{"id":30,"date":"2024-04-04T05:32:37","date_gmt":"2024-04-04T02:32:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/tulemuste-esitamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:32:54","modified_gmt":"2024-04-04T02:32:54","slug":"tulemuste-esitamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/tulemuste-esitamine\/","title":{"rendered":"Tulemuste esitamine"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t<em>Autor: Mari-Liis Tikerperi<\/em>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\tKui kogutud andmed on kodeeritud ja koodid kategooriatesse jaotatud, tuleb need taas lahti kirjutada ning koostada ladusalt loetav ja \u00fclevaatlik uuringutulemuste peat\u00fckk.\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t<strong>Kuidas j\u00f5uda andmetest korrektse uurimistulemuste peat\u00fckini?<\/strong>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\tTuletame Joonis 1 abil meelde, millised tegevused on uuringu k\u00e4igus juba tehtud. Uurimisk\u00fcsimustele vastuste leidmiseks on hulk andmeid lahutatud v\u00e4ikesteks t\u00e4henduslikeks osadeks, millele on antud eristamise ja materjalis orienteerumise eesm\u00e4rgil m\u00e4rks\u00f5nad ehk koodid,\u00a0ning nendest on loodud kategooriad, mis moodustavad ka teemad, mida tulemustena esitleda. Kui anal\u00fc\u00fcsiks on valitud deduktiivne tee ehk kodeeritud l\u00e4htuvalt olemasolevatest kategooriatest, on andmete ja tulemuste esitamise vaheline protsess vaadeldav k\u00fcll teistpidi (kategooriate alla tekivad koodid, mitte koodidest kategooriad), kuid sisuliselt on tulemus sama: loodud on koodipuu, mis tuleb n\u00fc\u00fcd tekstina lahti kirjutada.\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2560\" height=\"1515\" class=\"alignnone wp-image-45\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-scaled.jpg\" title=\"joonis2.jpg\" alt=\"Joonis\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-scaled.jpg 2560w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-300x178.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-1024x606.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-768x455.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-1536x909.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-2048x1212.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/joonis2-1920x1137.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2560px) 100vw, 2560px\">Tulemuste peat\u00fcki struktuuri loomiseks on mitu v\u00f5imalust:\n<\/p>\n<ul dir=\"ltr\">\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\talapeat\u00fckid l\u00e4htuvad kategooriatest v\u00f5i omavahel sobivate kategooriate grupist.\u00a0\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\talapeat\u00fckid l\u00e4htuvad uurimisk\u00fcsimustest\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\ttemaatiline jaotus l\u00e4htuvalt t\u00f6\u00f6 iseloomust, valdkondlikest tavadest v\u00f5i t\u00f6\u00f6 teemast\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\tKuigi teadust\u00f6\u00f6s \u00fcldiselt on v\u00e4ga olulisel kohal anal\u00fc\u00fcsiv l\u00e4henemine, siis tulemuste esitamine v\u00f5ib olla suhteliselt kirjeldav osa t\u00f6\u00f6st. Samas ei t\u00e4henda see \u00fcmberjutustust, mida arvas esimene intervjueeritav ja kuidas suhtus kolmas. Oluline on j\u00f5uda isikute\/dokumentide tasemelt n\u00f6 aste k\u00f5rgemale ja kirjeldada fenomeni saadud infokildude abil.\u00a0 Seega peaks kogu kirjutamise protsessi juures meeles pidama, et oluline pole vaid see, mida tulemused n\u00e4itavad, vaid milline sisuline t\u00e4hendus neil uuringu kontekstis on.\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\tKvalitatiivse uuringu juures on \u00fcks esmaseid reegleid see, et tulemused ei ole \u00fcldistatavad laiemale populatsioonile. Kui ka sarnane arvamus esines k\u00f5ikides materjalides (k\u00fcmnes intervjuus, 20 dokumendis jne), peab s\u00f5nastusega selgelt v\u00e4ljendama, et tulemus kehtib vaid uuritava valimi kohta. Samuti tuleks ettevaatlik olla sarnaste arvamuste hulga v\u00e4ljendamisega, sest kvalitatiivne uuring keskendub fenomeni sisule selle n\u00fcanssides, mitte arusaamade esinemissagedusele. Hulgale viitavaid v\u00e4ljendeid nagu \u201cenamus\u201d, \u201cpea k\u00f5ik\u201d, \u201cmitu\u201d, \u201cv\u00e4hesed\u201d, \u201cvaid \u00fcks\u201d jne v\u00f5ib mingil m\u00e4\u00e4ral kasutada n\u00e4iteks proportsioonide v\u00e4ljendamiseks v\u00f5i erandite v\u00e4ljatoomiseks.\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t<strong>Kuidas tulemusi ilmestada?<\/strong>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\tSelleks, et lugejal oleks lihtsam t\u00f6\u00f6 tulemusi m\u00f5ista, on illustreerimiseks hea kasutada v\u00e4ljav\u00f5tteid andmestikust. Need peaks olema eriti t\u00e4hendusrikkad, erandlikud v\u00f5i muul moel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed n\u00e4ited, mis v\u00e4ljendavad uuritava fenomeni olemust selle n\u00fcansirikkuses. V\u00e4ljav\u00f5tete pikkus v\u00f5ib varieeruda \u00fches\u00f5nalisest m\u00f5istest (kui n\u00e4iteks tuua v\u00e4lja, milliseid s\u00f5nu on mingis kontekstis kasutatud) kuni terviklike l\u00f5ikudeni (k\u00f5nekas terviklik m\u00f5te intervjuust). Kirjutades eristatakse k\u00f5ik illustreerivad n\u00e4ited \u00fche stiiliga \u2013 n\u00e4iteks on tekst kursiivis, t\u00e4iendava taandega v\u00f5i muust tekstist vaheridadega eristatud (N\u00e4ide Joonis 1).\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\tOluline on meeles pidada, et v\u00e4ljav\u00f5tted ei v\u00f5imaldaks allikat (intervjueeritavat v\u00f5i dokumendi taga olevat organisatsiooni\/inimest vms) tuvastada. Sisuliselt on seega oluline vaadata, et n\u00e4ited ei l\u00e4heks liiga spetsiifiliseks, ei sisaldaks inimeste\/asutuste\/kohtade nimesid ega avalikkusele teadaolevaid s\u00fcndmuseid, mis v\u00f5ivad juhtida intervjueeritava v\u00f5i muu allikani.\u00a0\u00a0Anon\u00fc\u00fcmsuse hoidmise k\u00f5rval on oluline siiski ka v\u00e4ljav\u00f5tete allikale viidata ja selleks\u00a0t\u00e4histatakse andmed uurijale sobiva s\u00fcsteemiga.\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;margin-left: 80px\">\n\t<em>N\u00e4iteks\u00a0<br>M18, N35a, M40, N35b, N19 \u2013 ehk vastaja sugu ja vanust v\u00e4ljendades. Sobib uuringutesse, kus need n\u00e4itajad on tulemuste kontekstis olulised (n\u00e4iteks erinevate generatsioonide arvamused)<br>Int1, Int2, Int3\u2026 \u2013 ehk intervjueeritav 1; 2 jne. Sobib eriti h\u00e4sti juhul, kui intervjueeritavad oleks t\u00e4psema infoga kergelt tuvastatavad v\u00f5i kui nende isiklik profiil pole niiv\u00f5rd oluline.\u00a0<br>P\u00e4evik1; P\u00e4evik2; P\u00e4evik3\u2026 \u2013 kui on kasutusel erinevate inimeste m\u00e4rkmed\/p\u00e4evikud<br>Vaatlus1; Vaatlus2, Vaatlus3\u2026 \u2013 sobivad, kui on vaja n\u00e4iteks erinevad olukorrad, vaatluskohad v\u00f5i vaatlusajad esile tuua.<\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tLoomulikult v\u00f5ib uurija valida ka talle sobivad v\u00f5i tema t\u00f6\u00f6s asjakohased varjunimed. Kui andmeteks on avalikud dokumendid v\u00f5i artiklid, ei ole anon\u00fc\u00fcmsuse hoidmine oluline, kuid neist n\u00e4idete toomine eeldab korrektset viitamist autorile\/dokumendile. Samal moel v\u00f5ib vahel olla ekspertintervjuude puhul kokkulepe, et ekspert esineb t\u00f6\u00f6s oma nimega.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<span style=\"text-align: justify\">Kuigi tabelid, graafikud ja joonised on tavap\u00e4rased eelk\u00f5ige kvantitatiivsetes uurimustes, on ka kvalitatiivsete meetodite korral v\u00f5imalik andmeid kanda tabelisse v\u00f5i koostada fenomeni selgitav joonis. Eriti sobiv v\u00f5ib see olla juhul, kui v\u00e4ljendatakse mingi s\u00fcsteemi omadusi\/erip\u00e4rasid, mitte indiviidide arvamusi.\u00a0<\/span>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t<strong>\u00dcldised soovitused tulemuste kirjutamisel:<\/strong>\n<\/p>\n<ul dir=\"ltr\">\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\tKuigi kogu info, millega t\u00f6\u00f6tad, on omavahel seotud, j\u00e4lgi, et ei tekiks korduvate m\u00f5tetega l\u00f5ike. Lugeja ei taha tunda, et on mingit teksti juba samas t\u00f6\u00f6s lugenud.\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\tStruktuur ja vormistus olgu selged \u2013 seda loomulikult t\u00f6\u00f6s tervikuna.\u00a0\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\tTekstis peab olema selgelt eristatav andmetest saadud info, teiste autorite tekst ja uuringu autori omalooming.\u00a0\u00a0\u00a0\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\tAndmed v\u00f5ivad sisaldada muudki p\u00f5nevat, kuid uuringuteemaga n\u00f5rgemalt seotud infot. T\u00f6\u00f6s on siiski oluline hoida fookust ja ka k\u00f5ige huvitavam k\u00f5rvaline teave v\u00f5ib rajalt k\u00f5rvale juhtida.\u00a0\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\" style=\"text-align: justify\">\n\t\tEttevaatlik tuleks olla uurijapoolsete hinnanguliste v\u00e4ljenditega tulemuste kohta nagu \u201ckahjuks\u201d, \u201c\u00fcllatuslikult\u201d, \u201cnagu eeldasin\u201d, \u201cvastused olid kummalised\u201d jne. Uurija objektiivsuses v\u00f5ib tekkida kahtluseid ja kannatada v\u00f5ib akadeemiline keelekasutus.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Autor: Mari-Liis Tikerperi Kui kogutud andmed on kodeeritud ja koodid kategooriatesse jaotatud, tuleb need taas lahti kirjutada ning koostada ladusalt loetav ja \u00fclevaatlik uuringutulemuste peat\u00fckk.\u00a0 Kuidas j\u00f5uda andmetest korrektse uurimistulemuste peat\u00fckini? Tuletame Joonis 1 abil meelde, millised tegevused on &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":205,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/205"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":104,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/104"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}