{"id":23,"date":"2024-04-04T05:32:37","date_gmt":"2024-04-04T02:32:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/dokumendid\/"},"modified":"2024-04-16T17:17:04","modified_gmt":"2024-04-16T14:17:04","slug":"dokumendid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/dokumendid\/","title":{"rendered":"Dokumendid"},"content":{"rendered":"

Autor: Jelena Rootamm-Valter<\/em><\/p>\n

Dokumendi m\u00f5iste ja olemus<\/strong><\/p>\n

Dokument arhiiviseaduse t\u00e4henduses on mis tahes teabekandjale j\u00e4\u00e4dvustatud teave, mis on loodud v\u00f5i saadud asutuse v\u00f5i isiku tegevuse k\u00e4igus ning mille sisu, vorm ja struktuur on k\u00fcllaldane faktide v\u00f5i tegevuse t\u00f5endamiseks (ArhS \u00a7 2 l\u00f5ige 1). See m\u00e4\u00e4ratlus sobib ka uurimuses andmeallikana k\u00e4sitletavatele dokumentidele.<\/p>\n

Teabekandja v\u00f5ib olla valmistatud v\u00f5i esineda vabas looduses mis tahes kujul, peaasi, et sellel j\u00e4\u00e4dvustatud teave on s\u00e4ilinud ilma sisu oluliselt moonutamata. Dokumendiks kvalifitseerub kiviaja maaling koopaseinal, saviplaadile kantud kiilkiri, p\u00e4rgamendile k\u00e4sitsi kirjutatud kaubaarve, paberile tr\u00fckitud raamat, kiri ja p\u00e4evik; foto, digidokument, asugu see k\u00f5vakettal v\u00f5i pilves; gr\u00e4ffiti, audio- ja videosalvestus, ajakirjanduslik v\u00e4ljaanne, veebileht ning palju muud. Dokumendina v\u00f5ib k\u00e4sitleda isegi ehitisi, nimelt nende arhitektuurilisi lahendusi (Al-Ju\u2019beh 2009).<\/p>\n

Dokumentides sisalduvate andmete ja nende kasutamise erip\u00e4ra<\/strong><\/p>\n

Dokumenti ei v\u00f5i k\u00e4sitleda kui fakti v\u00f5i s\u00fcndmuse t\u00e4pset j\u00e4\u00e4dvustust, kui vaatluse k\u00e4igus fikseeritut. Dokument on s\u00fcndmust v\u00f5i fakti reflekteeriv: selles avaldub nii v\u00f5i teisiti koostaja ja dokumendi koostamise sotsiaal-kultuurilise keskkonna m\u00f5ju Laherand 2012).<\/p>\n

N\u00e4iteks 1930ndate aastate keskpaiku Saksamaal tehtud filmikroonikatest on m\u00f5ni aasta hiljem eemaldatud v\u00f5imulolijate soosingust ilma j\u00e4\u00e4nud poliitikute kujutised. 1950ndatel aastatel Eestis tehtud kroonikatest ei saa aga mitte midagi teada Eesti elanike tegeliku eluolu kohta, sest selle j\u00e4\u00e4dvustamine oli keelatud. Ajakirjanduslikes allikates pakuvad faktloogilist materjali vaid kuulutused ning piiratud mahus ka uudised, ent ka uudistest saadud fakte tuleb v\u00f5imalusel kontrollida. Ent need allikad sageli osutavad huvipakkuvatele faktidele ja muudele allikatele, mis usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid andmeid sisaldavad. Isiklikes p\u00e4evikutes kirja pandu on sageli s\u00fcmboolse t\u00e4hendusega ning tekste ei saa s\u00f5na s\u00f5nalt t\u00f5ena v\u00f5tta.<\/em><\/p>\n

Seep\u00e4rast dokumente andmeallikana kasutades tuleb uurijal hinnata dokumendi t\u00f5endusv\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

Oluline on ka dokumendi, eriti aga dokumendikogu t\u00e4ielikkus. Ka seda tuleb uurijal hinnata. Kogumist v\u00f5ib puududa m\u00f5ni dokument, mis v\u00f5ib omakorda kanda sisu hoomamise ja t\u00e4henduse seisukohalt olulist t\u00e4htsust (Laherand 2012).<\/p>\n

H\u00fcpoteetiline n\u00e4ide. Kui uurijale pakub huvi, kuidas toimus Eestis 1990ndatel aastatel maade tagastamine, siis v\u00f5ib \u00fche toimiku kadumise fakt tervet pilti moonutada. Tavaliselt toimib k\u00fcll ametidokumentide registreerimise n\u00f5ue, seet\u00f5ttu on suhteliselt kerge toimikute kompleksust kontrollida ning dokumente saab vajadusel isegi taastada.<\/em><\/p>\n

Kvalitatiivsetes uuringutes kasutatakse t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcha sagedamini andmeallikaid, mis aitavad inimesi m\u00f5ista nende endi jutustatud, kirja pandud v\u00f5i salvestatud lugude, jutustuste, pildi- ja videomaterjali abil. Kasutatakse eluloolist l\u00e4henemisviisi, kus andmed saadakse elulookirjeldustest, p\u00e4evikutest, kirjadest, blogidest, m\u00e4lestustest, aga ka ametlikest dokumentidest nagu peres\u00fcndmusi kajastavad \u00fcrikud (Hirsjarvi jt 2005: 203). Siinkohal on t\u00e4htis, et uurijal oleks selge ettekujutus uuritavast, uurimisprobleemist ja uurimuse eesm\u00e4rgist ning oleksid v\u00f5imalikult t\u00e4pselt s\u00f5nastatud ka uurimisk\u00fcsimused. Kannavad ju samad andmed erinevat t\u00e4hendust s\u00f5ltuvalt sellest, kas uurijale pakub huvi inimese objektiivne ehk faktoloogiline elulugu, tema subjektiivne elulugu ehk arusaam oma elust v\u00f5i hoopis narratiiv ehk tema jutustus oma elust v\u00f5i mingist elus\u00fcndmusest (Hirsj\u00e4rvi jt 2005: 204).<\/p>\n

Dokumentidest saadud andmete kasutamise v\u00f5imalusi<\/strong><\/p>\n

Viimastel aastatel on \u00fcha enam kogunud andmeallikana populaarsust p\u00e4evikud (Hirsj\u00e4rvi jt 2005: 2003).<\/p>\n

N\u00e4iteks \u00f5petaja p\u00e4evaraamatust v\u00f5ib saada andmeid \u00f5ppeprotsessi korralduse, koolikiusamise v\u00f5i tema hakkamasaamise strateegia kohta uuel t\u00f6\u00f6kohal nii faktidena, arusaamadena kui ka jutustatud loona.<\/em><\/p>\n

Kui uurija soovib kasutada andmeallikana p\u00e4evikut, mida peetakse tema uurimuse jaoks andmete kogumiseks, siis tuleb tal anda p\u00e4evikupidajale ette kogutavate andmete struktuur, et k\u00f5ik vajalikud andmed saaksid korralikult ja t\u00e4ielikult j\u00e4\u00e4dvustatud. Uurimisp\u00e4eviku pidamise kohta kvalitatiivse uuringu tarvis saab praktilisi n\u00e4pun\u00e4iteid Peter Jarvise raamatust \u201ePraktik-uurija\u201c (2004).<\/p>\n

Suurt huvi pakuvad organisatsioonilised dokumendid.<\/p>\n

N\u00e4iteks ettev\u00f5tete majandusaastaaruanded sisaldavad andmeid majandustegevuse tingimuste ja tulemuste kohta. Organisatsioonide struktuure kajastavad organisatsiooniskeemid sisaldavad huvitavaid andmeid organisatsioonikultuuride kohta.<\/em><\/p>\n

Dokumentide p\u00f5hjal v\u00f5ib anal\u00fc\u00fcsida organisatsiooni tegevuse erinevaid tahke.<\/p>\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib uurida sotsiaalsete teenuste arendamise vajadust tulenevalt mitte ainult klientide teadvustatud vajadustest, mis selguvad nende tagasisidest (n\u00e4iteks kaebustest), vaid ka rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest (M\u00fcrk 2018). Ettev\u00f5tete veebilehed pakuvad n\u00e4iteks piisavalt kvalitatiivseid andmeid n\u00f5udluse ja pakkumise vahekorra uurimiseks (Ernits 2018).<\/em><\/p>\n

K\u00f5igi andmete kasutamiseks on uurijal vaja saada andmevaldajalt kirjalik n\u00f5usolek. Dokumentidega t\u00f6\u00f6tades tuleb rangelt kinni pidada kehtivast seadusandlusest, eelk\u00f5ige isikuandmete kaitse seaduses (IKS) ja VV 25.05.2018 m\u00e4\u00e4ruse 88 \u201eTeenuste korraldamise ja teabehalduse alused\u201c s\u00e4tetest. See tagab nii allika- ja isikukaitse kui ka uurimuse usaldusv\u00e4\u00e4rsuse.<\/p>\n

Andmebaasid ja juurdep\u00e4\u00e4s dokumentidele<\/strong><\/p>\n

Dokumendid on koondatud s\u00fcstematiseeritud kogudesse, andmebaasidesse selle m\u00f5iste k\u00f5ige laiemas t\u00e4henduses. Neid v\u00f5ib nimetada ka dokumendihoidlateks.<\/p>\n

N\u00e4iteks organisatsioonide kohta saab andmeid nende endi poolt avaldatud avalikest dokumentidest, n\u00e4iteks p\u00f5hikirjad, aastaaruanded, hinnakirjad, organisatsioonisisesed juhendid ja korrad. Suur osa neist k\u00e4ttesaadav organisatsioonide dokumendihoidlatest, millest osa moodustavad organisatsioonide veebilehed. Aga v\u00f5ib kasutada ka ametlikult kogutud andmete p\u00f5hjal koostatud dokumente, mida pakuvad n\u00e4iteks riiklikud registrid (n\u00e4iteks hariduse infos\u00fcsteem EHIS), \u00c4rimeedia inforegister, Creditinfo Eesti AS (n\u00e4iteks ametlik makseh\u00e4ireregister jt) ja teised andmeid t\u00f6\u00f6tlevad organisatsioonid. Kuna nimetatud andmet\u00f6\u00f6tlejad on andmesubjektidelt andmet\u00f6\u00f6tluseks luba juba saanud, siis uuringu autor ei pea enam andmete kasutamiseks uuesti n\u00f5usolekut k\u00fcsima, k\u00fclla aga tuleb kindlasti viidata andmeallikat.<\/em><\/p>\n

Eesti suurim tekste sisaldavate dokumentide kogu on Rahvusarhiivil. V\u00e4ga suur osa dokumentidest on saadav ka digitaalselt. Hulk uurijale huvipakkuvaid tekste sisaldavaid dokumente on k\u00e4ttesaadavad riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes.<\/p>\n

Lisaks uurimuse autori ja andmesubjektide poolt tehtud j\u00e4\u00e4dvustustele pakub suures valikus foto- ja videosalvestusi Eesti Filmiarhiiv. Saab kasutada ka ERR arhiivi audiosalvestusi. Arhiivides asuvaid avalikke dokumente saab kasutada vabalt, vaid viidates dokumentide allikale. Foto- ning audiovisuaalse materjali kasutamisel andmete saamiseks tuleb kasutada v\u00f5tteid, mida soovitatakse andmete kogumisel vaatluse abil.<\/p>\n

Suuri andmekogusid s\u00e4ilitatakse n\u00e4iteks raamatukogudes. Ka muuseumid on laiemas m\u00f5ttes dokumendihoidlad, nende kogudes sisaldub rohkesti erineva kuju ja funktsiooniga museaale. Juurdep\u00e4\u00e4su avalikes arhiivides s\u00e4ilitatavatele dokumentidele reguleerib arhiivieeskiri (VV 22.12.2011 m\u00e4\u00e4rus 181), raamatukogude \u00fcrikutele \u2013 raamatukogude kasutamise eeskirjad jne. Juurdep\u00e4\u00e4su tingimused eraarhiivides s\u00e4ilitatavatele dokumentidele m\u00e4\u00e4ravad nende omanikud. Igal juhul kindlustab arhiiv isiku- ja muude tundlike andmete kaitse.<\/p>\n

On oluline, et uurija m\u00f5istaks dokumendis j\u00e4\u00e4dvustatut ehk oskaks dokumenti lugeda. Selleks on vaja osata keelt, milles dokument j\u00e4\u00e4dvustatud on. Siinkohal t\u00e4hendab keel dokumendi koostaja v\u00e4ljendusviisi, olgu selleks v\u00e4ljendusviisiks tekst v\u00f5i muu s\u00fcmbol, \u00f5igemini s\u00fcmbolite kogum. See kehtib ka audio- ja videosalvestuste ning kunstiteoste kohta. Suure hulga dokumentide kasutamiseks l\u00e4heb vaja tehnilisi vahendeid. Kaasajal on see interneti\u00fchendusega arvuti ja vastavate funktsioonidega telefon, ent vaja l\u00e4heb ka rakendusi andmetele juurdep\u00e4\u00e4su saamiseks ja nende lugemiseks.<\/p>\n

\n<\/p>

TEST ENESEKONTROLLIKS<\/a><\/strong><\/p>\n

\n<\/p>

N\u00c4ITEID \u00dcLI\u00d5PILAST\u00d6\u00d6DEST<\/strong><\/p>\n

Ernits, K. (2018) Peredele pakutavate teenuste arendamine ja kvaliteedi t\u00f5stmine Ida-Viru turismiettev\u00f5tete n\u00e4itel. L\u00f5put\u00f6\u00f6. Narva: T\u00dc Narva kolled\u017e<\/a><\/p>\n

M\u00fcrk, K. (2018) Kvaliteedijuhtimine Narva Sotsiaalt\u00f6\u00f6keskuse n\u00e4itel. L\u00f5put\u00f6\u00f6. Narva: T\u00dc Narva kolled\u017e<\/a><\/p>\n

\n<\/p>

LISALUGEMISEKS<\/strong><\/p>\n

Al-Ju\u2019beh, Nazmi (2009) Architecture as a Source for Historical Documentation: The Use of Palestine\u2019s Built Heritage as a Research Tool Jerusalem Quarterly 36<\/a><\/p>\n

Cocu-Oancea, O. (2012) Personal Documents as Data Sources for Social Sciences. A Review of History of Uses, Ethical, Methodological and Epistemological Considerations. A social Change Review, Vol. 10, Issue 1, June<\/a><\/p>\n

Viidatud allikad<\/strong><\/p>\n