Võimukaugus

Suure võimudistantsiga kultuurides on autoriteedil oluline roll, vara ja võimu ebaühtlast jaotust peetakse loomulikuks. See toob kaasa austuse vanemate/õpetajate suhtes, samuti range hierarhia inimestevahelistes suhetes. Suurima võimukaugusega kultuur on Malaisias, kus indeks on 100, Euroopas on kõrgeim indeks Slovakkias (100).

• Hierarhilised suhted (vanema ja lapse ebavõrdsus kandub üle õpilase ja õpetaja suhtesse)
• Koolis valitseb range kord, õpetajasse ja koolijuhti  suhtutakse suure austusega, tiitlite ja perekonnanimede kasutamine
• Õpetamine on õpetajakeskne, vestlust alustab ainult õpetaja
• Õpetajad jagavad oma isiklikku elutarkust. Õpilase edu sõltub sellest, kui hea õpetaja teda juhendab, koolide tase ebaühtlane
• Probleemide korral võtab õpetaja alati ühendust vanematega, kellelt oodatakse sekkumist
• Kehalist karistust peetakse normaalseks, sümboliseerides õpilase ja õpetaja vahelist ebavõrdsust.

Väikese võimudistantsiga kultuure iseloomustab inimestevahelise suhetes võrdsuse rõhutamine ja mitteformaalsus; vanemad/ õpetajad kohtlevad last võrdsena. See esineb enam linnastunud, kõrge mobiilsusega pluralistlikes kultuurides. Eesti kultuuris domineerivad pigem madala võimukauguse tunnused, Hofstede skaalal on Eesti võimukauguseindeks 40, kõige madalam on Austrias, kus vastav indeks on 11.

• Rõhutatakse õpilase ja õpetaja, lapse ja vanema võrdväärsust
• Mitteformaalsed suhted, õpetaja ja koolijuhiga lihtne kontakteeruda
• Õpetus on õpilasekeskne, üles ehitatud dialoogile. Last kiidetakse algatusvõime eest ning julgustatakse oma seisukohti esitama
• Õpetajad on spetsialistid, kes peavad olema erapooletud. Õpilase edukus sõltub isiklikust pingutusest, koolid on sarnase tasemega.
• Probleemid püütakse lahendada kohapeal ja otseste asjaosaliste vahel
• Kehalist karistust peetakse vägivallaks