L\u00f5imingufaas on omane inimestele, kes ei defineeri ennast ainult \u00fche kultuuriga \u2013 t\u00fc\u00fcpiliselt on tegu kahe- v\u00f5i mitmekultuurilise identiteediga. Tavaliselt j\u00f5utakse siia pikaajaliste tahtlike j\u00f5upingutuste tulemusena, et saavutada vastavas kultuuris suhtlemise ja m\u00f5istmise p\u00e4devusi, elades pikemalt teises kultuuris. Erinevaid perspektiive ja m\u00f5istmise viise valitakse teadlikult. Ennast tuntakse olevat pidevas \u201eprotsessis\u201c ja ollakse v\u00f5imelised vahetama sundimatult\u00a0erinevate kultuurilisi perspektiive. Taoline identiteet v\u00f5imaldab osa saada erinevatest kultuuridest, kuid m\u00f5nikord v\u00f5ib p\u00f5hjustada ka teatud v\u00f5\u00f5randumist ja tunnet, et sa pole p\u00e4riselt \u201ckodus\u201d \u00fcheski kultuuris. Maailmavaate kategooriaid kogetakse konstruktsioonidena, mida hoiab \u00fcleval enesereflektiivne teadlikkus (kultuurid ja \u00fcksikisikud \u201cloovad ennast ise\u201d).<\/p>\n
Konstruktiivne marginaalsus: <\/strong>identiteet, mis ei p\u00f5hine \u00fchel kultuuril, kalduvus aidata kaasa kultuuridevahelisete konstruktiivsete kontaktide tekkimisele ja enda tahtlik identifitseerimine marginaalsete gruppidega, et aidata teistel neid paremini m\u00f5ista.<\/p>\n Eetiline kohustus<\/strong>: p\u00fchendumine eetilise s\u00fcsteemi \u00fclesehitamisele, mis v\u00f5imaldab \u201cp\u00fchendumist suhtelisusele\u201d, ennast n\u00e4hakse oma identiteedi pideva uuesti loojana.<\/p>\n <\/p>\n