\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tAutor: Judit Str\u00f6mpl<\/em>\n<\/p>\n \n\tKuidas hinnata uurimuses kasutatavaid meetodeid ja uurimuse kvaliteedi \u00fcldiselt \u2013 on k\u00fcsimus, millega tuleb tegeleda uurimuse k\u00e4igus pidevalt, aga eriti selle l\u00f5ppfaasis \u2013 aruande\u00a0esitamisel. Lugejaskonda ja uurimuse hindajaid tuleb veenda, et tegemist on teadusliku t\u00f6\u00f6ga, mille k\u00e4igus saavutati uus\u00a0ja usaldusv\u00e4\u00e4rne teadmine. Peame n\u00e4itama, et uurimisteema, uurimisprobleem ja eesm\u00e4rk, meetodivalik ja anal\u00fc\u00fcs on omavahel koosk\u00f5las, loogiliselt ja sihip\u00e4raselt seotud. Tuleb n\u00e4idata, et uurimus kuulub teadusliku tegevuse raamidesse, mida v\u00f5imaldab teoreetiline raamistik, dialoog teiste sama\/sarnase teema uurijatega, metoodika kasutajatega. Uurimisprotsessi tulemused ja j\u00e4reldused peavad olema t\u00f5endatud. Uurimuse kvaliteedi hindamine peab vastama igal juhul eelpool nimetatud kriteeriumidele. Samas realiseerimine v\u00f5ib mingil m\u00e4\u00e4ral erineda vastavalt teoreetilis-metodoloogilisele paradigmale, milles konkreetne uurimus on teostatud.\n<\/p>\n \n\tTraditsiooniliselt toimub sotsiaalteaduslike uurimuste metoodika kvaliteedi hindamine valiidsuse (t\u00f5esus v\u00f5i kehtivus) ja reliaabluse (\u00fcldistatavus) hindamise kaudu. M\u00f5lemad m\u00f5isted on seotud m\u00f5\u00f5tmisega ja kuuluvad eelk\u00f5ige kvantitatiivse uurimisviisi juurde. Valiidsuse ja reliaabluse hindamise eesm\u00e4rk on hinnata uurimistulemuste vastavust uuritavale objektile\/fenomenile. Kas \u00a0uurimuses kasutatav metoodika v\u00f5imaldab saada t\u00f5ep\u00e4rast\/adekvaatset informatsiooni uuritavast objektist? Kas valitud metoodika vastab uurimiseesm\u00e4rgile ja lahendab uurimisprobleemi? Kas kasutatud meetodite abil on v\u00f5imalik vastata uurimisk\u00fcsimustele v\u00f5i testida h\u00fcpoteese? Kas saadud teadmine uuritavast objektist\/fenomenist on s\u00f5ltumatu ajast ja uurijast? V\u00e4lja arvatud viimast k\u00fcsimust, k\u00f5ik eelnevad on asjakohased nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse uurimisviisi puhul s\u00f5ltumata paradigmaatilistest erinevustest. T\u00f5si, uurimisobjekti m\u00e4\u00e4ratlemine on erinev eri paradigmades. Positivistlikus paradigmas uurimuse eesm\u00e4rk on kirjeldada, avastada, seletada objekti sisemiselt omase olemuse, sel ajal kui k\u00f5ik teised paradigmad on teadlikud sellest, et objekt on uuritav vaid selle representatsioonide kaudu, ehk objekti olemusest pole v\u00f5imalik otse teada saada, vaid ainult inimeste t\u00f5lgenduste kaudu. Nii et erinevus on selles, et kui positivist keskendub uurimismeetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel k\u00fcsimusele, kuidas inimeste hinnangud, t\u00f5lgendused kajastavad objektide olemust t\u00f5eselt, siis teised paradigmad hindavad inimeste t\u00f5lgendusi t\u00f5esteks v\u00f5i ebaadekvaatseteks, sest arvavad, et objekti \u201eolemus\u201c iseenesest s\u00f5ltub nendest inimestest, kes seda kogevad v\u00f5i (taas)toodavad (rekonstrueerivad).\n<\/p>\n \n\tKvalitatiivseid meetodeid kasutame sarnaselt kvantitatiivsega eesm\u00e4rgil tundma \u00f5ppida uurimiseks valitud objekti\/fenomeni ehk saada v\u00f5imalikult adekvaatset ja t\u00f5est teadmist. Iga uurija teeb oma valikut p\u00f5hjendatult, s.t hindab valikuv\u00f5imalused ning valib teadlikult olemasolevate meetodite hulgast k\u00f5ige sobivamat antud objekti\/fenomeni uurimiseks. N\u00e4iteks, kui meid huvitavad sihtgrupi kuuluvate inimeste kogemused uuritava fenomeniga, kui meid huvitab subjektiivne perspektiiv \u2013 inimeste argielu toimingud, igap\u00e4evased suhted ja interaktsioonid, siis \u00f5ige on valida kvalitatiivsete meetodite hulgast \u2013 kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, kirjalikud tekstid, osalejate poolt loodud materjalid, k.a fotod, videod jne. Need meetodid v\u00f5imaldavad saada teadmisi sihtgrupi kuuluvate inimeste subjektiivse perspektiivi kohta, mitte uuritava n\u00e4htuse subjektist s\u00f5ltumata olemuse kohta. Sel juhul oleme teadlikud, et me ei uuri objekti seesmist olemust, vaid selle \u00fche v\u00f5imaliku representatsiooni, mida esitab sihtgrupi kuuluvad inimesed. Kogutud materjal \u2013 intervjuude transkriptsioonid, vaatlusm\u00e4rkmed, muud tekstilised ja visuaalsed materjalid \u2013 tuleb hinnata nende sobivusest olla t\u00f5endiks. Intervjuus antud informatsioon, vaatluse ajal kogetud ja kirja pandud v\u00f5i videona salvestatud materjali k\u00e4sitletakse t\u00f5enditeks.\n<\/p>\n \n\tValiidsuse hindamisel kvalitatiivse uurimisviisi puhul soovitab Michael Patton (Patton 2002) m\u00f5elda j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\n<\/p>\n \n\tReliaablusega seotud n\u00f5uded ehk uurimuse korratavus ja s\u00f5ltumatus uurijast \u2013 kutsuvad esile erinevaid reaktsioone kvalitatiivse metoodika kasutajatelt. Reliaabluse kasutamine kvalitatiivses uurimuses muutus ajas ka. Kui 1970ndates, 1980ndates olid uurijad, nt p\u00f5histatud teooria arendajad (nt Strauss 1987), arvasid, et sama sihtr\u00fchmaga tehtus sama meetodil kogutud andmed v\u00f5i et sama andmestiku korduskodeerimine v\u00f5i erinevate uurijate poolt teostatud kodeerimine peavad andma samu v\u00f5i v\u00e4hemalt sarnaseid tulemusi. Selline arusaam reliaablusest eeldab, et sotsiaalsed n\u00e4htused, mille adekvaatsust sotsiaalteadlased uurivad kordusuuringute kaudu, \u00fchelt poolt ei muutu ajas ning teisalt ei ole m\u00f5jutatud sellest teadmisest, mida saavutati eelneva uurimuse k\u00e4igus. Reliaabluse selline m\u00f5istmine ei arvesta olulisi aspekte, mille kohta on t\u00f5endid, et sotsiaalsed n\u00e4htused muutuvad ajas ning t\u00f5lgendused ja teadmised nendest on k\u00f5ige olulisemad muutuste tekitajad. Kui reliaablust m\u00f5ista kui andmete usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamist, siis see t\u00e4hendab, et kontrollime andmekogumise \u00fcksikasju. Kuidas andmed olid kogutud ja salvestatud. Intervjuu puhul hindame intervjuukava k\u00fcsimusi, kuidas nad v\u00f5imaldavad intervjueeritavatel r\u00e4\u00e4kida uuritavast teemast, kuidas intervjuu k\u00fcsimused v\u00f5imaldavad vastata uurimisk\u00fcsimustele. Intervjuu struktureeritusest,\u00a0 k\u00fcsimuste kvaliteedist, vormist (nt kas personaalne, paaris v\u00f5i grupis planeeritakse intervjuu l\u00e4biviimist; kas suuliselt v\u00f5i kirjalikult; kas etteantud ajal v\u00f5i v\u00f5imaldatakse intervjueeritaval endal valida sobivat aega vastates kirjalikult uurija poolt esitatud k\u00fcsimusetele, jne.) s\u00f5ltub l\u00f5puks kogutud materjalide sisu. K\u00f5ik need p\u00f5him\u00f5tted peavad olema uurija poolt l\u00e4bi m\u00f5eldud ja kirja pandud, et lugejaskond saaks hinnata uurimisprotsessi ja andmete usaldatavust.\n<\/p>\n \n\tPaljud kvalitatiivsete meetodite kasutajad kvaliteedi hindamisel kasutavad triangulatsiooni m\u00f5istet (Creswell 2003, 2007; Flick 2009; Lagerspetz 2017; Laherand 2008). Triangulatsioon on \u00fcksteisest s\u00f5ltumatute vaadete kasutamine samale uurimisobjektile ning erinevate meetmete kasutamine \u00fches uurimuses selle usaldatavuse t\u00f5stmise eesm\u00e4rgil. Uurijad toovad v\u00e4lja j\u00e4rgmised triangulatsiooni v\u00f5imalusi.\n<\/p>\n \n\tPeale triangulatsiooni on olemas ka teised meetmed, mis v\u00f5imaldavad t\u00f5sta uurimuse usutavust. Uurimistulemusi arutatakse l\u00e4bi kolleegidega (uurimisseminarid), kaas\u00fcli\u00f5pilaste ja juhendajaga, kes annavad kriitilist tagasisidet. \u00a0\n<\/p>\n \n\tV\u00e4ga oluliseks kriteeriumiks kvalitatiivse (ja mitte ainult kvalitatiivse) uurimus puhul on n\u00f5ue, et uurija arutaks l\u00e4bi oma anal\u00fc\u00fcsi tulemusi ja t\u00f5lgendusi uuritavatega enne t\u00f6\u00f6 esitamist. Selline tagasip\u00f6\u00f6rdumine uuritavate juurde omab mitmeid v\u00e4\u00e4rtusi. Esiteks, t\u00f5stab uurija eetilist t\u00e4helepanelikkust. Kui ta peab uuritavatele n\u00e4idata uurimistulemusi, anal\u00fc\u00fcsib ta p\u00f5hjalikumalt eetilisi dilemmasid, mis v\u00f5isid uurimuse k\u00e4igus kerkida. Teiseks, uurija k\u00e4sitleb p\u00f5hjalikumalt andmeid, p\u00fc\u00fcdes sellest v\u00f5imalikult adekvaatselt aru saada, mis v\u00e4hendab liiga vaba t\u00f5lgendamist ehk sellist seletamist, mis ei p\u00f5hine kogutud materjalil. Uurija on t\u00e4psem ja teadlikum oma t\u00f5lgendamisel. Kolmandaks on hea v\u00f5tta aega ja korraks distantseeruda anal\u00fc\u00fcsitavatest andmetest, sest kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcsi on keeruline ja pingeline tegevus, kus tuleb t\u00e4helepanelikult ja s\u00fcstemaatiliselt tegeleda andmete t\u00f6\u00f6tlemise ja t\u00f5lgendamisega, mis on \u00fchelt poolt v\u00e4sitav, teisalt aga kurnav tegevus. V\u00f5ib tekkida hetk, kus uurijal on raske n\u00e4ha olulisi ja huvitavaid detaile. Sellep\u00e4rast on kasulik korraks distantseeruda andmetest, n.\u00f6 puhuta nendest, et mingi aja m\u00f6\u00f6dudes\u00a0 v\u00e4rske pilguga vaadata andeid uuesti. Selline \u201epuhkus\u201c andmetest on oluline ka seet\u00f5ttu, et kvalitatiivsete andmete anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ib olla ka emotsionaalselt kurnav, eriti kui tegemist on tundliku teemaga v\u00f5i haavatava grupi kogemuste uurimisega. Uurija kui sotsiaalne toimija ja empaatiline inimene reeglina tuleb kaasa nendele inimestele ning see kaastunne v\u00f5ib teda ennast ka kurnata. Eriti kriitilise teooria paradigma raames teostatud uuringud, kus uurija tunneb ka poliitilist vastutust sihtgrupi eluolude muutmise osas, on oluline, et uurija v\u00f5tab aega maha enne kui teeb viimase otsuse enne uurimistulemuste avalikustamist.\n<\/p>\n \n\tL\u00f5puks kvalitatiivse uurimuse kvaliteedi hindamisel m\u00e4ngivad olulist rolli retsenseerimise, eriti pimeretsenseerimised, kus retsensent ei tea autorit ning selline olukord t\u00f5stab tema kriitilisust uurimisaruanne teksti suhtes. Kriitilist retsensiooni l\u00e4binud uuringute kvaliteet on kahtlemata k\u00f5rgem kui ilma retsenseerimiseta uuringud.\n<\/p>\n \n\tUurija eneserefleksioon\u00a0 kvalitatiivse uurimuse usaldatavuse t\u00f5stmisel ja kvaliteedi hindamisel<\/strong>\n<\/p>\n \n\tKui positivistlik paradigma hindab uurimistulemuste s\u00f5ltumatust uurijast, siis teised paradigmad, eelk\u00f5ige interpretivism ja konstruktsionism on teadlikud uurija rollist kvalitatiivses ja mitte ainult kvalitatiivses uurimuses. Sellep\u00e4rast on v\u00e4ga oluline, et uurija annaks piisavalt informatsiooni sellest, mis teda isiklikult uurimisteemaga seob ja mis toimus uurimisprotsessi ajal. Selline uurija eneserefleksioon t\u00f5stab oluliselt uurimuse usutavust lugeja silmis. Andes lugejale \u00fcksikasjaliku ja selget informatsiooni uurimisprotsessi ja tehtud valikute kohta, keskendub uurija eelk\u00f5ige j\u00e4rgmistele seletustele:\n<\/p>\n \n\tKvalitatiivse uurimuse andmed on igat sorti tekstid, mis on materiaalselt fikseeritud ja alati on v\u00f5imalik kontrollida anal\u00fc\u00fcsi vastavust tekstile. Samas tuleb meeles pidada, et eetilistel kaalutlustel ei ole v\u00f5imalik esitada aruandes k\u00f5ik t\u00f5endusmaterjalid, kuna sellega v\u00f5ib rikkuda konfidentsiaalsuse ja anon\u00fc\u00fcmsuse n\u00f5uet. Kuigi selliste faktiliste andmete esitamine oleks k\u00f5ige parem viis t\u00f5endada andmete ja anal\u00fc\u00fcsi vahelist seost. Siiski tuleb piirduda vaid tsitaatidega ning neid ka esitada konkreetse isikuga seostamata. Seda olulisemask muutub tsitaatide oskuslik kasutamine aruandes.\n<\/p>\n \n\tUurija refleksiooni kaudu n\u00e4itab uurija oma teadlikkust ka anal\u00fc\u00fctilisest tegevusest ja m\u00f5just uurimistulemustele. Anal\u00fc\u00fcsib ka iseenda kui uurija tegevust, oma m\u00f5tteid, reaktsioone, valikuid, kahtlusi, otsuseid parima andmete t\u00f5lgendamise valiku kohta. Nt vastandlikke t\u00f5lgenduste puhul toob uurija v\u00e4lja neid k\u00f5iki ja p\u00f5hjendab oma valikut v\u00f5i valikutegemisest loobumist.\n<\/p>\n \n\tKvalitatiivses uurimuses on uurija refleksioon eriti oluline ka seet\u00f5ttu, et oluline informatsioon j\u00e4\u00e4b andmestikust v\u00e4lja, nt kuidas toimus osalejate v\u00e4rbamine, missugune oli \u00fcldine atmosf\u00e4\u00e4r intervjuude ajal, eriti grupiintervjuude puhul on hea teada, kuidas inimesed ennast tundsid, kui vabalt v\u00f5i pingeliselt nad selles olukorras ennast tundsid). Enamik kvalitatiivsed andmed on loodud interaktsioonides uurija(te) ja uuringus osalejate vahel, sellep\u00e4rast lisaseletus nende interaktsioonide kohta lisab usutavust anal\u00fc\u00fcsi ja j\u00e4relduste tegemisel.\n<\/p>\n \n\tV\u00f5ttes kokku kvalitatiivse uurimuse kvaliteedi hindamise teemat peab \u00fctlema, et siin on palju v\u00f5imalusi teha p\u00f5hjendatud hinnangut. Osa uurimist\u00f6\u00f6 hindamise n\u00f5uetest on \u00fchised kvantitatiivse uurimisviisi hindamisega, osa hindamisn\u00f5uetest on spetsiaalselt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud kvalitatiivse uurimisviisi hindamiseks. K\u00f5ige olulisem erinevus on triangulatsiooni ja uurija refleksiivsuse n\u00f5ue.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n\n
\n
\n