\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tAutor: Jelena Rootamm-Valter<\/em>\n<\/p>\n \n\tMooduli ettevalmistamisel kasutan Triin Vihalemma (2014) \u00f5ppevahendit, soome autorite Hirsjarvi jt (2005: 199-203) raamatut \u201eUuri ja kirjuta\u201c, samuti Meri-Liis Laherandi (2008: 225-234) \u201eKvalitatiivset uurimisviisi\u201c ning oma kogemusi.\n<\/p>\n \n\tVaatluse m\u00e4\u00e4ratlus <\/strong>\n<\/p>\n \n\tVaatlus ehk observatsioon (ingl. observation) on selline andmete kogumise meetod, kus andmeid uuritava kohta kogutakse vahetult, oma meelte kaudu. Kuuldut ja n\u00e4htut j\u00e4\u00e4dvustatakse (vt ka Laherand 2008: 225). M\u00f5nikord on lisaks kuuldule ja n\u00e4htule tarvis j\u00e4\u00e4dvustada ka l\u00f5hnad, maitsed v\u00f5i somaatiliselt ehk f\u00fc\u00fcsiliselt kogetu. Igap\u00e4evasest vaatlusest erineb uurimisel rakendatav selle poolest, et uurija kogub andmeid sihip\u00e4raselt ja s\u00fcstematiseeritult, kindla kava kohaselt ning j\u00e4\u00e4dvustab neid viisil, mis v\u00f5imaldab andmete t\u00f6\u00f6tlemist, \u00fcldistamist, anal\u00fc\u00fcsimist ja s\u00fcnteesimist.\n<\/p>\n \n\tMiks ja millal on vaatlust otstarbekas kasutada <\/strong>\n<\/p>\n \n\tValides andmete kogumise meetodit tuleb ka vaatluse puhul veenduda, et just see meetod annab uurimuse seisukohalt k\u00f5ige parema tulemuse. Tuleb arvesse v\u00f5tta, et v\u00f5rreldes teiste meetoditega on vaatlus t\u00f6\u00f6mahukam ning sageli vajab ka spetsiifiliste j\u00e4\u00e4dvustamistehnikate kasutamise oskusi. Millal tuleks siiski just vaatlust eelistada?\n<\/p>\n \n\tSotsiaaluuringutes kasutatakse vaatlust inimeste v\u00f5i gruppide k\u00e4itumise uurimiseks, eriti kui on oluline selle loomulik keskkond (Hirsj\u00e4rvi jt 2005: 200). Vaatluse olemusest tuleneb, et see meetod sobib andmete kogumiseks olukordades, kus talletamist vajav ei ole verbaliseeritud (Vihalemm 2014): inimene ei saa \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel oma tegevust adekvaatselt kirjeldada.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks kasutatakse vaatlust andmete saamiseks laste k\u00e4itumise kohta. Kui huvi tunda, milliseid sl\u00e4ngis\u00f5nu ja millistes olukordades varateismelised kasutavad, siis on teada, et selles vanuses ei osata veel p\u00e4ris selgelt sl\u00e4ngi kirjakeelest eristada. Teismeliste vestlusi j\u00e4lgides v\u00f5ib aga uurija nende k\u00f5nes kasutusel olevad sl\u00e4ngis\u00f5nad identifitseerida, samuti j\u00e4\u00e4dvustada sl\u00e4ngis\u00f5na kasutamise sisulise ja olustikulise konteksti. <\/em>\n<\/p>\n \n\tVajadus vaatluse j\u00e4rele tuleneb suurel m\u00e4\u00e4ral uuringu probleemist ja eesm\u00e4rgist ning uurimisk\u00fcsimustest. Kui teised meetodid ei ole olnud piisavalt tulemuslikud, siis vaatlust v\u00f5ib kasutada selleks, et uurimisega s\u00fcgavuti minna.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks on \u00e4riuuringus probleemiks klientide \u00e4ravool ettev\u00f5ttest rahulolematuse t\u00f5ttu teenindamisega ettev\u00f5tte esindustes. Klientide rahulolematus selgus tagasiside k\u00fcsitlustest, ent saadud andmete p\u00f5hjal ei saanud p\u00e4devaid j\u00e4reldusi teha. V\u00f5eti ette uuring, mille eesm\u00e4rgiks oli v\u00e4lja selgitada, millised puudused teenindamises esinevad ning t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja soovitused teenindamise parandamiseks. Vastavalt seati ka uurimisk\u00fcsimused, n\u00e4iteks: Millistele teenindamise standardi n\u00f5uetele teenindus esindustes vastab ning millistele mitte? Millised on teenindamise tugevad k\u00fcljed ja puudused konkurentidega v\u00f5rreldes? Andmete saamiseks teeninduse kohta v\u00f5ib kasutada testk\u00fclastusi, mis kujutavad endast protsessi vaatlust. Testk\u00fclastajad tulevad potentsiaalsete klientidena ettev\u00f5tte esindustesse, kogevad teenindust ning hindavad selle vastavust ettev\u00f5ttes kehtivate standarditele. Andmete p\u00f5hjal selguvad vajakaj\u00e4\u00e4mised standardi t\u00e4itmisel ning saab t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja meetmed nende k\u00f5rvaldamiseks. Samasuguseid testk\u00fclastusi v\u00f5ib teha konkureerivate ettev\u00f5tete esindustesse, et teada saada, mille poolest sealne teenindamine parem on. Tulemused v\u00f5imaldavad teada saada, kuidas lahendada klientide \u00e4ravoolu probleem, keskendada ettev\u00f5tte pingutused konkurentide edendamisele. N\u00e4ide konstrueeriti T\u00dc Narva kolled\u017ei \u00fcli\u00f5pilase l\u00f5put\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal (Ahadov 2017). <\/em>\n<\/p>\n \n\tSamuti sobib vaatlus sellise k\u00e4itumise kirjeldamiseks, mille puhul inimesed kipuvad oma tegevust reflekteerima ebaadekvaatselt (Vihalemm 2014). Inimene v\u00f5ib ju k\u00fcsitluse ja intervjuu k\u00e4igus oma k\u00e4itumise kirjeldamisel t\u00f5est teadlikult v\u00f5i mitteteadlikult k\u00f5rvale kalduda (vt loenguid \u201eK\u00fcsitlus\u201c ja \u201eIntervjuu\u201c).\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks vastates k\u00fcsimustele oma t\u00f6\u00f6aja kasutamise harjumuste, keskkonnahoidliku k\u00e4itumise vms kohta on inimlik pilti natuke ilustada, kirjutada v\u00f5i r\u00e4\u00e4kida mitte oma tegelikust, vaid soovitud k\u00e4itumisest. Vihalemm (2014) kirjutab: \u201eSensitiivse teema puhul v\u00f5ivad inimesed p\u00fc\u00fcda anda (nende ettekujutuses) sotsiaalselt heakskiidetud vastuseid.\u201d Niisiis, kui uurija kahtlustab, et v\u00f5ib saada ilustatud vastuseid v\u00f5i on pilootuuring seda t\u00f5estanud, tuleks kaaluda vaatluse kasutamist. N\u00e4iteks t\u00f6\u00f6aja kasutamist uurides v\u00f5ib rakendada t\u00f6\u00f6aja pildistamist, kus vaatleja toimib t\u00f6\u00f6varjuna.\n<\/p>\n \n\tKeskkonnahoidliku k\u00e4itumise uurimisel v\u00f5ib n\u00e4iteks korraldada pr\u00fcgikogumise ja k\u00e4itlemise vaatlust, kirjeldades sorteeritud pr\u00fcgikastide sisu (Vihalemm 2014). Kui pr\u00fcgikastide sisu vaadelda enne ja p\u00e4rast pr\u00fcgisorteerimise kasulikkust seletava reklaamikampaania l\u00e4biviimist, v\u00f5ib m\u00f5\u00f5ta reklaamikampaania efektiivsust (op.cit). <\/em>\n<\/p>\n \n\tVaatlus toob h\u00e4id tulemusi ka selliste olukordade uurimisel, kus inimene k\u00e4itub harjumuse t\u00f5ttu v\u00f5i instinkti ajel ehk tal on raske oma k\u00e4itumist reflekteerida (Vihalemm 2014, Laherand 2008: 227). Osa interaktsiooniprotsesse on halvasti, kui \u00fcldse, verbaliseeritavad, m\u00e4rgib Vihalemm (2014). Selle kohta t\u00f5i huvitavaid n\u00e4iteid inglise metodoloog Peter Jarvis (2004) toetudes Bennerile (1984) ja Bourdieule (1990). Jutt k\u00e4ib endastm\u00f5istetavaks peetavast ja habitualiseerunud k\u00e4itumisest, milles v\u00f5ib peituda v\u00e4\u00e4rtuslik informatsioon. \u00dche n\u00e4itena toob Jarvis med\u00f5dede professionaalset tegevust. \u00dche med\u00f5e patsiendid taastuvad post operatiivsel ravil palju kiiremini kui teiste omad. Mida see \u00f5de teistest erinevalt teeb? Dokumentidest sellele k\u00fcsimusele vastust ei saa, k\u00f5ik \u00f5ed kirjeldavad oma tegevust v\u00e4ga sarnaselt. \u00d5dede tegevust vaadeldes ning seda \u00fcksikasjalikult kirjeldades saab teada, millised erinevused t\u00f6\u00f6v\u00f5tetes esinevad. Andmeid anal\u00fc\u00fcsides selguvad t\u00f6\u00f6v\u00f5tted, mis toovad parimaid tulemusi.\n<\/p>\n \n\tVaatluse sageli esinevaks puuduseks peetakse vaatleja juuresoleku m\u00f5ju vaatleses toimuvale, mis v\u00f5ib m\u00f5jutada saadavate andmete valiidsust. S\u00fcndmuste loomulik k\u00e4ik v\u00f5ib olla h\u00e4iritud v\u00f5i isegi muudetud (Laherand 2008: 226).\n<\/p>\n \n\tNagu k\u00f5igis teisteski uurimustes, tuleb meetodi kasutamisel j\u00e4rgida eetikan\u00f5udeid. Vaatluseks tuleb saada vaadeldava v\u00f5i tema \u00f5igusliku esindaja n\u00f5uetekohane n\u00f5usolek v\u00f5i videomaterjali kasutamise \u00f5igus. Kuigi osalusvaatluse k\u00e4igus on osalejad uurimisest informeeritud, kipuvad inimesed m\u00f5nikord unustama, et vaatlus on toimumas. \u00dchelt poolt tuleb see uuringule kasuks, teiselt poolt seab kahtluse alla uurija k\u00e4itumise eetilisuse. Eetikan\u00f5uete t\u00e4itmine v\u00f5ib m\u00f5ni kord osutuda \u00fcsna keeruliseks (Laherand 2008: 226-227, Hirsj\u00e4rvi jt 2005: 200) Andmesubjekte tuleb kaitsta igal juhul, seda tehakse tavaliselt andmet\u00f6\u00f6tluse k\u00e4igus, kus andmed depersonifitseeritakse. See t\u00e4hendab, et vaadeldav isik ei tohi uurimuse tulemusi esitades \u00e4ratuntav olla.\n<\/p>\n \n\tVaatluse liigid <\/strong>\n<\/p>\n \n\tVaatlusviisid ehk liigid erinevad formaliseerituse astme, uurija osaluse ning kestvuse poolest (Patton 2002 Vihalemm 2014 j\u00e4rgi). Formaliseeritud vaatluste puhul on fikseeritavad kriteeriumid t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud ning tunnuse esinemist loendatakse (op.cit.). Formaliseeritud vaatlust<\/u> saab l\u00e4bi viia siis, kui uuritava olemuse kohta on teadmised juba olemas, neid soovitakse s\u00fcvendada, kaasajastada vms. Siin v\u00f5ib olla tegemist nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uurimisviisiga.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks juba mainitud testk\u00fclastusi l\u00e4bi viies peab testija panema t\u00e4hele, kas teenindaja on teenindussaalis kliendi sisenemise ajal \u00fcldse olemas, kas ta loob kliendiga tema sisenedes silmsidet, teretab klienti. Kolm nimetatud tunnust kajastavad teeninduskriteeriumi \u201ehooliv suhtumine\u201c t\u00e4itmist. <\/em>\n<\/p>\n \n\tMitteformaliseeritud vaatlus<\/u> kirjeldab n\u00e4htust v\u00f5i protsessi v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgselt ning tunnused selguvad alles siis, kui materjali hakatakse anal\u00fc\u00fcsima (Hirsj\u00e4rvi jt 2005). Anal\u00fc\u00fcsi aluseks peab olema teatud teoreetiline k\u00e4sitlus (teooria, kontseptsioon, mudel vms, vt selle kursuse vastavat teemat). Uuritava olulised tunnused selguvad kogutud andmete anal\u00fc\u00fcsimisel. Mitteformaliseeritud vaatlust kasutatakse siis, kui teadmine uuritava kohta puudub v\u00f5i on l\u00fcnklik. See annab v\u00e4ga hea v\u00f5imaluse m\u00e4rgata uuritava seni tundmatuid omadusi.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks kasutatakse mitteformaliseeritud vaatlust baastehnoloogiate j\u00e4\u00e4dvustamiseks. Selle abil fikseeriti ja p\u00e4\u00e4steti inimkonnale 30 aasta eest iidne mustp\u00f5letuse keraamika tehnoloogia. Saadud teadmist on \u00fcle maailma aktiivselt levitatud. Eestis viljeleb ja arendab mustp\u00f5letuse keraamikat EKA \u00f5ppej\u00f5ud Merike Hallik. <\/em>\n<\/p>\n \n\tVaatlust liigitatakse ka s\u00f5ltuvalt uurija osalusest uuritavas tegevuses. Nii v\u00f5ib vaatluse l\u00e4bi viia osalusvaatlusena<\/u>, kus andmete koguja esineb vaadeldavas keskkonnas loomulikus rollis (Laherand 2008: 229), n\u00e4iteks kolleegi, m\u00fc\u00fcja, ostjana vms. Osalusvaatluse abil saab h\u00e4sti j\u00e4\u00e4dvustada nii uuritavat tegevust kui ka selle keskkonda. Selle uurimisviisi puuduseks on andmete koguja isiklik suhe uuritavaga, samuti uurija emotsionaalne suhtumine vaadeldavasse (Hisj\u00e4rvi jt 2005: 200). Tekib oht minetada erapooletus nii andmete kogumist kavandades kui ka hiljem neid j\u00e4\u00e4dvustades ja t\u00f5lgendades. Seep\u00e4rast tuleks j\u00e4lgida, et emotsionaalne side uuritavaga j\u00e4\u00e4ks v\u00f5imalikult n\u00f5rgaks. Osalusvaatluse puhul on seda keeruline teha.\n<\/p>\n \n\tOsalusvaatlust v\u00f5ib viia l\u00e4bi ka vaadeldava tegevuse osalejana. See t\u00e4hendab, et uurija viibib dokumenteeritava juures nii tegevuses osalejana kui ka uurija rollis (Laherand 2008: 230). Sel viisil on n\u00e4iteks mugav koguda andmeid pedagoogilist v\u00f5i ettev\u00f5tluspraktikat l\u00e4bivad \u00fcli\u00f5pilastel. Neil on organisatsioonis olemas t\u00f6\u00f6\u00fclesanded, ent nende t\u00e4itmise k\u00f5rvalt viivad nad l\u00e4bi ka seminari- v\u00f5i l\u00f5put\u00f6\u00f6 jaoks vajalikku uuringut. Nagu osalusvaatluseski, saab uurija koguda hulgaliselt andmeid nii tegevsute kui ka keskkonna kohta, ent antud juhul on ta juuresoleku m\u00f5ju toimuvale tegevusse kaasatuse t\u00f5ttu suurem.\n<\/p>\n \n\tOsalusvaatluse \u00fcks vorme on enesevaatlus, n\u00e4iteks oma t\u00f6\u00f6ajapildistamine (Vihalemm 2014), t\u00f6\u00f6operatsioonide kirjapanek vms. Et valiidsus tagada, tuleb siin kasutada kindlaid andmete j\u00e4\u00e4dvustamise tehnikaid. Keeruliste tegevuste korral tuleks kasutada n\u00e4iteks Jarvise (2001) praktik-uurija metodoloogiat.\n<\/p>\n \n\tAvalikustatud vaatlemine<\/u> eeldab uurija lubamist vaatlejana tegevuste juures viibida ning uurimuse jaoks vajalikke andmeid fikseerida. See vaatlemise viis v\u00f5imaldab uurijal vaadeldavaid andmete kogumise k\u00e4igus intervjueerida, mis lisab sellele vaatluse liigile v\u00e4\u00e4rtust. T\u00fc\u00fcpiliseks avalikustatud vaatlemise n\u00e4iteks on nn t\u00f6\u00f6varjuks olemine (Vihalemm 2014), kas t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, \u2013 n\u00e4dala v\u00f5i isegi pikema aja jooksul.\n<\/p>\n \n\tT\u00e4ielikult mittesekkuv ehk mitteosalev<\/u> (Laherand 2008: 227) vaatlus on v\u00f5imalik, kui andmed saadakse fotodelt v\u00f5i videosalvestustelt, samuti online-keskkonnas. Samuti on see v\u00f5imalik avalikel \u00fcritustel, ent sel juhul tuleks \u00fcles panna vaatlemisest teavitavad sildid. Kuigi uurijad ei ole mittesekkuva vaatlemise teavitamise vajaduses \u00fchel meelel, siiski peab ESOMAR (tuntud ka The European Society for Opinion and Market Research nime all) sellest kinnipidamist (Gaiser ja Schreiner 2009 Vihalemm 2014 j\u00e4rgi). Osalejate teavitamine avalikust mittesekkuvast vaatlusest on vajalik, kui vaatluse tulemused avalikustatakse. Mittesekkuva vaatluse korral ei saa vaatleja vaadeldavaid intervjueerida, seega toimuva m\u00f5istmisel v\u00f5ib tekkida v\u00e4\u00e4ratusi. Mittesekkuva vaatlemise \u00fcks vormidest on tegevusj\u00e4lgede vaatlemine (Vihalemm 2014). N\u00e4iteks saab hinnata inimgruppide keskkonnahoidlikkust \u00fcritustest maha j\u00e4\u00e4nud pr\u00fcgi koguse kaudu, teada saada s\u00fcstivate narkomaanide kogunemiskohtadest (tegevuse levialast) maast v\u00f5i pr\u00fcgikastidest leitavate s\u00fcstalde abil jms.\n<\/p>\n \n\tVaatluse ettevalmistamine <\/strong>\n<\/p>\n \n\tVaatluse abil andmete kogumiseks on vaja kindlaks m\u00e4\u00e4rata, milliste uuritava omaduste kohta on vaja andmeid koguda ning kuidas saab need omadused vaadeldes \u00e4ra tunda.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks on vaja teada saada, kui tulemuslik on olnud lasteaias rakendatav lahkuse kui v\u00e4\u00e4rtuse arendamise viis, \u00f5petamise meetod. Selleks v\u00f5ib vaadelda laste k\u00e4itumist enne ja p\u00e4rast v\u00e4\u00e4rtuste arendamise \u00f5petuse k\u00e4ivitamist. Ent kuidas lahkus \u00e4ra tunda? Arutades seda praktikumitunnis lasteaedade pedagoogidega selgus, et vaatlemisel on vaja fikseerida teistega jagamise hetki. Aga kas saab otsustada, et laps ei ole lahke, kui ta ei n\u00f5ustu m\u00e4ngukaaslasele oma kaisukaru m\u00e4ngida anda? Pedagoogid arvavad, et kaisukaru ei pea tingimata teise lapsega jagama. Kas saab otsustada lapse lahkuse \u00fcle, kui ta ei soovi teisele \u00e4ra anda oma ainsat kommi? Pedagoogide arvates ei ole see \u00fcldse jagamise situatsioon, laps j\u00e4\u00e4b ju kommi \u00e4ra andes sellest ilma. Pedagoogide arvates v\u00f5ib lahkust demonstreerida vaid olukord, kus lapsel on n\u00e4iteks mitu kommi, mis ta teiste vahel v\u00f5rdselt \u00e4ra jagab. Samuti sobib lahkuse \u00e4ratundmiseks olukord, kus laps m\u00e4ngib \u00fche m\u00e4nguasjaga ning v\u00f5tab kaaslase oma m\u00e4ngu, kui ta soovib sama m\u00e4nguasjaga m\u00e4ngida. <\/em>\n<\/p>\n \n\tVaatlust planeerides on vaja vastata k\u00fcsimustele (Vihalemm 2014 p\u00f5hjal, autori poolt t\u00e4iendatud): \n\tVaatluse planeerimise kaudu vaatlussituatsioon piiritletakse, uurijal tuleb piiritlemise kriteeriumid hoolikalt valida. N\u00e4iteks v\u00f5ib vaadeldavaid sotsiaalseid situatsioone piiritleda ka Spradley poolt esitatud \u00fcheksa dimensiooni kaudu ( Flick 2006: 222 Laherand 2008: 233 kaudu): ruum, tegutseja, tegevus, objekt, akt, s\u00fcndmus, eesm\u00e4rk, tunne.\n<\/p>\n \n\tVaatluse andmeid on mugav salvestada. See annab uurijale k\u00e4tte mitmekesise mitmekihilise ning t\u00e4ieliku andmestiku. Ent salvestamiseks ei saa iga kord luba. Vaadeldavad peavad salvestamisega ka n\u00f5us olema, v\u00f5ib nende k\u00e4itumist m\u00f5jutada. Salvestamine kipub k\u00e4itumist isegi rohkem m\u00f5jutama, kui vaatleja juuresolek. Seep\u00e4rast kasutatakse sageli ka vaatlusankeete, kuhu vaatleja vajalikud tunnused \u00fcles m\u00e4rgib.\n<\/p>\n \n\tKindlasti tuleb litereerida ehk \u00fcles kirjutada (Vihalemm 2014 p\u00f5hjal, autori t\u00e4iendatud):\n<\/p>\n \n\tVajadusel, st s\u00f5ltuvalt vaatluse eesm\u00e4rgist, tuleb litereerida vaadeldavate k\u00e4itumise jooned, sh k\u00f5nevoorud, vahelesegamine, pausid, liikumise skeemid jms. Litereeritud 6 andmeid nimetatakse m\u00f5nikord vaatlusprotokolliks. Vaatlusprotokoll peab sisaldama andmeid vaatleja kohta: ees- ja perekonnanimi ja kontaktandmed. Hiljem lisanduvad andmed andmekogu asukoha kohta kas andmebaasis, arhiivis vm kogus, andmetele juurdep\u00e4\u00e4su tingimused jms.\n<\/p>\n \n\tVaatlustulemuste ja -j\u00e4relduste \u00fcks levinumaid esitamise viise on tunnuste kirjeldus. Kirjeldus peab olema v\u00f5imalikult objektiivne, detailne ja s\u00fcstemaatiline (Vihalemm 2014). Kirja tuleb panna vaid n\u00e4htut, andmata sellele hinnanguid.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteks teenindaja v\u00e4limust kirjeldades tuleb m\u00e4rkida, et ta p\u00f5ll on kortsus ja sellel on v\u00e4hemalt kaks umbes 3 cm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga tumedat ovaalset plekki. Ei tohiks kirjutada, et \u201dv\u00e4limus on lohakas\u201d, \u201dp\u00f5ll on pesemata ja triikimata\u201d. <\/em>\n<\/p>\n \n\tTuleb m\u00e4rkida, et olukordades, kus ei ole t\u00e4pselt teada, mida vaatlusel fikseerida tuleb ehk mittes\u00fcstemaatilise vaatluse korral (Laherand 2008; 225), kujuneb see eriti t\u00f6\u00f6mahukaks, sest kajastada tuleb kogu protsessi ning seda \u00fcsna pika aja v\u00e4ltel, seega algandmete hulk tuleb v\u00e4ga mahukas. L\u00fchikesi vaatlusi v\u00f5ib kasutada vaid teoreetiliselt h\u00e4sti l\u00e4bit\u00f6\u00f6tatud valdkondades. Kui andmed on kogutud, siis tekib suure t\u00f5en\u00e4osusega ka vajadus t\u00e4iendada andmete kodeerimise vm t\u00f6\u00f6tlemise metoodikat, et terad s\u00f5kaldest eraldada suuta ehk k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikum info k\u00e4tte saada. Kui planeerida ainulaadset vaatlust, mille kohta kirjanduses pole toetust leida, soovitaks viia l\u00e4bi pilootvaatlus, mis h\u00f5lmaks ka saadud andmete t\u00f6\u00f6tlemist ja anal\u00fc\u00fcsi.\n<\/p>\n \n\tPeab arvestama v\u00f5imalusega, et vaatluse l\u00e4biviimine ja andmete t\u00f6\u00f6tlemine v\u00f5ib kavandatust ajamahukamaks. Ent \u00f5nnestumise puhul kaalub tulemus k\u00f5ik l\u00e4bielatud raskused \u00fcles.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tTEST ENESEKONTROLLIKS<\/a><\/strong>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tLISALUGEMISEKS<\/strong>\n<\/p>\n \n\tHow and When to Collect Observational Data (2018) Academy Resources. Socialcops<\/a>\n<\/p>\n \n\tVihalemm, T. (2014) Vaatlus. Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia andmebaas. Tartu: T\u00dc<\/a>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tN\u00c4ITEID \u00dcLI\u00d5PILAST\u00d6\u00d6DEST<\/strong>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tAhadov, A. (2017) Kliendirahulolu teenindusega AS Telia Eesti esindustes v\u00f5rreldes konkureerivate ettev\u00f5tetega. L\u00f5put\u00f6\u00f6. Narva: T\u00dc Narva kolled\u017e<\/a>\n<\/p>\n
1) Kas n\u00e4htus v\u00f5i protsess, mida vaadelda soovitakse, on vaatlemiseks ligip\u00e4\u00e4setav ja vaadeldav? St kas n\u00e4iteks saab t\u00f5epoolest n\u00e4ha seda, mida oleks vaja n\u00e4ha?
2) Kui kaua peab vaatlus kestma? Millised ajaraamid sellele seada tuleb, et vajalikud andmed k\u00e4tte saada?
3) Millised vahendid on vajalikud andmete j\u00e4\u00e4dvustamiseks?
4) Millist osalemise viisi eelistada, milline osaluse viis \u00fcldse v\u00f5imalik on?
5) Millised kokkulepped on vaatluse l\u00e4biviimiseks vajalikud?
6) Millal saab vaatlust l\u00e4bi viia, kas on vajalik ka mingi aeg olukorda sisseelamiseks?
7) Kas uurija saab kinni pidada k\u00f5igist eetikan\u00f5uetest?\n<\/p>\n\n