{"id":25,"date":"2024-04-04T05:32:37","date_gmt":"2024-04-04T02:32:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/kvalitatiivne-sisuanaluus\/"},"modified":"2024-04-16T17:20:02","modified_gmt":"2024-04-16T14:20:02","slug":"kvalitatiivne-sisuanaluus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/kvalitatiivne-sisuanaluus\/","title":{"rendered":"Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs"},"content":{"rendered":"

Autor: Veronika Kalmus<\/em><\/p>\n

Teksti on v\u00f5imalik kuulata AUDIOLOENGUNA<\/a>\u00a0(Veronika Kalmus, intervjueerib\u00a0Henry-Laur Allik)<\/p>\n

Mis laadi meetodiga on tegemist ning milleks seda saab kasutada?<\/strong><\/p>\n

Kui m\u00f5tleme kvalitatiivsele teksti- v\u00f5i sisuanal\u00fc\u00fcsile kui lihtsalt tunnetuslikule meetodile ehk maailmast arusaamise v\u00f5imalusele, v\u00f5ime \u00f6elda, et inimesed on kasutanud seda sama kaua, kui nad on p\u00fc\u00fcdnud anal\u00fc\u00fctiliselt t\u00f5lgendada mistahes suulisi v\u00f5i kirjalikke s\u00f5numeid. Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus rakendavad uurijad sageli anal\u00fc\u00fctilisi v\u00f5tteid, mis on v\u00e4ga sarnased tunnetuslikele tegevustele, mida paljud inimesed kasutavad igap\u00e4evaprobleemidest m\u00f5eldes. Leonard Schatzman ja Anselm Strauss nimetavad niisugust m\u00f5tlemist \u201eloomulikuks anal\u00fc\u00fcsiks\u201c.<\/p>\n

Sotsiaalteadusliku meetodina leidis kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs laiemat tuntust ja kasutamist p\u00e4rast 1952. aastat, mil ilmus Siegfried Kracaueri artikkel \u201eKvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi v\u00e4ljakutse\u201c. Selles l\u00fchikeses, ent t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rses kirjutises kritiseeris Kracauer seni valitsenud standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsi ja pakkus v\u00e4lja just kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n

Me v\u00f5ime kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi iseloomustada kui teksti s\u00fcstematiseerimist. Nagu kirjeldab oma \u00f5pikus Mikko Lagerspetz, uuritava teksti sisu ja selle loomisel kasutatud arutlusviisid tehakse k\u00f5igile n\u00e4htavaks ja n-\u00f6 tihendatakse ning tulemused seotakse uurimisprobleemi seisukohast t\u00e4htsate m\u00f5istetega.<\/p>\n

Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi saab kasutada pea k\u00f5ikv\u00f5imalike tekstide sisu ja t\u00e4henduste uurimiseks, kui soovime anal\u00fc\u00fcsida keelekasutust s\u00fcgavuti ja intensiivselt, mitte piirduda s\u00f5nade pelga loendamisega. Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi tasub eelistada v\u00e4hemalt kolmel eesm\u00e4rgil: esiteks, kui soovime vaadelda uuritavat teksti tervikuna, mitte kui mingite osakeste (n\u00e4iteks s\u00f5nade) summat; teiseks, kui meid huvitab teksti latentne ehk varjatud sisu; ja kolmandaks, kui see, mida tekstist otsime, ei ole kohe anal\u00fc\u00fcsi alguses piisavalt selge, et v\u00f5imaldada standardiseeritud l\u00e4henemist ja teksti\u00fchikute loendamist.<\/p>\n

Tekstid v\u00f5ivad p\u00e4rineda n\u00e4iteks individuaal- v\u00f5i fookusgrupi-intervjuudest, vaatlusp\u00e4evikutest, erinevatest dokumentidest, uuritavate omaloomingust ja k\u00f5ikv\u00f5imalikest meediav\u00e4ljaannetest.<\/p>\n

Mis eristab kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi teistest tekstianal\u00fc\u00fcsi meetoditest? <\/strong><\/p>\n

V\u00f5rreldes standardiseeritud ehk kvantitatiivse kontentanal\u00fc\u00fcsiga on kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs oluliselt paindlikum. Kuna eesm\u00e4rgiks ei ole uuritavat teksti anal\u00fc\u00fcsi\u00fchikute kaupa kodeerida, ei kasutata kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi puhul ranget, kindlaksm\u00e4\u00e4ratud koodidega kodeerimisjuhendit ega m\u00f5\u00f5tmisskaalasid. Koode ja kategooriaid on v\u00f5imalik \u00fcle vaadata ja lisada anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus. Isegi anal\u00fc\u00fcsi\u00fchik v\u00f5ib vajadusel anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus muutuda.<\/p>\n

Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs lubab meil anal\u00fc\u00fcsida ka latentset sisu, st v\u00f5tta arvesse ridade vahele peidetud t\u00e4hendusi ehk kodeerida teksti autori vihjeid, kavatsusi ja eesm\u00e4rke ning tekstiliste m\u00e4rkide erinevaid t\u00f5lgendamisv\u00f5imalusi.<\/p>\n

Erinevalt standardiseeritud kontentanal\u00fc\u00fcsist ei p\u00f6\u00f6ra kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs t\u00e4helepanu sisukategooriate esinemissagedusele. Soovitav on matemaatilisi operatsioone hoopis v\u00e4ltida v\u00f5i kasutada neid minimaalselt \u2013 nt pseudokvantitatiivsete hinnangute (nagu \u201emitte kunagi\u201c, \u201e\u00fcksikjuhtudel\u201c jne) andmiseks v\u00f5i olulisemate koodide kokkulugemiseks. Arvulistest tulemustest olulisem on, et leiaksime ja seostaksime omavahel niisugused koodid ja kategooriad, mis v\u00f5taks kokku anal\u00fc\u00fcsitava teksti ja\/v\u00f5i uurimisk\u00fcsimuste seisukohast olulised t\u00e4hendused.<\/p>\n

Mis on kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi eelised ja tugevused? <\/strong><\/p>\n

Kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs on tundlik ja t\u00e4pne. Meil on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka harva esinevatele v\u00f5i suisa unikaalsetele n\u00e4htustele tekstis. Anal\u00fc\u00fcs on tihedalt tekstip\u00f5hine, selle k\u00e4igus ei taandata tekstide sisurikkust ega n\u00fcansse numbrilistele koodidele, ei lihtsustata ega moonutata uuritavat n\u00e4htust ega liiguta sellest liiga kaugele.<\/p>\n

Kas kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi kasutamisega v\u00f5ivad kaasneda ka probleemid? Kui jah, siis kuidas neid lahendada? <\/strong><\/p>\n

Kvalitatiivne anal\u00fc\u00fcs ei v\u00f5imalda paraku erinevaid tekste t\u00e4psetel alustel v\u00f5rrelda. T\u00f6\u00f6jaotus uurijate vahel on raskendatud, mist\u00f5ttu meil on keeruline l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada suuri valimeid, mis omakorda toob kaasa v\u00e4hese \u00fcldistatavuse.<\/p>\n

Mikko Lagerspetz hoiatab oma \u00f5pikus, et kui uurija valib anal\u00fc\u00fcsiks liiga palju tekste, on ohuks nn turistilikkus \u2013 materjali ei ole v\u00f5imalik p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsida ja selle asemel piirdutakse m\u00f5ne osa esilet\u00f5stmisega \u2013 nii nagu turist n\u00e4itab s\u00f5pradele \u00fcksikuid pilte oma reisist.<\/p>\n

\u00dcheks peamiseks puuduseks v\u00f5ib pidada seda, et kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs loob uurijale v\u00f5imaluse koguda t\u00f5endusmaterjali valikuliselt. See v\u00f5ib toimuda mitteteadlikult, uurijale meelep\u00e4raste h\u00fcpoteeside kinnitamiseks, ning kunagi ei saa olla kindel, et seda pole juhtunud. Ka Ole Holsti on hoiatanud uurijaid mittes\u00fcstemaatilise sisuanal\u00fc\u00fcsi eest, mida ta nimetas \u201e\u00f5ngitsemiseks\u201c ehk info \u201ep\u00fc\u00fcdmiseks\u201c ilma enne l\u00e4bim\u00f5eldud metodoloogilise plaanita.<\/p>\n

\u201e\u00d5ngitsemise\u201c ohtu aitab v\u00e4hendada anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimine sammhaaval, s\u00fcstemaatiliselt ja kindlaid reegleid j\u00e4rgides. Eelk\u00f5ige valimi koostamisel tuleb l\u00e4htuda l\u00e4bim\u00f5eldud ja selgelt m\u00e4\u00e4ratletud p\u00f5him\u00f5tetest.<\/p>\n

Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi valiidsust ehk paikapidavust suurendavad ka selgelt s\u00f5nastatud uurimisk\u00fcsimused. Sageli kasutatakse uurimisk\u00fcsimustele vastamiseks kvalitatiivset k\u00fcsimustikku. See meenutab natuke intervjuukava ning suunab uurijaid otsima anal\u00fc\u00fcsitavatest tekstidest vastuseid k\u00f5igile k\u00fcsimustele ja alak\u00fcsimustele.<\/p>\n

Kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi tehes peavad uurijad pidevalt kasutama ka metatasandi m\u00f5tlemist, st enesele aru andma, mis see on, mida nad parajasti teevad, ja miks nad seda teevad. Lisaks peavad uurijad olema refleksiivsed \u2013 teadvustama enda isiku ja veendumuste m\u00f5ju uurimuse igas etapis.<\/p>\n

Missugused on kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi valimid? Kuidas leitakse tekstid, mida uurida? <\/strong><\/p>\n

Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs ei taotle valimi representatiivsust ehk esinduslikkust. Kuna uurija saab piirduda v\u00e4ikese materjalihulgaga, t\u00e4hendab see, et tekste peab hoolega valima \u2013 tuleb m\u00f5elda, milline koht on uurimiseks valitud tekstidel laiemas kontekstis, mille kohta uurija p\u00fc\u00fcab oma j\u00e4reldustes midagi v\u00e4ita.<\/p>\n

Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi valimi moodustamiseks on kaks p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat v\u00f5imalust. Sageli kasutatakse selektiivset valimi koostamist, mille puhul uuritav materjal valitakse v\u00e4lja vastavalt p\u00f5hjendatud tunnustele, mis t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja uurimuse eel. Valimi moodustamise kriteeriumideks v\u00f5ivad olla n\u00e4iteks tekstide t\u00fc\u00fcpilisus, \u00e4\u00e4rmuslikkus, maksimaalne variatiivsus, uurijat huvitavate tunnuste esinemise intensiivsus v\u00f5i hoopis mugavus ehk k\u00e4ep\u00e4rasus. Niisuguseid valimi loomise p\u00f5him\u00f5tteid nimetatakse ka strateegiliseks valimiks.<\/p>\n

Kui kasutatakse empiiriap\u00f5hist ehk induktiivset l\u00e4henemist, v\u00f5idakse rakendada teoreetilist valimit, mille puhul uurija otsustab anal\u00fc\u00fctilistel kaalutlustel, missuguseid andmeid j\u00e4rgmisena koguda ja kustkohast neid leida.<\/p>\n

Mismoodi kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi tegemine k\u00e4ib? Mis on peamised sammud ja etapid? <\/strong><\/p>\n

Esmalt paneme m\u00f5istagi paika uurimuse eesm\u00e4rgi ja uurimisk\u00fcsimused ning valime anal\u00fc\u00fcsi strateegia ja valimi moodustamise p\u00f5him\u00f5tted. Kui oleme kogunud v\u00f5i leidnud uuritavad tekstid, v\u00f5ime asuda kodeerima. Kodeerimine algab tekstide mitmekordse p\u00f5hjaliku l\u00e4bilugemisega, mille k\u00e4igus m\u00e4rgime olulised tekstil\u00f5igud, laused v\u00f5i s\u00f5nad ning omistame neile koodi ehk sildi v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5na. Kodeerimine ongi kvalitatiivse anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hiline operatsioon. Selle k\u00e4igus jaotame teksti osadeks, eesm\u00e4rgiga seda p\u00f5hjalikult uurida ja m\u00f5ista ning tuua esile teksti peidetud s\u00fcvat\u00e4hendused.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel etapil jagame koodid kategooriatesse. Kategooria on uurija loodud anal\u00fc\u00fctiline \u00fcksus \u2013 v\u00f5i tarkvarap\u00f5hises anal\u00fc\u00fcsis nn koodiperekond -, millesse koondatakse sarnased koodid. Edasi toimubki t\u00f6\u00f6 kategooriatega, me uurime nende omavahelisi suhteid ja hierarhiaid ning r\u00fchmitame neid sarnasuse alusel.<\/p>\n

Kvalitatiivse sisuanal\u00fc\u00fcsi usaldusv\u00e4\u00e4rsust suurendab anal\u00fc\u00fcsik\u00e4igu detailne kirjapanek. Peamiselt tehakse seda memode ehk m\u00e4rkmete kujul. Memode kirjutamine aitab uurijal materjalis orienteeruda ning oma oletusi meeles pidada. Memo on justkui vahekokkuv\u00f5te, milles uurija paneb kirja oma t\u00f5lgendused, seletused ja muud m\u00f5tted, mida ta kogu kodeerimise ja kategooriate loomise protsessi ajal testib \u2013 kas t\u00f5estab v\u00f5i l\u00fckkab \u00fcmber.<\/p>\n

Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs p\u00e4\u00e4dib tulemuste kirjeldamise ja t\u00f5lgendamisega. Aruande p\u00f5hiosas esitab uurija oma anal\u00fc\u00fctilised \u00fcldistused ning tekstin\u00e4ited v\u00f5i tsitaadid, mille p\u00f5hjal \u00fcldistused on tehtud. Anal\u00fc\u00fcs ei seisne tekstide \u00fcmberjutustamises, vaid anal\u00fc\u00fcsi autori t\u00f5lgendustes ja seletustes.<\/p>\n

Ilmselt saab kvalitatiivset sisuanal\u00fc\u00fcsi teha erinevatel eesm\u00e4rkidel ja mitut moodi. Millised on peamised moodused ja tehnikad? <\/strong><\/p>\n

Kvalitatiivsel sisuanal\u00fc\u00fcsil on, t\u00f5epoolest, erinevaid alaliike ja tehnikaid, mida on v\u00f5imalik ka \u00fche uurimuse k\u00e4igus kombineerida. \u00dcks sageli kasutatav alaliik on temaatiline anal\u00fc\u00fcs, mille eesm\u00e4rgiks on leida \u00fcles sisus peituvad t\u00e4hendused ja arusaamad. Temaatilise anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus selgitame v\u00e4lja eelk\u00f5ige teemad ja nende j\u00e4rjestuse ehk teisis\u00f5nu, millest ja kuidas r\u00e4\u00e4gitakse. Lisaks meie kui uurijate poolt s\u00f5nastatud teemadele p\u00f6\u00f6rame t\u00e4helepanu ka sellele, mida intervjueeritavad v\u00f5i tekstide autorid on pidanud oluliseks selle teemaga seoses r\u00e4\u00e4kida ja kuidas nad seda t\u00f5lgendavad.<\/p>\n

Lisaks v\u00f5imaldab kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs n\u00e4iteks juhtumip\u00f5hist versus juhtumi\u00fclest anal\u00fc\u00fcsi, induktiivset ehk andmetest l\u00e4htuvat versus deduktiivset ehk teooriap\u00f5hist anal\u00fc\u00fcsi ning ka t\u00fcpoloogiate loomist. K\u00f5igi nende mooduste ja tehnikatega tasub aga l\u00e4hemalt tutvuda kirjanduse p\u00f5hjal, alustades n\u00e4iteks veebi\u00f5pikust aadressil samm.ut.ee. Seal leidub ka hulgaliselt praktilisi n\u00e4iteid ja n\u00f5uandeid.<\/p>\n

P\u00d5HJALIKUM K\u00c4SITLUS\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kalmus, V., Masso, A., Linno, M. (2015). Kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim), Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas. <\/a><\/p>\n

TEST ENESEKONTROLLIKS<\/a><\/strong><\/p>\n

N\u00c4ITEID \u00dcLI\u00d5PILAST\u00d6\u00d6DEST<\/strong><\/p>\n

Josipt\u0161uk, S. (2018). 2014. aasta eesti keele riigieksami kirjutamisosa \u00fche teema kvalitatiivne sisuanal\u00fc\u00fcs. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut<\/a><\/p>\n

Rebane, K. (2015). V\u00e4\u00e4rtused Eesti P\u00e4evalehes ja Postimehes 1990-2014. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, \u00fchiskonnateaduste instituut, ajakirjanduse \u00f5ppekava<\/a><\/p>\n

Ugur, T. (2012). Perekonnateema retseptsioon 6. klassi kirjandus\u00f5petuses. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, haridusteaduste instituut, haridusteadus (humanitaarained) \u00f5ppekava<\/a><\/p>\n

Vengerfeldt, E. (2009). Eestlaste v\u00e4lja- ja tagasir\u00e4nde meediarepresentatsioon 2004-2008. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut<\/a><\/p>\n

Viidatud allikad<\/strong><\/p>\n