Erinevad kultuurid, üks kool
Maskuliinsus-feminiinsus
Selle dimensiooni puhul on küsimus, kuivõrd väärtustatakse ühiskonnas “pehmeid” või “kõvasid” väärtusi ning millised on soorollid.
Maskuliinses kultuuris ollakse orienteeritud saavutustele, valitseb konkurents ja iga ebaõnnestumine on suur löök inimese enesehinnangule. Valitsevad ranged soorollid (näiteks algklasside õpetajad peamiselt naised, ülikoolide õppejõud peamiselt mehed). Kõige kõrgema maskuliinsusega on Jaapan, mille skooriks on 95, Euroopas on kõige maskuliinsem Ungari skooriga 88.
- Õpilased soovivad silma paista, omavahel võisteldes püütakse olla parim.
- Iga ebaõnnestumist on raske taluda.
- Vanemate kõrged ootused oma laste saavutuste suhtes.
- Õpetaja juures on hinnatud tema esmaklassilised teadmised ja akadeemiline kraad
- Eksida on häbi
-
Õppekava valikud tehakse karjääriootusi silmas pidades
Feminiinsed kultuurid on elukvaliteedile, hoolitsusele, kaastundele ja solidaarsusele orienteeritud kultuurid. Siin on hajus rollijaotus (näiteks õpetajate hulgas on võrdselt mehi ja naisi). Eesti kultuuris domineerivad pigem feminiinsed jooned, Hofstede skaalal on Eesti maskuliinsusindeks 30. kõige madal on maskuliinsus Rootsis – seal on indeks 5.
- Rõhutatakse sotsiaalset kohanemist, teistest hoolimist.
- Ebaõnnestumisest ei tehta numbrit, normiks on keskmine õpilane, priimuste ja ülipüüdlike üle võidakse naerda.
- Õpetaja juures hinnatud tema suhtlemisoskused, loovus ja sõbralikkus.
- Keskendutakse konsensuse leidmisele
- Õppekava valikud tehakse sisemise motivatsiooni järgi
- Eksimist nähakse võimalusena õppida
