcli\u00f5pilastele ka siis, kui formaalselt eetika komitee koosk\u00f5lastus ei ole n\u00f5utav.\u00a0\n<\/p>\n \n\tKvalitatiivsete meetodite puhul kerkivad eetika k\u00fcsimused eriti seoses sellega, et kvalitatiivses uurimuses uurija ja uuritav sageli kohtuvad personaalselt. Sellep\u00e4rast uurija peab j\u00e4rgima mitte ainult uurimuslike n\u00f5uded, vaid ka oskama suhelda erinevate sihtgruppidega, keda uurimusse kaasatakse. Uurija valmisolekut suhelda uuritavatega arendab h\u00e4sti Michael Pattoni (2002, 177) v\u00f5rdlus humanistlike v\u00e4\u00e4rtuste ja kvalitatiivse uurimisviisi vahel.\n<\/p>\n \n\tEelnevatest m\u00f5tetest l\u00e4htuvalt tuleb uurimuse eri etappidel m\u00f5elda sellele, kuidas ja missuguseid termineid ja m\u00f5isteid me uurimuses kasutame. Uuritavate nimetamiseks kasutatavad s\u00f5nad ja terminid peavad olema neutraalsed ja mitte-stigmatiseerivad. Nt \u201ekurjategija\u201c asemel parem kasutada s\u00f5na \u201es\u00fc\u00fcdim\u00f5istetav\u201c v\u00f5i \u201ekinnipeetav\u201c, mis selgelt viitab inimese staatusele ajahetkel, mitte isikuomadusena. Selline seostamine tegu isikuomadusega v\u00e4hendab rehabilitatsiooni t\u00f5en\u00e4osust ja kahjustab inimest teel seadusekuulekaks muutmisel. Eestis kasutusel olev m\u00f5iste \u201eriskilaps\u201c (mis on inglise keelse m\u00f5iste \u201echild at risk\u201c mitte adekvaatne t\u00f5lge) samuti stigmatiseerib ja seostab riskitingimustes elavat last riskidega nagu ta oleks ise riskide kandja. Tuleb p\u00f5hjalikult m\u00f5elda m\u00f5istetele, mida me kasutame stigmatiseerides inimesi, nimetades neid alkohoolikuteks, narkomaanideks, asotsiaalideks, invaliidideks, h\u00e4lvikuteks.\u00a0 Kuna \u00fchegi uurimuse eesm\u00e4rk pole kedagi hukka m\u00f5ista, vaid m\u00f5ista ning v\u00f5imalikult aidata neil v\u00e4ljuda rasketest tingimustest, siis selleine eesm\u00e4rk peab olema v\u00e4ljendatud ka meie s\u00f5nakasutuses. Samuti oleks hea m\u00f5ista ja j\u00e4rgida printsiibi, et \u00fcks inimene ei saa ega pea olema teise inimese objektiks. Kvalitatiivsetes uurimustes eelistavad nimetama uurimusse kaasatud inimesi osalejateks, informantideks v\u00f5i uurimissubjektideks, uurimisobjektiks j\u00e4\u00e4gu aga teema v\u00f5i fenomen, mida me uurime: vaesus, alkoholitarbimine, arstiabi, perekondlikud suhted, arvutikasutamine jne.\n<\/p>\n \n\tJ\u00e4rgmine oluline n\u00f5ue on selge ja v\u00f5rdne info jagamine uurija ja uuritavate vahel. Kvalitatiivne uurimisviis ei ole mingisugune kaval nipp, millega me tahame teisi inimesi kinni p\u00fc\u00fcdma, et nende varjatuid ise\u00e4rasusi v\u00f5i tegevusi paljastada, vaid meie eesm\u00e4rk on m\u00f5ista teiste inimeste elu- ja m\u00f5ttemaailma. Ja oma eesm\u00e4rgi peame jagama uurimuses osalejatega. Esiteks selline l\u00e4henemine avab uksi, sest inimestele reeglina meeldib, kui keegi tunneb siirast huvi nende elu ja tegevuse vastu. Sellep\u00e4rast on teadliku n\u00f5usoleku leht n\u00f5utav dokument eetika komiteede koosk\u00f5lastamisele esitatud dokumentide hulgas. Selles informeerime potentsiaalseid osalejaid meie uurimusest, andes neile p\u00f5hjaliku ja arusaadavat informatsiooni uurimusest ning sellest, mis neid ees ootab, kui nad n\u00f5ustuvad osalema. Kuid teadliku n\u00f5usoleku lehe teine eesm\u00e4rk on vastutuse jagamine loodavate andmete osas: osaleja ise teeb valikut, mida ja kuidas ta meile r\u00e4\u00e4gib nt intervjuu ajal, sest ta teab, et intervjuu k\u00e4igus r\u00e4\u00e4gitu, k\u00fcll ilma r\u00e4\u00e4kijaga seostamata, kuid siiski avalikustatakse. Infolehe koostamisel tuleb erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata sellele, et sihtgrupp saaks aru nendest m\u00f5istetest ja terminitest, mida kasutatakse. Kui tegemist on eriti haavatavate sihtr\u00fchmadega, nt lapsed v\u00f5i piiratud teov\u00f5imega inimesed, siis tuleb n\u00f5usoleku k\u00fcsida ka vanematelt v\u00f5i eestkostjalt. Siin aga v\u00f5ivad j\u00e4lle tekkida eetilised dilemmad. Nt kui uurimuses k\u00fcsitakse laste heaoluga seotud k\u00fcsimusi, nende elutingimused kodus, siis v\u00f5ib juhtuda, et just v\u00e4\u00e4rkoheldud laste vanemad v\u00f5ivad keelata n\u00f5usoleku andmist lapse osalemiseks. Seadus, mis m\u00e4\u00e4ratleb last alla 18 a. inimesena on liiga j\u00e4ik uurimuses osalemise puhul. Siin tuleks \u00fcle vaadata reeglid ja loobuda teatud uurimisteema ja lapse vanuse puhul vanema n\u00f5usoleku k\u00fcsimisest. Nt kriminaalvastutus algab Eestis 14.a., mis t\u00e4hendab, et 14.a. lapsele v\u00f5ib kriminaalkorras vanglakaristust m\u00e4\u00e4rata, kuid vanglas viibimise ajal selleks, et ta osaleks uuringus, peab uurija taotlema vanema n\u00f5usoleku.\n<\/p>\n \n\tOsalemine peab olema vabatahtlik ja osaleja v\u00f5ib l\u00f5petada osalemist uurimuse igas etapis selgitamata selle p\u00f5hjusi (vt nt Hammerlsey & Traianou 2012). Igal osalejal on \u00f5igus k\u00fcsida uurimuse kohta k\u00fcsimusi ja hea uurija peab olema valmis nendele k\u00fcsimustele ausalt vastama. Inimene j\u00e4\u00e4b alati olulisemaks kui \u00fcksk\u00f5ik missugune uurimus, samas iga uurimus peab teenima inimeste huvisid (kas uurimuses osalevate v\u00f5i teiste inimeste, nt rangete kuritegude ohvrite huvisid). Inimesel on \u00f5igus keelduda informatsiooni andmisest, eriti kui tegemist on tema enda elu isiklike faktidega. Kui aga osaleja siiski jagab seda informatsiooni uurijaga, siis uurija vastutus on hoida ja kasutada informatsiooni nii, et see ei kahjustaks osaleja mainet. Osalejate konfidentsiaalsuse ja anon\u00fc\u00fcmsuse kindlustamine on \u00fcks oluline eetika n\u00f5ue kvalitatiivses uurimuses, mida on kohati raske teostada. Arvestades Eesti v\u00e4iksust ja m\u00f5nede teemadega seotud inimeste v\u00f5i asutuste arvu, siis tuleb m\u00f5elda eriti t\u00e4helepanelikult, kuidas siiski inimeste anon\u00fc\u00fcmsust ja konfidentsiaalsust kindlustada. Sel juhul aitavad teatud varjamismeetmed, mis samal ajal ei kahjusta andmete \u00fcldist v\u00e4\u00e4rtust. Nt v\u00f5ib nimetamata j\u00e4tma osaleja t\u00e4pne vanus, elukoht (nt V\u00f5ru asemel r\u00e4\u00e4kida \u00fchest Eesti linnast), asutuse nime asemele m\u00f5elda v\u00e4lja fantaasianime). Seejuures tuleb alati seletada, et tunnuste mittenimetamise p\u00f5hjusteks on osalejate konfidentsiaalsuse tagamine.\n<\/p>\n \n\tKvalitatiivses uurimuses on uurija roll erilise vaatluse all. Uurija peab olema teadlik, et ta m\u00f5jutab andmete loomist, kuna iga n\u00e4os-n\u00e4kku interaktsioon nt intervjuu v\u00f5i osalusvaatluse ajal on unikaalne s\u00fcndmus, milles osalevad m\u00f5lemad pooled. Tegelikult igas uurimuses toimub uurijapoolne m\u00f5jutamine, kuid alati pole sellest teadlikud. Samas teadlikkus uurijapoolsest m\u00f5just sunnib uurijat m\u00f5elda oma m\u00f5ju v\u00f5imalikult v\u00e4hendada. Sellep\u00e4rast on nii oluline v\u00e4ga p\u00f5hjalikult m\u00f5elda intervjuu k\u00fcsimustele ja esitada avatud k\u00fcsimusi, mis v\u00f5imaldavad osalejal vabalt jutustada, tuua n\u00e4iteid isiklikust elust ning v\u00e4ltida \u201ekas-k\u00fcsimusi\u201c, mis pigem testivad uurija enda teadmisi ja kontseptsioone. Uurija m\u00f5ju ei t\u00e4henda siiski seda, et uurija sihikindlalt soovib k\u00e4tte saada endale meelep\u00e4rast informatsiooni, vaid m\u00f5ju all m\u00f5eldakse uurija ja uuritava sotsiaalseid rolle, positsioonid \u00fchiskonnas ja eelnevad kogemused. Inimestel on rohkem kogemusi suhelda oma vanuser\u00fchma esindajatega samal ajal kui teiste vanuser\u00fchmadega suhtlemisel v\u00f5ivad tekkida teatud raskused, eriti kui selleks mitte teha ettevalmistusi. Nt noort inimest intervjueerib teine noor inimene, siis info v\u00f5ib erineda sellest, mida sama noor edastab keskealisele inimesele. See ei t\u00e4henda, et info on \u00fchel korral halvem v\u00f5i parem, vaid seda, et info v\u00f5i selle v\u00e4ljendamisviis on erinev. Sellist m\u00f5ju ei saa v\u00e4ltida, kuid sellega saab t\u00f6\u00f6tada ning eriti anal\u00fc\u00fcsi ja andmete t\u00f5lgendamise k\u00e4igus lisada seletusi.\n<\/p>\n \n\tSeoses eelmise teemaga on seotud uurija refleksiivsuse n\u00f5ue kvalitatiivses uurimuses. Kuna kvalitatiivne uurimisviis on p\u00f5hiliselt uurija t\u00f5lgendus uuritavate t\u00f5lgendustest, siis ta peab nii enda kohta, kui ka uurimisprotsessi kohta andma vajaliku informatsiooni, et lugejal oleks selge pilt sellest, mida ja kuidas\u00a0 hinnata uurimusaruandes. Uurija refleksiivsusest vt ka Kvalitatiivse uurimuse kvaliteedi hindamise juures.\n<\/p>\n \n\tAndmete hoidmise ja kasutamise puhul kehtivad samad reeglid, mis teisteski uurimismeetodite puhul. Neid tuleb hoida turvalises, v\u00f5\u00f5rastele k\u00e4ttesaamatus kohas. Osalejate p\u00e4risnimed ja teised tunnused peavad olema kodeeritud (asendatud fantaasianimedega v\u00f5i numbrilis-t\u00e4heliste kombinatsioonidega). Uurimisaruannetesse transkriptsioonide t\u00e4isversiooni lisamine v\u00f5ib rikkuda anon\u00fc\u00fcmsuse n\u00f5uet isegi siis, kui osaleja p\u00e4risnimi ei figureeri, sest t\u00e4istranskriptsiooni alusel inimesed on suure t\u00f5en\u00e4osusega identifitseeritavad. Kui osaleja ise soovib oma nime all esineda ning ta on teov\u00f5imeline isik ning tegemist ei ole tundliku teemaga, sel juhul v\u00f5ib osaleja n\u00f5uet rahuldada.\n<\/p>\n \n\tKokkuv\u00f5tvalt peab \u00fctlema, et kvalitatiivse uurimisviisi puhul lisaks \u00fcldistele teadusliku uurimustele kehtivatele eetika n\u00f5uetele tuleb j\u00e4rgida ka spetsiifilisi n\u00f5udeid, mis on seotud uuritavate teemade tundlikkuse, ja uuritavate sihtgruppide haavatavusega.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n\n