{"id":12,"date":"2024-04-04T05:32:36","date_gmt":"2024-04-04T02:32:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/kodeerimine-ja-kategoriseerimine\/"},"modified":"2024-04-04T05:32:55","modified_gmt":"2024-04-04T02:32:55","slug":"kodeerimine-ja-kategoriseerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/kodeerimine-ja-kategoriseerimine\/","title":{"rendered":"Kodeerimine ja kategoriseerimine"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<em>Autor: Merle Linno <\/em>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tKodeerimine on kvalitatiivse andmeanal\u00fc\u00fcsi alustegevus \u2013 selle abil orienteerutakse kogutud tekstilises materjalis ja s\u00fcvenetakse kogutud andmetesse. Kood on teise s\u00f5naga silt v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5na, millega t\u00e4histatakse anal\u00fc\u00fcsi seisukohast olulisi tekstil\u00f5ike ja\/v\u00f5i lauseid. Koodide eesm\u00e4rk on saada aru ja s\u00fcstematiseerida kogutud andmeid, neis orienteeruda, uurida erinevate tekstide (nt intervjuude) sarnasusi, erinevusi, suhteid erinevate teemade vahel (Gibson, Brown 2008), n\u00e4ha seda, millised teemad ja\/v\u00f5i kontseptsioonid andmetes peituvad (Ezzy 2002). Kodeerimine v\u00f5imaldab teksti n\u00f6 osadeks lahti v\u00f5tta, erinevaid tekstiosasid m\u00f5ista ja seel\u00e4bi ka avastada fenomeni t\u00f5lgendusi, mis esmapilgul v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da m\u00e4rkamatuks.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tKoodiks v\u00f5ib olla:\n<\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tEelnevalt s\u00f5nastatud m\u00e4rks\u00f5na, mis v\u00f5ib tuleneda teoreetilistest k\u00e4sitlustest ja\/v\u00f5i uurimisk\u00fcsimustest \u2013 sellisel juhul on tegemist <u>suunatud kodeerimisega<\/u>, kus andmetest otsitakse varem m\u00e4\u00e4ratletud teemasid\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tTekstis esinev v\u00e4ljend ja\/v\u00f5i s\u00f5na \u2013 <u>avatud kodeerimine<\/u>, idee p\u00e4rineb p\u00f5histatud teooriast, selliste koodide kasutamist nimetatakse <u><em>in vivo<\/em><\/u> kodeerimiseks\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\tUurija poolt v\u00e4lja m\u00f5eldud m\u00e4rks\u00f5na \u2013 ka avatud kodeerimine, kus teksti\u00fchik seostub uurija jaoks t\u00e4hendusrikka s\u00f5naga, mis tekstis ei esine.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tSeega, kodeerimise viisi m\u00e4\u00e4ratleb eelk\u00f5ige uurija poolt valitud kvalitatiivse andmeanal\u00fc\u00fcsi meetod ja uurimuse eesm\u00e4rk.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tKodeerida v\u00f5ib lauseid, tekstil\u00f5ike, terviklikke m\u00f5tteid jne \u2013 ka see, kui suurele teksti\u00fchikule koodid m\u00e4\u00e4ratletakse, s\u00f5ltub anal\u00fc\u00fcsi meetodist. Anal\u00fc\u00fcs algab teksti lugemisega, kusjuures, esmakordsel lugemisel ei soovitata kohe hakata kodeerima, vaid lihtsalt lugeda, et saada ettekujutus, millest on juttu. Kui uurija on ise intervjuud transkribeerinud, on ta materjaliga tuttavam v\u00f5rreldes uurijaga, kes t\u00f6\u00f6tab tekstidega, mis on talle v\u00f5\u00f5rad.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tAvatud kodeerimisel, kus koodid \u201eilmuvad\u201c andmetest ega ole varasemalt m\u00e4\u00e4ratletud v\u00f5ivad koodid olla kirjeldavad ja anal\u00fc\u00fctilised. Anal\u00fc\u00fcsi esimeses etapis on \u00fcsna loomulik, et me kasutame rohkem kirjeldavaid koode, t\u00f6\u00f6tades materjaliga s\u00fcgavamalt ja pikemat aega, muutuvad ka koodid anal\u00fc\u00fctilisemaks, sest me hakkame n\u00e4gema seoseid erinevate m\u00f5tete ja teemade vahel. Oluline ongi mitte n\u00f6 kinni j\u00e4\u00e4da kirjeldava kodeerimise perioodi, vaid kasutada avatud kodeerimise kogu potentsiaali ning kodeerimise protsessis koode muuta, liita, lahutada, \u00fcmber s\u00f5nastada. Tasub m\u00e4rgata kodeeritavatele tekstil\u00f5ikudele antavate koodide selget ja varjatud (nimetatakse ka latentne) t\u00e4hendust. Kui esimene on \u00fcsna \u00fcheselt seotud sellega, mida \u00f6eldakse, siis varjatud t\u00e4hendus n\u00e4itab tekstil\u00f5ikudes dominantseid narratiive, diskursuseid, aga ka seda, mida inimesed midagi \u00f6eldes tegelikult \u00f6elda tahtsid. Taaskord, selliste t\u00e4henduste m\u00e4rkamine ja otsimine on seotud konkreetsete kvalitatiivsete tekstianal\u00fc\u00fcsi meetoditega.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tAinult tekstide kodeerimisest ei piisa anal\u00fc\u00fcsi kirjutamiseks. Ezzy (2002), tuginedes Straussile ja Corbinile (1990) jt p\u00f5histatud teooria k\u00e4sitlustele, pakub kolmeastmelist kodeerimise s\u00fcsteemi, millest esimesele, avatud kodeerimisele j\u00e4rgneb telgkodeerimise etapp. Telgkodeerimine on avatud kodeerimise k\u00e4igus tekkinud koodide \u00fchendamine keskseteks kategooriateks. Kodeerimise selles etapis soovitatakse mitte enam lugeda transkriptsioone, vaid koode ja memosid (memo on m\u00e4rkmed, mida uurija teeb kodeerimise k\u00e4igus, pannes kirja m\u00f5tted ja seosed, mis tekste lugedes ja kodeerides tekivad), et leida \u00fcles kesksed kategooriad ehk teisis\u00f5nu teemad. Telgkodeerimisele j\u00e4rgneb tuumkategooriate (nimetatakse ka selektiivne kodeerimine v\u00f5i teoreetiline kodeerimine) leidmise etapp. Selles etapis n\u00f6 valitakse tekkinud kategooriatest \u00fcks ja suhestatakse teised kategooriad temaga.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<strong>Viidatud allikad<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Gibson, William; Brown, Andrew (2009). Working with qualitative data. . Los Angeles, New Dehli, London, Singapore, Washington DC Sage Publication <\/span>\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align: justify\">\n\t\t<span style=\"font-size:10px\">Ezzy, Douglas (2002). Qualitative analysis: practice and innovation. Allen &amp; Unwin<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Autor: Merle Linno Kodeerimine on kvalitatiivse andmeanal\u00fc\u00fcsi alustegevus \u2013 selle abil orienteerutakse kogutud tekstilises materjalis ja s\u00fcvenetakse kogutud andmetesse. Kood on teise s\u00f5naga silt v\u00f5i m\u00e4rks\u00f5na, millega t\u00e4histatakse anal\u00fc\u00fcsi seisukohast olulisi tekstil\u00f5ike ja\/v\u00f5i lauseid. Koodide eesm\u00e4rk on saada aru &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":205,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/users\/205"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":108,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/108"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}