{"id":6,"date":"2024-04-04T03:12:54","date_gmt":"2024-04-04T00:12:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kultuur\/kultuur-ja-ajakasitlus\/"},"modified":"2024-04-04T03:12:57","modified_gmt":"2024-04-04T00:12:57","slug":"kultuur-ja-ajakasitlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kultuur\/kultuur-ja-ajakasitlus\/","title":{"rendered":"8. Kultuur ja ajak\u00e4sitlus"},"content":{"rendered":"

\n<\/p>

Kultuur m\u00f5jutab ka ajak\u00e4sitlust. Edward T. Hall<\/span> (1959) on oma t\u00f6\u00f6des eristanud monokroonseid ja pol\u00fckroonseid kultuure. Monokroonse ehk \u00fcksaegse kultuuri puhul on ajak\u00e4sitlus j\u00e4igalt lineaarne<\/a>, s.t aeg on \u00fchelaadne k\u00f5igile, see koosneb selgetest \u00fchikutest ja sellega tuleb hoolikalt \u00fcmber k\u00e4ia, s.t seda ei tohi raisata, sest see on oluline ja piiratud ressurss (nt n\u00e4eme seda suhtumist lauses \u201caeg on raha\u201d). Pol\u00fckroonsetes ehk paljuaegsetes kultuurides on aeg paindlik ja ts\u00fckliline (s.t aega n\u00e4hakse pigem kui pidevas olevikus voolavat j\u00f5ge). Sellises kultuuris v\u00e4\u00e4rtustatakse inimsuhteid enam kui t\u00e4htaegu (vt nt lauset \u201ciga asi omal ajal\u201d).<\/span><\/p>\n

\n

Monokroonne kultuur korraldab tegevusi j\u00e4iga ajakava abil: kohtumisajad on t\u00e4pselt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud ning neist peetakse kinni; punktuaalsus<\/a> hinnatud; tegevus iseseisvateks \u00fcksusteks jagatud, iga \u00fcksuse pikkus t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud. Suhted on allutatud ajakavale ja t\u00e4htajad ise on \u00e4\u00e4rmiselt olulised. Hilinemine v\u00f5i t\u00e4htaja \u00fcletamine on t\u00f5sine reeglite rikkumine. Korraga tehakse \u00fchte asja. T\u00f6\u00f6 ja isiklikud suhted on eraldatud (s.t ka s\u00f5pradele kehtivad ranged reeglid t\u00e4htaegade kohta).<\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n

\n

Pol\u00fckroonses kultuuris korraldatakse tegevusi isikutevaheliste suhete abil: tegevus viiakse l\u00f5puni s\u00f5ltumata kuluvast ajast. Ajakava pole rangelt m\u00e4\u00e4ratletud ja s\u00f5ltub sellest, millised suhted inimestel on. Hilinemine pole probleemiks, nagu ka see, mis j\u00e4rjekorras midagi tehakse. Korraga tehakse mitut asja. T\u00f6\u00f6 ja isiklikud suhted pole rangelt lahutatud. Protsess on olulisem kui saavutatud tulemus.<\/span><\/p>\n<\/blockquote>\n

\u00dcldiselt peetakse monokroonseteks P\u00f5hja-Ameerika ja P\u00f5hja-Euroopa kultuure, pol\u00fckroonseteks Vahemeremaade v\u00f5i L\u00e4his-Ida kultuure. Monokroonsus iseloomustab valdavamalt individualistlikke \u00fchiskondi. Kuigi kultuurides on eelistused m\u00e4\u00e4ratletud, on samas iga kultuuri sees suuri indiviiditasandi erinevusi.<\/span><\/p>\n

Monokroonses ja pol\u00fckroonse kultuuri esindajatel v\u00f5ib olla \u00fclesannete \u00fchisel t\u00e4itmisel raskusi: pol\u00fckroonsed inimesed tunnevad, et graafikud p\u00e4rsivad nende loovust, monokroonsele inimesele m\u00f5jub h\u00e4irivalt v\u00f5imetus oma aega planeerida.<\/span><\/p>\n

Ajak\u00e4sitlust m\u00f5jutab tehnoloogia areng ja t\u00e4nane \u00fcleilmastunud maailmamajandus on toonud monokroonse normi \u00fcha enam rahvusvahelisse k\u00e4ibesse, eriti suurlinnades. Tadistiooniline pol\u00fckroonia on pigem s\u00e4ilinud maapiirkondades, kus saab elada looduse r\u00fctmide ja mitte kella j\u00e4rgi.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/p>\n

<\/span><\/span><\/p>\n<\/table>\n
\n\n\n
\n
    \n
  • \u00dcksaegstes kultuurides on aeg j\u00e4igalt lineaarne ja seda ei tohi raisata, s.t t\u00e4htaegadest tuleb kinni pidada.<\/li>\n
  • Paljuaegsetes kultuurides on aeg paindlik ja ts\u00fckliline; t\u00e4htaegadest olulisemad on inimsuhted.<\/li>\n
  • Nende kahe kultuurit\u00fc\u00fcbi esindajatel on keerukas koost\u00f6\u00f6d teha, kuid t\u00e4nases \u00fcleilmastuvas maailmas domineerib \u00fcha enam \u00fcksaegne kultuur.<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    Tartu \u00dclikooli maailma keelte ja kultuuride kolled\u017ei germanistika osakonna saksa kirjanduse dotsent Silke Pasewalck on Eestis elanud ja t\u00f6\u00f6tanud juba mitmeid aastaid. Intervjuus r\u00e4\u00e4gib ta sellest, kuidas pikaaegsed saksa-eesti sidemed on eesti kultuuri m\u00f5jutanud. M\u00e4rka, et kultuur ei ole staatiline ja et kultuurilised tavad kujunevad v\u00e4lja teistelt laenates ja seda siis oma kultuuriga mugandades.<\/p>\n

    <\/p>

    \n\t\t\t
    \n\t\t\t
    \n\t\t\t
    Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t