{"id":11,"date":"2024-04-04T05:32:36","date_gmt":"2024-04-04T02:32:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/transkribeerimine\/"},"modified":"2024-04-04T05:32:55","modified_gmt":"2024-04-04T02:32:55","slug":"transkribeerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kvalitatiivne\/transkribeerimine\/","title":{"rendered":"Transkribeerimine"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tAutor: Merle Linno<\/em>\n<\/p>\n

\n\tKvalitatiivses andmeanal\u00fc\u00fcsis kasutatakse transkribeerimist heli- ja videosalvestiste tekstiliseks muutmiseks, mis v\u00f5imaldab kogutud audio- ja videoandmeid anal\u00fc\u00fcsida tekstianal\u00fc\u00fcsi meetoditega. Transkribeerimist v\u00f5ib vaadata kui lihtsat abivahendit, ent narratiivide uurija Catherine Kohler Riessman (2008) on \u00f6elnud, et andmete anal\u00fc\u00fcs algab transkribeerimisega \u2013 siis teeb uurija otsuse, millise p\u00f5hjalikkusega ta helisalvestise tekstiliseks muudab, milliseid andmed on vajalikud, millised ei ole uurimuse seisukohast olulised jne.\n<\/p>\n

\n\tTranskribeerimiseks v\u00f5ib kasutada automaatset transkribeerimist, Tallinna Tehnika\u00fclikooli K\u00fcberneetika Instituudi foneetika- ja k\u00f5netehnoloogia laboris v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud TEHNOLOOGIAT<\/a> (t\u00e4psemalt saab lugeda Alum\u00e4e, Tilk, Assadullah 2018). Selle konkreetse tehnoloogia kasutamisel tuleb arvestada, et helisalvestis peab olema kvaliteetne, et saada head transkriptsiooni. Sageli tuleb automaatselt transkribeeritud tekst k\u00e4sitsi \u00fcmber kirjutada ja ebat\u00e4psused parandada.\n<\/p>\n

\n\tKui helisalvestist transkribeeritakse k\u00e4sitsi, siis alustuseks tuleb kirja panna \u00fcldised andmed intervjuu kohta: millal intervjuu toimus, kaua kestis, kes osalesid, osalejate esitamine tekstis (pseudon\u00fc\u00fcmid, koodid), kui vaja, siis ka taustaandmed osalejate kohta. Seej\u00e4rel saab alustada transkribeerimisega.Kirjanduses eristatakse kolme erinevat transkribeerimise strateegiat. Neist esimene on <\/b>indekseeriv transkribeerimine<\/u> (Gibson, Brown 2009). Sellisel juhul pannakse kirja intervjuus r\u00e4\u00e4gitu l\u00fchikokkuv\u00f5te koos ajam\u00e4rkega*, millisel intervjuu hetkel sellel teemal r\u00e4\u00e4giti:\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n\n\n\n\n\n
\n\t\t\t\t3min 34 sek\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tInt 1 r\u00e4\u00e4gib, et Moodle ei ole talle kunagi mugav
kasutada tundunud\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t4min 2 sek\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tInt 2 r\u00e4\u00e4gib, kuidas e-\u00f5pe on tema meelest m\u00f5jutanud
\u00fcli\u00f5pilaste edasij\u00f5udmist ja teinud \u00f5ppimise mugavamaks,
toob n\u00e4iteid\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n\t\t\t\t8min\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tM\u00f5lemad osalejad n\u00f5ustuvad, et teatud tingimustel on e-\u00f5pe
ennast \u00f5igustanud ja kasutatav\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tSelliselt transkribeerides j\u00e4\u00e4dakse andmete anal\u00fc\u00fcsimisel sisust arusaamise tasandile, k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4b intervjuus osalejate t\u00e4pse v\u00e4ljendusviisi anal\u00fc\u00fcsimine, osalejate interaktsioonid, uurija m\u00f5ju m\u00e4rkamine andmetele jmt. Sellise transkribeerimise eelis on v\u00e4iksem ajakulu, miinuseks aga teatav pinnapealsus ning tsitaatide kasutamiseks anal\u00fc\u00fcsi esitamisel tuleb uurijal helisalvestis uuesti \u00fcle kuulata.\n<\/p>\n

\n\tTeine transkribeerimise strateegia on valikuline transkribeerimine.<\/u> Sellisel juhul transkribeeritakse s\u00f5na-s\u00f5nalt k\u00f5ik see, mis on seotud uurimisk\u00fcsimustega. Kui intervjuus osaleja on r\u00e4\u00e4kinud ka mingitel muudel teemadel, n\u00e4iteks toonud sisse tema jaoks olulisi teemaarendusi, mille kohta intervjueerija ei ole osanud k\u00fcsida, siis need osad j\u00e4etakse transkribeerimata. Olenevalt intervjuu kulgemisest, v\u00f5ib sellise transkribeerimise eelis olla samuti ajakokkuhoid, miinus aga see, et k\u00f5rvale v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da m\u00f5ned teemad.\n<\/p>\n

\n\tKolmas transkribeerimise strateegia on s\u00f5na-s\u00f5naline transkribeerimine <\/u>ja Gibson ja Brown (2009) eristavad selles fokuseerimata<\/u> <\/b>ja fokuseeritud transkribeerimist<\/u>. S\u00f5na-s\u00f5nalised transkribeerimisel kirjutatakse \u00fcles k\u00f5ik, mida osalejad r\u00e4\u00e4givad, j\u00e4tmata midagi v\u00e4lja. Fokuseerimata transkribeerimise ise\u00e4rasus on, et transkriptsiooni ei lisata transkriptsioonim\u00e4rke, mis n\u00e4itavad intervjuu interaktsiooni, n\u00fcansse jutus v\u00f5i tegevuses, \u00fcksteisest \u00fcle ja vahele r\u00e4\u00e4kimist jne. Kasutatakse n\u00f6 tavalisi kirjavahem\u00e4rke, eristamaks m\u00f5tete ja lausete l\u00f5ppu. Fokuseeritud transkribeerimisel p\u00fc\u00fctakse kirja panna lisaks sellele, mida \u00f6eldi ka see, kuidas \u00f6eldi. Kui t\u00e4pne ja detailne peab olema transkriptsioon, oleneb kasutatavast anal\u00fc\u00fcsimeetodist, nii n\u00e4iteks n\u00f5uab vestlusanal\u00fc\u00fcsi tegemine v\u00e4ga detailset fokuseeritud transkriptsiooni samal ajal kui n\u00e4iteks temaatilise sisuanal\u00fc\u00fcsi jaoks ei ole see nii oluline.\n<\/p>\n

\n\tEestikeelsed transkriptsioonim\u00e4rgid on toodud tabelis 1. Tasub vaadata ka sellelt LINGILT<\/a>. Oluline on, et uurija m\u00e4rgiks \u00fcles, milliseid transkriptsioonem\u00e4rke kasutab ja kasutaks samu m\u00e4rke k\u00f5igi intervjuude transkribeerimisel.\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 1. Eestikeelsed transkriptsioonim\u00e4rgid (Ingerpuu-R\u00fcmmel 2014 viidates Hennoste, R\u00e4\u00e4bis, Laanesoo 2013)\n<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t. langev intonatsioon, lausungi l\u00f5pp
? t\u00f5usev intonatsioon
, poollangev intonatsioon
(.) mikropaus: 0.2 sekundit v\u00f5i l\u00fchem
(0.8) m\u00f5\u00f5detud paus sekundites
` graavis, r\u00f5hutatud s\u00f5na
\u2013 s\u00f5na poolelij\u00e4\u00e4mine
: h\u00e4\u00e4liku venitamine
.hh h\u00e4\u00e4lekas sissehingamine
.abak sissehingatult h\u00e4\u00e4ldatud s\u00f5na
= otsar\u00e4\u00e4kimine
>\u2026< kiirendatud l\u00f5ik
<\u2026> aeglustatud l\u00f5ik
[ pealer\u00e4\u00e4kimise algus
] pealer\u00e4\u00e4kimise l\u00f5pp
{v\u00f5i} halvasti kuuldav l\u00f5ik
{\u2014} transkribeerimatu l\u00f5ik
(( )) transkribeerija kommentaar
\/\/ vooruvahetus \u00fches reas esitatud n\u00e4idetes
-> anal\u00fc\u00fcsitav \u00fcksus n\u00e4ites<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\t\t\t\tRahvusvaheliselt on tuntud ka Gail Jeffersoni (2004) p\u00f5hjalik nimekiri transkriptsioonim\u00e4rkidest, millega saab tutvuda aadressil http:\/\/www.liso.ucsb.edu\/liso_archives\/Jefferson\/Transcript.pdf<\/span><\/a>. Uurijad modifitseerivad m\u00f5nikord Jeffersoni m\u00e4rgis\u00fcsteemi ja v\u00f5tavad kasutusele teisi m\u00e4rke, kui selleks on vajadus.<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tKvalitatiivset uurimust planeerides tasub meeles pidada ka seda, et transkribeerimine on k\u00f5ige ajamahukam osa uurimist\u00f6\u00f6st. M\u00f5ned kvalitatiivse andmeanal\u00fc\u00fcsi programmid (nt MAXQDA) pakuvad v\u00f5imalust transkribeerida oma helisalvesti selles programmis, tehes transkribeerimise tehniliselt lihtsamaks. Selle kohta saab t\u00e4psemalt lugeda MAXQDA kodulehelt<\/a>.\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t* Ajaindeks on k\u00f5ige k\u00e4ep\u00e4rasem helisalvestiste transkribeerimisel. Kui aga transkribeeritakse nt fotosid, siis v\u00f5ivad osutuda m\u00f5ned teised indeksid m\u00f5istlikumaks (nt koordinaatteljed vm).\n<\/p>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\tViidatud allikad<\/strong>\n<\/p>\n