{"id":6,"date":"2024-04-04T05:32:35","date_gmt":"2024-04-04T02:32:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/teemavalik\/"},"modified":"2024-04-04T05:32:55","modified_gmt":"2024-04-04T02:32:55","slug":"teemavalik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/teemavalik\/","title":{"rendered":"Teemavalik"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tAutor: Judit Str\u00f6mpl<\/em>\n<\/p>\n

\n\tUurimuse esimesel \u2013 ettevalmistusetapil peame vastama neljale olulisele k\u00fcsimusele, millest v\u00f5ib s\u00f5ltuda terve uurimuse edukus. Esiteks mida soovime uurida? See k\u00fcsimus tegelebki valitud teemaga ning vastuseks k\u00fcsimusele peame uurimisteemat s\u00f5nastama. Teiseks, miks teema uurimist vajab? Vastusena sellele k\u00fcsimusele s\u00f5nastame uurimisprobleemi. Kolmandaks kuhu oma uurimusele tahame j\u00f5uda, missugust tulemust saavutada? Siin m\u00e4\u00e4ratleme uurimuse eesm\u00e4rgi ning neljas k\u00fcsimus: kuidas eesm\u00e4rgi saavutada? Vastates sellele k\u00fcsimusele, toimub uurimismeetodite valik ja valiku p\u00f5hjendame. Need k\u00fcsimused on omavahel tihedalt seotud ning uurimuse planeerimisel, vastuste andmisel k\u00fcsimustele liigume \u00fchelt teise juurde ning korrigeerime eelnevaid vastuseid. Nii et selles protsessis teema s\u00f5nastamine on veel suhteliselt vaba, s.t v\u00f5ib muutuda vastavalt sellele, kuidas toimub terve uuringu kavandamine.\u00a0 \u00a0\n<\/p>\n

\n\tTeemavalik ei ole kerge \u00fclesanne ja k\u00f5ik, kes pidid kunagi oma uurimuse jaoks head teemat valima v\u00f5ivad sellega n\u00f5ustuda. Mida selgemalt on teema s\u00f5nastatud, seda kergem on edasi liikuda. Teema peab olema selge, sisaldama tulevase t\u00f6\u00f6 sisu ning vastama n\u00f5uetele, mis on oluline kvalitatiivse uurimismeetodite jaoks.\n<\/p>\n

\n\tTeemavalik koosneb v\u00e4hemalt kahest osast: \u00fcks on sotsiaalse valdkonna leidmine, \u201emille kohta on v\u00f5imalik empiirilisi materjale koguda\u201c (Lagerspetz 2017, 78) ja teine selle teema sobivus kvalitatiivse metoodika kasutamiseks.\n<\/p>\n

\n\tTuleb olla realist ja hinnata oma v\u00f5imed ja juurdep\u00e4\u00e4su v\u00f5imalusi materjalidele. On p\u00f5nevad teemad, mis on piiratud teatud raskustega, nt valdkonnad, mis on seotud suletud institutsioonidega \u2013 s\u00f5jav\u00e4gi, kinnipidamisasutused, kloostrid, erihooldekodud, varjupaigad jne. Raskused on seotud mitte ainult sellega, et tuleb vaeva n\u00e4gema selleks, et saada luba siseneda ja andmeid koguda nendes asutustes, raskused on ka eetilist laadi. Kui osalejad on inimesed, kes elavad suletud asutustes, siis nende \u00e4ratundmist, eriti kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi puhul, kus inimesed r\u00e4\u00e4givad isiklike lugusid, on raske v\u00e4ltida. Tundlike teemade puhul, mis on seotud inimeste mingisuguse ise\u00e4rasusega, nt m\u00f5ni haigus v\u00f5i puue v\u00f5i spetsiifiline olukord \u2013 k\u00f5ik see v\u00f5ib raskendada juurdep\u00e4\u00e4su materjalidele, aga ka nende kasutamist ja tulemuste esitamist.\n<\/p>\n

\n\tTeine probleemide ring v\u00f5ib olla seotud teemavaliku puhul see, et teema on k\u00fcll oluline ja ligip\u00e4\u00e4s materjalidele on ka olemas, kuid teema uurimiseks ei sobi kvalitatiivne uurimisviis. Sellise probleemi v\u00e4ltimiseks peab olema uurija teadlik oma paradigmaatilisest valikust ehk sellest, mis teda uurimuse l\u00e4biviimisel eelk\u00f5ige huvitab. Kui uurija huvi on suunatud sotsiaalsete t\u00e4henduste m\u00f5istmisele, teatud sihtgrupi kogemustele, sihtgrupi t\u00f5lgendustele teatud n\u00e4htuste kohta, siis sobivad need teemad h\u00e4sti kvalitatiivse uurimisviisiga. Nt kui meid huvitab, kuidas diabeedi p\u00f5evad noored elavad oma igap\u00e4evaelu, kuidas nad tulevad toime haigusega seotud ebamugavustega, siis selleks sobib kvalitatiivne uurimisviis h\u00e4sti. Aga kui meid huvitab sama teema laiemalt, nt kui levinud on diabeet noorte hulgas, kuidas diabeedi levikut m\u00f5jutab tarbimiskultuur, kuidas m\u00f5jutab tervislik eluviis ja kaasaegsed ravimeetodid diabeedi p\u00f5devate inimeste elukvaliteedi, siis nende teemade uurimiseks sobivad kvantitatiivsed meetodid paremini.\n<\/p>\n

\n\tTeemavalik ja t\u00e4pne s\u00f5nastamine on oluline algusest peale, kuid see ei t\u00e4henda, et uurimuse k\u00e4igus, eriti kui tegemist on sellise paindliku metodoloogiaga nagu kvalitatiivne uurimisviis, poleks v\u00f5imalik seda t\u00e4psustada, kitsendada v\u00f5i laiendada. Seejuures aga peame j\u00e4\u00e4ma siiski algusest valitud paradigmaatilisse raamistikku.\u00a0\n<\/p>\n

\n\tM\u00f5ned n\u00e4ited eelnevatel \u00f5ppeaastatel \u00fcli\u00f5pilaste poolt l\u00e4biviidud miniuuringute teemadest aines \u201eKvalitatiivne uurimisviis\u201c\n<\/p>\n