{"id":8,"date":"2024-04-04T03:12:55","date_gmt":"2024-04-04T00:12:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kultuur\/2-leht\/"},"modified":"2024-04-30T15:31:11","modified_gmt":"2024-04-30T12:31:11","slug":"2-leht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kultuur\/2-leht\/","title":{"rendered":"1. Mis on kultuur?"},"content":{"rendered":"

\n<\/p>

Kultuur moodustab meie iseenesestm\u00f5istetavaks peetava tausts\u00fcsteemi, mida m\u00e4rkame tihti alles siis, kui satume harjumusp\u00e4rasest erinevasse keskkonda v\u00f5i kohtume meile harjumatute tavadega. Kultuur on ehk just seet\u00f5ttu m\u00f5iste, mida on raske defineerida. N\u00e4iteks juba 1950. aastatel lugesid antropoloogid<\/a> Clyde Kluckhohn<\/span> ja Arthur Kroeber<\/span> kokku \u00fcle 150 kultuuri definitsiooni.<\/span><\/p>\n

Ajalooliselt on kultuuri seotud harituse ja k\u00f5rgkultuuriga (et\u00fcmoloogiliselt <\/a>tuleneb s\u00f5na ladina verbist \u2018colere\u2019 = (maad harima). Vrdl 19. saj. briti luuletaja Matthew Arnold<\/span>: \u2018\u2018Parim, mida on maailmas m\u00f5eldud ja \u00f6eldud\u201d. R\u00e4\u00e4giti kultuurrahvastest, vastandades neid primitiivsetele kultuuridele. Sellised hinnangud aga tulenevad alati mingilt kultuuripositsioonilt, t\u00fc\u00fcpiliselt Euroopa \u00fclemkihi positsioonilt, mis m\u00e4\u00e4ratles P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kultuuri kultuursena, muid kultuure ebakultuursena. Ebakultuurseks peeti ka oma riikide talupoegi-t\u00f6\u00f6lisi. Sellised hinnangud pole seega kunagi neutraalsed ega objektiivsed.<\/span><\/p>\n

20. sajandi antropoloogias on sellistest hierarhilistest n\u00e4gemustest loobutud. N\u00e4iteks leidis \u00fcks kaasaegse antropoloogia rajajaid Franz Boas<\/span> (1858-1942), et \u201ekultuur h\u00f5lmab k\u00f5iki mingi kogukonna \u00fchiskondlike tavade v\u00e4ljendusvorme, \u00fcksikisikute reaktsioone selle r\u00fchma tavadele, mille j\u00e4rgi ta elab ja nende tavade poolt m\u00e4\u00e4ratletud inimtegevuse vilju.\u201d Clyde Kluckhohn<\/span> (1947) arvas, et \u201ckultuur on teatavat laadi t\u00f6\u00f6joonis k\u00f5igiks kogukonna elutegevusteks.\u201d Kultuuri n\u00e4hakse ka inimeste poolt loodud t\u00e4henduste v\u00f5rguna (Clifford Geertz). Kultuur pole enam midagi ebatavalist, vaid igap\u00e4evane n\u00e4htus (Raymond Williams (1958) \u2013 \u201ckultuur on tavaline\u201d). Kultuure iseloomustavad jagatud normid, v\u00e4\u00e4rtused, praktikad, institutsioonid<\/a>, k\u00e4itumistavad ja k\u00f5nepruuk, mis v\u00f5ivad tekitada teiste kultuuride esindajatega suheldes m\u00f6\u00f6dar\u00e4\u00e4kimisi.<\/span><\/p>\n

\n

T\u00e4na leiavad uurijad, et \u201ckultuur on \u00e4hmane kogum eeldusi ja v\u00e4\u00e4rtusi, orientatsiooni elule, uskumusi, poliitikaid, protseduure ja k\u00e4itumistavasid, mida mingi inimr\u00fchm jagab ning mis m\u00f5jutab (aga ei m\u00e4\u00e4ra) iga r\u00fchma liikme k\u00e4itumist ja tema t\u00f5lgendust teiste inimeste k\u00e4itumise t\u00e4hendusele\u201d (Spencer-Oatey 2008).<\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n

Kultuur on seega alati avatud protsess, mis on pidevas muutumises. Kultuur on omane erinevatele rahvustele ja etnilistele gruppidele (nt eestlased v\u00f5i Eestis elavad vanausulised), kuid samas ka erinevatele subkultuur<\/a>idele etnilise kultuuri sees (nt Eesti punkarid), erinevatele sotsiaalsetele klassidele, vanuser\u00fchmadele jne. Kultuurierinevused ei l\u00f5pe rahvuskultuuriga ka v\u00e4ikeste\u00a0 ja homogeensete<\/a> kultuuride puhul nagu Eesti oma. Kultuur on alati paljune.<\/p>\n

<\/p>\n\n\n\n
\n
    \n
  • Kultuur h\u00f5lmab k\u00f5iki mingi kogukonna tavasid, v\u00e4\u00e4rtusi, tegevusi, sh suhtlustavasid. Eesti kultuuri ei iseloomusta ainult laulupidu ja rahvar\u00f5ivad, vaid ka meie arusaamad vaikusest v\u00f5i see kui l\u00e4hedale me kaassuhtlejale vestluses liigume.<\/li>\n
  • Kultuur on alati avatud ja muutumises. Seda m\u00f5jutavad teised kultuurid ja muutused maailmas.<\/li>\n
  • Ka k\u00f5ige \u00fchtsema rahvuskultuuri sees on suuri erinevusi eri p\u00f5lvkondade, sotsiaalsete kihtide v\u00f5i subkultuuride kultuurilistes v\u00e4\u00e4rtustes ja suhtlusk\u00e4itumises.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    \n<\/p>

    Enesekontrollik\u00fcsimused<\/span><\/span><\/h4>\n

    1. Mida h\u00f5lmab kultuuri m\u00f5iste?
    \n

    \n
    \n

    \n