\n\tMudel on uurija ettekujutus sellest, millised on uuritava olulised omadused ja neid kujundavad tegurid. Mudeli olulisim tunnus on struktuur \u2013 see t\u00e4hendab, et ta peab aitama m\u00f5tteid korrastada. Uuritava mudeli valimine v\u00f5i koostamine on uurimuse ettevalmistuse protsessi viimane etapp enne uuringu kava koostamist.\n<\/p>\n
\n\tHirsjarvi ja ta kaasautorid (2005: 136) kirjutavad tabavalt, et kuigi uurimuse l\u00e4htekohana on tarvis kasutada teooriaid, tekib mitmes teadusvaldkonnas sellega probleeme. Sotsiaalsed teoorias ei koosne t\u00e4psetest seadustest, mida kohtame loodusteaduses ning mis leiavad v\u00e4ljenduse konkreetsetes valemites, mida annab otseselt rakendada. Sotsiaalteaduses leiab pigem v\u00e4iteid ja mudeleid ehk m\u00f5ttekonstruktsioone. Mudelit v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda kujutlusena v\u00f5i tegelikkuse abstraktsioonina. Tema eesm\u00e4rgiks on lihtsustada uurija ettekujutust tervikust, mida ta uurib, tuues esile olulisi tunnuseid (op.cit.)\n<\/p>\n
\n\tNiisiis, koostab uuritava mudeli, et siduda oma uurimus teooriaga ning luua alus uurimismetoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks. Mudel v\u00f5ib olla matemaatiline (nt valem), graafiline (nt joonis), f\u00fc\u00fcsiline (nt makett) jne, samuti v\u00f5ib see koosneda ka struktureeritud tekstist (nt iseloomuomaduste loetelu). Sotsiaaluuringutes kasutatakse mudelina struktureeritud teksti, m\u00f5nikord p\u00fc\u00fctakse sellele leida graafiline vorm.\n<\/p>\n
\n\tN\u00e4itena struktureeritud tekstiga mudelist v\u00f5ib tuua hakkamasaamise aktiivse strateegia mudeli esituse (Coping\u20262018) Probleemile (lahendusele) orienteeritud strateegiat iseloomustavad (op.cit.): \n\t \n\tMudel peab n\u00e4itama uuritava seisukohalt olulisi omadusi, aitama kaasa nende omaduste tunnuste kindlaksm\u00e4\u00e4ramisele ja tunnuste m\u00f5\u00f5tmise vahendite leidmisele. Kvalitatiivses uurimuses peetakse m\u00f5\u00f5tmise all tavaliselt silmas \u00e4ratundmist: milliste tunnuste abil tunneb uurija midagi temale olulist \u00e4ra?\n<\/p>\n \n\tM\u00f5ned autorid soovitavad (J\u00fcrine jt 2014: 24) l\u00e4htuda uurimuses mitte mudelist, vaid kontseptsioonist. Kontseptsioon on uuritava terviklik k\u00e4sitlus, mis tuleneb otseselt h\u00e4sti v\u00e4lja arendatud teoreetilisel l\u00e4henemisel v\u00f5i teoorial. Mudel kajastab pigem uurija ettekujutust uuritavast, kontseptsioon on \u00fcldtunnustatud l\u00e4henemine. Tulenevalt uurimuse probleemist ja eesm\u00e4rgist v\u00f5ib m\u00f5nikord just kontseptuaalset l\u00e4henemist tarvis minna.\n<\/p>\n \n\t\u00dcli\u00f5pilasuuringutes toetutakse pigem juba olemasolevatele kontseptsioonidele. Kontseptsioonid, nagu mudelidki, v\u00f5ivad olla teoreetilised ja rakenduslikud.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4idetena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua viit levinumat turunduskontseptsiooni (Marketing Concepts) (Five\u2026 2018): tootmisest tulenev (Production Concept), tootest v\u00f5i teenusest l\u00e4htuv (Product Concept), m\u00fc\u00fcmist kesksena k\u00e4sitlev (Selling Concept), turunduse olemusest l\u00e4htuv (Marketing Cpncept) ning sotsiaalset aspekti esmat\u00e4htsana esile t\u00f5stev (Societal Marketing). Selles n\u00e4ites nimetatud kontseptsioone v\u00f5ib samah\u00e4sti nimetada ka mudeliteks. Vahetevahel kasutatakse neid termineid s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena.<\/em>\n<\/p>\n \n\tJ\u00e4rgmine n\u00e4ide illustreerib, kuidas saab mudeli abil leida uuritava olulised omadused, mis edaspidi rakendusuuringu metoodikas m\u00f5\u00f5tmist leiavad.\n<\/p>\n \n\tUurimuse \u00fcheks \u00fclesandeks oli kaardistada ja anal\u00fc\u00fcsida pereturismi jaoks sobivaid teenuseid Ida-Virumaa turismiturul (Ernits 2018: 8). Uurimust ette valmistades koostati turismi olemuse teoreetilistele k\u00e4sitlustele tuginedes vastanduvate turismiliikide mudel (joonis 2). Mudelile toetudes leiti IdaVirumaa turismipotentsiaali iseloomustavad jooned. Sellele teadmisele toetudes koostati turismiturul pakutavate toodete kontentanal\u00fc\u00fcsi metoodika. Andmed saadi turismiteenuse pakkujate kodulehtedelt.<\/em>\n<\/p>\n \n\t \n\tTuleb m\u00e4rkida, et juba olemas oleva mudeli kasutamine v\u00f5i oma originaalse mudeli konstrueerimine aitab kaasa m\u00f5istete t\u00e4psemale m\u00e4\u00e4ratlemisele. Uurimuses kasutatavad m\u00f5isted j\u00e4\u00e4vad siis \u00fche tervikliku k\u00e4sitluse ehk mudeli piiridesse ning neid on k\u00e4ep\u00e4rasem omavahel seostada.\n<\/p>\n \n\tKui kasutatakse juba olemasolevaid mudelit v\u00f5i kontseptsiooni, siis k\u00f5ik uurijad kasutavad nendes \u00fchesuguseid termineid ning need on \u00fcheselt m\u00f5istetavad, mis aitab uurimuse selgusele kaasa. Kaasaegsetes k\u00e4sitlustes (nt Verhoven 2008: 35) peetakse m\u00f5istete m\u00e4\u00e4ratlemist lausa mudeli koostamise osaks.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tTEST ENESEKONTROLLIKS<\/a><\/strong>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tLISALUGEMISEKS<\/strong>\n<\/p>\n \n\tValkenburg, G. (2017) The role of concepts in social science. Norwegian University of Science and Technology<\/a>\n<\/p>\n
1 Endale kinnitamine: \u201cMul on probleem \u2013 ma vajan lahendust\u201d ning
2 Sellest tulenevat k\u00e4itumismall:
2.1 Situatsiooni anal\u00fc\u00fcs.
2.2 J\u00f5upingutuste suurendamine.
2.3 Varem \u00f5pitu rakendamine igap\u00e4evaelus.
2.4 Selliste isiku v\u00f5i isikute poole p\u00f6\u00f6rdumist, kes saavad situatsiooni otseselt m\u00f5jutada.
3 Muutuse hindamine: kas probleem on lahenenud.
Sama sisuga mudeli graafiline kujutus on toodud joonisel 1. <\/em>\n<\/p>\n![\"Joonis1\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/screenshot_2020-03-16_at_16.40.40.png\" "\\"screenshot_2020-03-16_at_16.40.40.png\\"")
\n<\/p>\n![\"Joonis2\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/394\/screenshot_2020-03-16_at_16.41.02.png\" "\\"screenshot_2020-03-16_at_16.41.02.png\\"")
<\/em>\n<\/p>\n