{"id":4,"date":"2024-04-04T05:32:35","date_gmt":"2024-04-04T02:32:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/uurimuse-eesmargi-pustitamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:32:55","modified_gmt":"2024-04-04T02:32:55","slug":"uurimuse-eesmargi-pustitamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/uurimuse-eesmargi-pustitamine\/","title":{"rendered":"Uurimisprobleemi p\u00fcstitamine"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<em>Autor: Jelena Rootamm-Valter <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tUurimisprobleemiks k\u00f5ige \u00fcldisemas t\u00e4henduses nimetatakse olukorda, kus tunnetatakse teadmiste puudumist rahulolematust p\u00f5hjustanud olukorra muutmiseks. Tuntakse vajadust midagi t\u00e4iustada v\u00f5i parandada, mingi tulemus saavutada, ent ei teata, kuidas seda teha, selleks puudub vahend. Lahenduse leidmiseks on vaja teha sihip\u00e4raseid ja korrastatud j\u00f5upingutusi. Teisis\u00f5nu, probleemiga p\u00f5rkume kokku sel juhul, kui senistest teadmistest ei piisa mingi praktilise v\u00f5i teoreetilise \u00fclesande lahendamiseks ning pole ka algor\u00fctmi puudoleva teadmise saamiseks. (Valt 1979: 85)\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tLoengus selgitatakse k\u00f5igepealt uurimisprobleemi olemust, selle erinevust tavaelu probleemist. Seej\u00e4rel n\u00e4idatakse, kuidas uurimisprobleem tekib ning kuidas see uurimuse jaoks valitakse. L\u00f5puks peatutakse probleemi p\u00fcstitamise erip\u00e4ral kvalitatiivses uurimuses.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tKogenud uurijad t\u00f5devad p\u00f5hjendatult, et kvalitatiivse uuringus on uurimisprobleemi p\u00fcstitamine keeruline \u00fclesanne. Siiski on see vajalik, sest uurimus piirdub vastasel korral paremal juhul vaid andmete liigitamisega v\u00f5i siis ei \u00f5nnestu andmeid \u00fcldse lahti m\u00f5testada (Hirsj\u00e4rvi et al 2005). Uurimisprobleemi tuleb eristada sellest, mida nimetame probleemiks tavaelus.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;margin-left: 80px\">\n\t<em>Kui n\u00e4iteks tavaelus \u00f6eldakse \u201emul on probleem\u201c, siis peetakse tavaliselt silmas olukorda, kus puudub info lahenduse leidmiseks. Info saamiseks k\u00fcsitakse n\u00f5u s\u00f5pradelt v\u00f5i kolleegidelt, surfatakse internetis, tuletatakse meelde varasemaid kogemusi ning \u00fcldjuhul on sellest ka abi. M\u00f5nikord katsetatakse \u00fchte v\u00f5i teist lahendusviisi omal k\u00e4el. Antud juhul on pigem tegemist k\u00fcsimusega, millele ei suudeta leida kohest vastust. Vastus on kellelegi juba teada, v\u00f5i siis on teada viis, kuidas vastus k\u00e4tte saada. Kipume k\u00fcsimust probleemiks nimetama, kui vastuse leidmine v\u00f5tab soovitust enam aega. Tavaelus tekkivate probleemide lahendused on \u00fchekordsed, nad ei hoia \u00e4ra samade probleemide uuesti p\u00e4evakorda tulekut. Tavaprobleemide lahendamisel toimub k\u00fcll kogemus\u00f5pe. See aitab sama v\u00f5i samalaadse k\u00fcsimuse uuesti tekkides leida lahendus senisest kiiremini. Kui vastus k\u00fcsimusele ilma viivituseta saadakse, pole p\u00f5hjust seda enam probleemiks nimetada. <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tErinevalt tavaelust, on uurimisprobleemi lahendus p\u00fcsiv, see on t\u00f5estatud teadmine, mis kehtib k\u00f5ikide probleemide kohta, mis v\u00f5rreldavates tingimustes tekivad.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;margin-left: 80px\">\n\t<em>N\u00e4iteks on probleemiks kehvad eesti kui v\u00f5\u00f5rkeele keele \u00f5pitulemused vene \u00f5ppekeelega koolides. Kui uuringu tulemusena selgub ehk t\u00f5estatakse, et tuleb v\u00f5rreldes seni kasutusel olevate \u00f5petamismeetoditega on uued meetodid efektiivsemad, siis on see piisav alus, et uusi \u00f5petamismeetodeid k\u00f5ikides vene \u00f5ppekeelega koolides rakendada. <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tUurimisprobleemi tekkimine annab teada, et on olemas teadmine teadmise puudumise kohta ning on olemas reaalne vajadus lahendust leida. P\u00fcstitades uurimisprobleemi, t\u00f5endame uuringu aktuaalsust. Uurimisprobleemi p\u00fcstitamine eeldab, et lahendus saab teaduslikult p\u00f5hjendatud, p\u00f5hineb n\u00f5uetekohaselt l\u00e4bi viidud uuringul. Uurimisprobleemi lahendusel on teadusliku teadmise tunnused (Aarma 2008: 65-85): see on originaalne, erapooletu (objektiivne), on viidud l\u00e4bi eelarvamusvabalt ehk tolerantselt, tulemused on t\u00f5estatud, kontrollitavad teiste uuringute abil; esitusviis on t\u00e4pne, k\u00e4sitlus ja tulemus sobituvad 2 2 olemasolevate teadmiste s\u00fcsteemi, uuring l\u00e4bis teaduskriitika s\u00f5ela, uuringus on eelistatud suurimaid v\u00f5imalusi pakkunud l\u00e4henemist ja metodoloogiat.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tUurimisprobleem tekib siis, kui on vaja teadmisi tundmatu n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi kohta. Uurimuse tulemusena saadakse teada, millised on uuritava olulised omadused, millised on neid omadusi kujundavad tegurid, millised on seosed nende tegurite vahel. Kui see on teada, siis tekib v\u00f5imalus muuta tingimusi, kus protsess aset leiab, seega protsessi juhtida ning liikuda seel\u00e4bisoovitud tulemuse poole. Kui protsessi tingimusi on sihip\u00e4raselt muudetud, siis soovitud suunas muutub ka n\u00e4htus ehk probleem leiab lahenduse.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;margin-left: 80px\">\n\t<em>N\u00e4iteks on uurimisaineseks \u00f5pilaste vahelised suhted koolis, probleemiks koolikiusamine. Kiusamine on n\u00e4htus. Midagi on \u00f5pilastevahelistes suhetes valesti, \u00f5pilased on \u00f5nnetud, \u00f5petajad mures. Tekkinud olukorraga ei saa rahul olla, see vajab muutmist. K\u00f5ik osutab probleemi olemasolule. Millised tegurid kujundavad olukorra, kus koolikiusamine muutub v\u00f5imalikuks? See on uurimisk\u00fcsimus, mis probleemist tuleneb. Kui saame teada, milliste tegurite koosm\u00f5jul kiusamine v\u00f5imalikuks sai, v\u00f5ime nende tegurite m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks meetmeid kavandada ning need ellu rakendada. Selle tulemusena olud koolis muutuvad, nad ei soodusta enam koolikiusamise teket. Kiusamine koolis v\u00e4heneb, v\u00f5ib-olla saadakse sellest t\u00e4iesti lahti. Enamgi veel, tundes kiusamise tekkimist soodustavaid tegureid, saab v\u00f5tta tarvitusele abin\u00f5ud, mis ennetavad kiusamist soodustavate olude tekkimist. Nii et uurimus v\u00f5imaldab leida probleemi p\u00fcsiva lahenduse. <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tOlles s\u00f5nastanud uurimisprobleemi, saab sellest tulenevalt p\u00fcstitada uurimuse eesm\u00e4rgi ning liikuda edasi uurimisk\u00fcsimuste ja -\u00fclesannete seadmise juurde. Kuna probleemi m\u00e4\u00e4ratlemine on uuringu ettevalmistamise esimene etapp, siis selle \u00f5nnestumisest s\u00f5ltub kogu j\u00e4rgneva uurimuse k\u00e4ek\u00e4ik.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tUurimisprobleemi valik peegeldab uurija huvisid, hoiakuid ja isegi ellusuhtumist. N\u00e4iteks:\n<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 80px\">\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\t<em>J\u00e4tkuvalt teeb muret noorte madal h\u00f5ive ja t\u00f6\u00f6puudus Ida-Virumaal. V\u00f5rreldes teiste Eesti piirkondadega on seal h\u00f5ive palju madalam, t\u00f6\u00f6puudus aga suurem. Uurimiseks v\u00f5ib valida majandusliku aspekti ehk madala t\u00f6\u00f6h\u00f5ive probleemi, aga ka sotsiaalse aspekti ehk t\u00f6\u00f6puuduse probleemi. Uurimist v\u00e4\u00e4rivad m\u00f5lemad probleemid. <\/em>\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\t<em>Tuntakse, et Ida-Virumaal on teiste Eesti piirkondadega v\u00f5rreldes v\u00e4hem v\u00e4ikeseid ja mikroettev\u00f5tteid, neid tuleb ka aeglasemalt juurde. See j\u00e4tab kasutamata elanike erialased oskused ja p\u00e4devused, mida kohalikul t\u00f6\u00f6turul praeguses olukorras k\u00fcll vaja ei l\u00e4he, ent mis v\u00f5iksid kasutust leida n\u00e4iteks elanike enda asutatud mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tetes. \u00dcks uurija v\u00f5ib n\u00e4ha uurimisprobleemina mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tete asutamiseks ja tegevuseks ebasobivaid ettev\u00f5tlustingimusi. Teine uurija v\u00f5ib aga uurimisprobleemina n\u00e4ha elanike puuduvat oskust olemasolevaid ettev\u00f5tlustingimusi kasutada. M\u00f5lemad uurimisprobleemi m\u00e4\u00e4ratlused on p\u00e4devad, nad kajastavad autorite erinevaid huvisid ja hoiakuid. <\/em>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tOma uurimisprobleemi m\u00e4\u00e4ratlemise k\u00e4sitluses oleme seni l\u00e4htunud sellest, et uurija juba otsustas kvalitatiivse uurimisviisi kasuks. Ent uurimisprobleemi m\u00e4\u00e4ratlemise j\u00e4rel tuleks otsus \u00fcle vaadata ning veenduda, et pole p\u00f5hjust seda muuta. Tegelikult v\u00f5ib otsust uurimisviisi kohta muuta isegi hiljem, isegi uurimiseesm\u00e4rgi v\u00f5i uurimisk\u00fcsimuste p\u00fcstitamise j\u00e4rel. Siiski uurimisviisi valik s\u00f5ltub sageli ka sellest, millist uurimisviisi ta paremini valdab. Uurijal on \u00f5igus valida sellist uurimisviisi, mis temale tundub asjakohasem ning kindlam. Peaasi, et selle rakendamine toob kaasa uurimisprobleemi lahenduse.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;margin-left: 80px\">\n\t<em>N\u00e4iteks on uurimisprobleemiks Venemaa turistide v\u00e4henenud ostuaktiivsus Eesti piiri\u00e4\u00e4rsetel aladel. Probleemist tulenevalt v\u00f5ib uuringu eesm\u00e4rki seada erinevalt. S\u00f5ltuvalt uuringu eesm\u00e4rgist tuleks kasutada kas kvantitatiivseid v\u00f5i kvalitatiivseid andmeid. Kvantitatiivses uuringus v\u00f5ib kasutada n\u00e4iteks andmeid maksuvabade ostude kohta, mida kogub maksu- ja tolliamet jt. V\u00f5ib koguda kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid vene ostuturistide ankeetk\u00fcsitluse abil piiri \u00fcletamisel, nagu seda tehakse Soome piirikaubandust uurides. V\u00f5ib aga kasutada ainult kvalitatiivset uurimisviisi, viies l\u00e4bi intervjuusid vene turistidega piiri\u00e4\u00e4rsetes kaubanduskeskustes (Venemaa \u2026 2015) <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tKvalitatiivset uurimisviisi kasutatakse m\u00f5nikord just seet\u00f5ttu, et on juba ette teada, et valdkonnas, kus uurimisprobleem tekkis, on kvantitatiivseid andmeid raske v\u00f5i isegi praktiliselt v\u00f5imatu saada.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;margin-left: 80px\">\n\t<em>N\u00e4iteks kui probleemiks on Eesti \u00f5ppeasutuste f\u00fc\u00fcsilise \u00f5pikeskkonna ebamugavus n\u00e4gemispuudega inimestele, siis s\u00f5ltumata sellest, kuidas p\u00fcstitatakse uuringu eesm\u00e4rk, tuleb valida kvalitatiivne uurimisviis. Millised on kvantitatiivsest uurimisviisist loobumise p\u00f5hjused? Statistilised andmed selles valdkonnas teadaolevalt puuduvad. Usaldusv\u00e4\u00e4rse kvantitatiivse uuringu, n\u00e4iteks k\u00fcsitluse jaoks on vaja teatud suurusega kogumit ja valimit, mida Eesti elanikkonna arvu juures on keeruline kindlustada. Tuleks l\u00e4bi viia praktiliselt tervet kogumit h\u00f5lmav k\u00fcsitlus, ent v\u00f5ivad puududa andmed isegi kogumi suuruse kohta. Samuti puutub siin uurija kokku vajadusega kasutada tundlikke isiklikke andmeid, millele ligip\u00e4\u00e4s vajab omakorda \u00fcsna ajamahukaid tegevusi. Osa kogumisse kuuluvaid isikuid v\u00f5ib k\u00fcsitlusele vastamisest keelduda, sest ankeedi t\u00e4itmine on n\u00e4gemispuudega inimesele t\u00fclikas jms. K\u00f5ik see viitab vajadusele kasutada kvalitatiivset uurimisviisi. <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tL\u00f5petuseks tuletaks meelde, et kvalitatiivse uurimuse k\u00e4igus kogutud andmed v\u00f5ivad sisaldada olulist t\u00e4iendavat teavet probleemi kohta. See v\u00f5ib tingida vajaduse probleemi t\u00e4psustada, probleemi s\u00f5nastust muuta. Kui nii juhtub, tuleb \u00fcle vaadata ka uuringu eesm\u00e4rk ja uurimisk\u00fcsimused ning muuta ka neid, viies probleemi uuendatud s\u00f5nastusega vastavusse. Kvantitatiivses uuringus p\u00fc\u00fctakse aga probleemi ja eesm\u00e4rgi t\u00e4psustamist uuringu k\u00e4igus v\u00e4ltida.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>Viidatud allikad <\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Aarma, A. (2008) Teadust\u00f6\u00f6 alused. Tallinn: TT\u00dc: 65-85. <\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Hirjs\u00e4rvi, S., Remes, P. et al (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina <\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Valk, L. (1979) Problleem, h\u00fcpotees ja mudel teaduse metodoloogia l\u00e4htekategooriatena. \u2013 Teaduse metodoloogia. Koost. R. Vihalemm. Tallinn: Eesti Raamat<\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">\u00d5unapuu, L. (2014) Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimisviis sotsiaalteadustes. Tartu: T\u00dc: 41 http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/36419\/ounapuu_kvalitatiivne.pdf?sequence=1&amp;is Allowed=y (viimati vaadatud 5.09.2018) <\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>N\u00e4idete koostamisel kasutatud allikad <\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Ida-Virumaal: mida ta siin tegelikult teeb? Uuringu aruanne (2015) Narva: T\u00dc Narva kolled\u017e https:\/\/www.narva.ut.ee\/sites\/default\/files\/nc\/idavirumaa_turismiuuringu_aruande_tekst_9.03.2015_prim.pdf (viimati vaadatud 5.09.2018) <\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Horn, S. (2013) T\u00f6\u00f6tukassa teenuste sotsiaalse m\u00fc\u00fcgi t\u00f5hustamine kodulehe kaudu Narva linna n\u00e4itel. L\u00f5put\u00f6\u00f6. Narva: T\u00dc Narva kolled\u017e http:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/32515\/Sofja_Horn.pdf (viimati vaadatud 5.09.2018)<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Autor: Jelena Rootamm-Valter Uurimisprobleemiks k\u00f5ige \u00fcldisemas t\u00e4henduses nimetatakse olukorda, kus tunnetatakse teadmiste puudumist rahulolematust p\u00f5hjustanud olukorra muutmiseks. Tuntakse vajadust midagi t\u00e4iustada v\u00f5i parandada, mingi tulemus saavutada, ent ei teata, kuidas seda teha, selleks puudub vahend. Lahenduse leidmiseks on vaja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":205,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/205"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":118,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/118"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}