\n\t\u00a0\n<\/p>\n
\n\tAutor: Jelena Rootamm-Valter<\/em>\n<\/p>\n \n\tKvalitatiivse uuringu ettevalmistamine h\u00f5lmab \u00fcldjuhul uurimisprobleemi ja uurimuse eesm\u00e4rgi ning uurimisk\u00fcsimuste p\u00fcstitamist ning \u2013 mitmete metodoloogide arvates (Hirsj\u00e4rvi et al 2005: 136-137) \u2013 ka uuritava mudeli koostamist v\u00f5i uurimiskontseptsiooni loomist (J\u00fcrine jt 2014).\n<\/p>\n \n\tUurimuse ettevalmistamist k\u00e4sitletakse m\u00f5nikord ka uurimisstrateegia loomisena (Lagerspetz 2017: 78). Uurimust ette valmistama asudes on uurija juba tegelikult l\u00e4binud kaks olulist uurimisprotsessi etappi: ta on valinud uuringu teema ning teinud otsuse uurimisparadigma kohta (Virkus 2010). See t\u00e4hendab, et uurimisviis \u2013 kvalitatiivne v\u00f5i kvantitatiivne \u2013 on juba valitud, kuigi uurija ei pruugi seda iga kord isegi teadvustada (Hirsj\u00e4rvi jt 2005: 114). N\u00fc\u00fcd asub uurija m\u00e4\u00e4ratlema probleemi, p\u00fcstitama eesm\u00e4rki, seadma uurimisk\u00fcsimusi, konstrueerima v\u00f5i valima uuritava mudelit. Seejuures on tarvis selgusele j\u00f5uda veel m\u00f5nes t\u00e4htsas metodoloogilises k\u00fcsimuses.\n<\/p>\n \n\t\u00dcks neist k\u00fcsimustest on h\u00fcpoteeside p\u00fcstitamise vajaduses kohta kvalitatiivses uuringus. \u00dcldjuhul vastatakse sellele k\u00fcsimusele nii: kui tegemist on kirjeldava ehk deskriptiivse uuringuga, kus eesm\u00e4rgiks on seni uurimata n\u00e4htuse v\u00f5i protsessi esmane tundma\u00f5ppimine, siis v\u00f5ib piirduda uurimisk\u00fcsimustega ning h\u00fcpoteese p\u00fcstitada pole vaja. Uuritava emasel tundma\u00f5ppimisel kvalitatiivses uurimuses on aga h\u00fcpoteeside p\u00fcstitamine raske ning v\u00f5ib-olla isegi vastutustundetu. H\u00fcpoteesid on, j\u00e4llegi \u00fcldjuhul, tarvis p\u00fcstitada seletavas ehk eksplaneerivas uurimuses. Seletav uurimus toetub juba olemasolevatele teadmistele uuritavast ning teeb h\u00fcpoteeside p\u00fcstitamise seega v\u00f5imalikuks. Ka prognoosiva uuringu puhul ei ole h\u00fcpoteeside p\u00fcstitamine vajalik.\n<\/p>\n \n\tN\u00e4iteid<\/em>\n<\/p>\n \n\t\u2013 2018. aastal l\u00e4bi viidud Eesti esimene liitg\u00fcmnaasiumide \u00f5pilaste hakkamasaamise strateegiad k\u00e4sitlev uuring (Kuidas\u2026 2018: 3-4). \u00d5pilaste hakkamasaamise strateegiaid mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas sellises koolis nagu liitg\u00fcmnaasium pole varem uuritud Eestis ega ka teistes riikides. Seep\u00e4rast ei saanud p\u00fcstitada h\u00fcpoteese selle kohta, milliseid hakkamasaamise strateegiaid \u00f5pilased kasutavad. Uurimus oli deskriptiivne. Uurimuse tulemusena saada teada, et \u00f5pilased kasutavad valdavalt hakkamasaamise aktiivset strateegiat.<\/em>\n<\/p>\n \n\t\u2013 Esimene piiri\u00fclese turismi uuring Ida-Virumaal viidi l\u00e4bi 2014. aasta l\u00f5pus ja 2015. aasta aluses (Venemaa\u2026 2015). Puudusid teadmised selle kohta, mida just piiri\u00fclene Venemaa turist Ida-Virumaad k\u00fclastades teeb: milline on ta tarbimise struktuur. Esimese deskriptiivse uuringu tulemusena tarbimisstruktuur selgus. 2017. aastal viidi l\u00e4bi kordusuuring (Greba\u0161kova 2018). Kordusuuringus p\u00fcstitati h\u00fcpoteesid ostuk\u00e4itumise v\u00f5imalike muutuste kohta arvestades rubla kursi pidevat langust ja Venemaa elanike reaalsissetulekute kasvu olulist aeglustumist (Russia Real\u2026 2018). Kordusuuringus sai juba p\u00fcstitada h\u00fcpoteese. P\u00fcstitati n\u00e4iteks h\u00fcpotees, et Eestit k\u00fclastavate Venemaa turistide elatustase kolme aastaga langes: Venemaa turistid j\u00e4\u00e4vad k\u00fcll huvi tundma samade kaubagruppide vastu, ent 2 ostavad odavamaid kaupu, \u00fche turisti poolt kulutatav summa v\u00e4heneb. Osaliselt leidis h\u00fcpotees t\u00f5estust: toimus elatustaseme suhteline, mitte absoluutne langus. Sellest annab tunnistust, et osteti samade kaubagruppide kaupu, mida varemgi, ent odavamaid kaupu ostma ei hakatud. \u00dche isiku poolt kulutatav summa j\u00e4i samaks.<\/em>\n<\/p>\n \n\t\u2013 Uurides Ida-Virumaa noorte t\u00f6\u00f6turule sisenemist soodustavaid tegureid (Dominia 2014) p\u00fcstitas autor h\u00fcpoteesi, et nendeks teguriteks on hea eesti keele oskus (B1 v\u00f5i B2 tase), suhteliselt hea \u00fcldhariduse (keskhariduse) ning kutsehariduse olemasolu. H\u00fcpoteesid p\u00f5hinesid noorte t\u00f6\u00f6turule sisenemise takistuste varasematel kvantitatiivsetel uuringutel. Ent viidatud uurimuse autor valis kvalitatiivse uurimisviisi, kogudes andmeid poolstruktureeritud intervjuude abil. Selles uurimused ei leidnud h\u00fcpotees kinnitust. Selgus, et t\u00f6\u00f6turule sisenemist soodustab k\u00f5ige enam mitmekesise suhtlusv\u00f5rgustiku olemasolu, mille k\u00f5rval eesti keele halb oskus ning puudulik haridus enam olulist osa ei etenda. <\/em>\n<\/p>\n \n\tL\u00f5puks tuleb r\u00f5hutada, et nagu kogu kvalitatiivse uurimuse protsess, nii ka iga ettevalmistamise etapp kujutab endast omavahel seotud tegevuste seostatud jada. See t\u00e4hendab, et k\u00f5ik ettevalmistuse juurde kuuluvad tegevused tuleb t\u00e4ita \u00fcks teile j\u00e4rel. N\u00e4iteks uuritava mudelit ei saa koostada enne uurimisk\u00fcsimuste s\u00f5nastamist, uurimisk\u00fcsimusi ei saa seada enne eesm\u00e4rgi p\u00fcstitamist, eesm\u00e4rk peab tulenema selgelt m\u00e4\u00e4ratletud probleemist. See k\u00f5ik peab olema omakorda h\u00f5lmatud uurimuse teemaga. See l\u00e4henemine kehtib nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uuringustrateegia puhul. Ent kvalitatiivse uurimuse strateegial on v\u00f5rreldes kvantitatiivsega oluline erip\u00e4ra.\n<\/p>\n \n\tNimelt kvalitatiivses uuringus s\u00f5ltuvad probleemi s\u00f5nastus, eesm\u00e4rgi p\u00fcstitus ja uurimisk\u00fcsimused v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral uuritava materjali ehk andmete sisust. Tulenevalt sellest, mis uuringu k\u00e4igus sisuliselt selgub, tekib vajadus probleemi t\u00e4psustada, eesm\u00e4rki sellega vastavusse seada, uurimisk\u00fcsimusi muuta. Vastavalt peab t\u00e4iendama ka uuritava mudelit v\u00f5i kontseptsiooni. Kvalitatiivses uuringus tuleb andmete sisust tulenevaid muudatusi ette \u00fcsna sageli. Uurijal tuleb pidevalt n\u00f6 algusesse tagasi p\u00f6\u00f6rduda, et uurimisstrateegiat t\u00e4psustada (Hirsj\u00e4rvi et al 2005: 116-117). Kui see tegemata j\u00e4tta, siis v\u00f5ib juhtuda, et anal\u00fc\u00fcs kaotab fookuse ning, v\u00e4ga lihtsalt \u00f6eldes, ei tule uuring v\u00e4lja. Kvalitatiivse uuringustrateegia pidev t\u00e4iendamine tagab, et uuringu tulemus annab vastused uurimisk\u00fcsimustele, seel\u00e4bi saab t\u00e4idetud ka uuringu eesm\u00e4rk ning pakutud lahendus uurimisprobleemile.\n<\/p>\n \n\t\u00c4\u00e4rem\u00e4rkusena tuleb mainida, et m\u00f5nikord nimetatakse uurimisstrateegiaks ekslikult uurija t\u00f6\u00f6- ehk ajakava. T\u00f6\u00f6kava kajastab uurimise jaoks vajalikke tegevusi. Need on: t\u00f6\u00f6 teoreetilise ja metodoloogilise kirjandusega, tutvumine teemavaldkonnas l\u00e4bi viidud uuringutega, teoreetilise \u00fclevaate v\u00f5i anal\u00fc\u00fcsi koostamine, uurimuse metodoloogia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja kirjapanek, andmete kogumine, nende t\u00f6\u00f6tlemine, anal\u00fc\u00fcs, j\u00e4relduste ja ettepanekute v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, uurimisk\u00e4igu ja arutelu kirjapanek, t\u00f6\u00f6 l\u00f5plik vormistamine jms. T\u00f6\u00f6kava on uurimuse ettevalmistamise protsessi \u00fcks v\u00e4ljundeid.\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n \n\tTEST ENESEKONTROLLIKS<\/a><\/strong>\n<\/p>\n \n\t\u00a0\n<\/p>\n