{"id":11,"date":"2024-04-04T05:33:33","date_gmt":"2024-04-04T02:33:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/2-samm\/"},"modified":"2024-04-04T05:33:42","modified_gmt":"2024-04-04T02:33:42","slug":"2-samm","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/2-samm\/","title":{"rendered":"Samm 2: Andmete kogumine"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Probleemi ja eesm\u00e4rgi esialgse s\u00f5nastamise j\u00e4rel on v\u00f5imalik alustada olukorra kaardistamist, mis baseerub lapse k\u00e4itumise plaanip\u00e4rasel vaatlusel. Kaardistamisel tuuakse v\u00e4lja <i>millal<\/i>, <i>kui sageli, mis p\u00f5hjusel, millele j\u00e4rgnevalt \u00a0<\/i>jne segav k\u00e4itumisviis avaldub.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Kogutakse andmeid nii lapse k\u00e4itumist p\u00f5hjustavate kui ka alal hoidvad tegurite kohta. Andmete kogumiseks v\u00f5ib kasutada otseseid ja kaudseid andmete kogumise viise.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df72c3f2beb-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df72c3f2beb-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df72c3f2beb-collapse\">Otsene andmete kogumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69df72c3f2beb-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69df72c3f2beb-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Hindaja ise j\u00e4lgib lapse k\u00e4itumist. Soovitav on vaadelda lapse k\u00e4itumist loomulikus \u00f5ppekeskkonnas v\u00f5i hindaja poolt loodud olukorras. Lapse tavap\u00e4rase k\u00e4itumise j\u00e4lgimiseks on mitmeid v\u00f5imalusi.\n\n<ul>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Hindaja (\u00f5petaja) planeerib vaatluse teatud ajavahemikuks (n\u00e4iteks \u00fcheks n\u00e4dalaks) ning teeb j\u00e4rjepidevalt m\u00e4rkmeid lapse k\u00e4itumise kohta, m\u00e4rkides seejuures \u00fcles olukordi, kus \u00a0laps on raskustes ja\/v\u00f5i kus ta toime tuleb.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Hindaja j\u00e4lgib teatud ajavahemiku jooksul konkreetse k\u00e4itumiskomponendi esinemissagedust, intensiivsust ja kestvust, fikseerib need. Oletame, et lapse k\u00f5neleb tunni ajal \u00fcle klassi kaas\u00f5pilastega. Sel juhul m\u00e4rgitakse hindamisperioodil \u00fcles k\u00f5ik sellised juhud, kui kaua laps s\u00f5na v\u00f5ttis ning kui valjuh\u00e4\u00e4lselt ta seda tegi.\u00a0<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Hindaja \u00a0m\u00f5jutab teadlikult lapse keskkonda ning vaatleb, kuidas \u00fche keskkondliku teguri muutmine (samas teiste mitte muutmine) m\u00f5jutab lapse k\u00e4itumist. N\u00e4iteks v\u00f5ib lasta \u00f5pilasel istuda n\u00e4dal aega klassis esipingis ning seej\u00e4rel n\u00e4dal aega viimases pingis. M\u00f5lemal n\u00e4dalal fikseerib \u00f5petaja lapse probleemk\u00e4itumise esinemissageduse. Kogutud andmete p\u00f5hjal saab teha oletusi, kuiv\u00f5rd m\u00f5jutab lapse k\u00e4itumist tema istekoht klassiruumis.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"853\" class=\"alignnone wp-image-26\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/binoculars-354623_1280.jpg\" title=\"binoculars-354623_1280.jpg\" alt=\"Vaatlus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/binoculars-354623_1280.jpg 1280w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/binoculars-354623_1280-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/binoculars-354623_1280-1024x682.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/binoculars-354623_1280-768x512.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1280px) 100vw, 1280px\"><span><span style=\"line-height:107%\"><span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69df72c3f2bf7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69df72c3f2bf7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69df72c3f2bf7-collapse\">Kaudne andmete kogumine<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69df72c3f2bf7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69df72c3f2bf7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">Hindaja kogub andmeid lapse kohta teis(t)e inimes(t)e kaudu v\u00f5i last ennast intervjueerides.\n\n<p>\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>V\u00f5imalused kaudseks andmete kogumiseks:<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Intervjueerimine. Intervjueeritakse last ennast, tema vanemaid, \u00f5petajaid,\u00a0\u00a0tugispetsialiste, lapse tugiv\u00f5rgustiku liikmeid jne. T\u00f5husamaks andmete kogumiseks on intervjuu kava soovitav eelnevalt ette valmistada. Eelnev k\u00fcsimuste l\u00e4bim\u00f5tlemine v\u00f5imaldab \u00fche vestlusega saada s\u00fcsteemsemat infot.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Poolstruktureeritud intervjuu. See on vestluse vorm, kus vastavalt intervjueeritava vastustele v\u00f5ib intervjuu k\u00e4ik ka muutuda (eelnevalt ette valmistatud intervjuu kava ei ole otstarbekas m\u00f5nest momendist alates j\u00e4rgida).<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>K\u00e4itumise hindamise skaalade kasutamine. On v\u00f5imalik kasutada erinevaid v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud k\u00fcsimustikke, milles on vastajale esitatavad k\u00fcsimused t\u00e4pselt s\u00f5nastatud, kuid nende hulk on piiratud. Soovituslik on valida k\u00fcsimustikke, mille puhul on teada, et nende abil saab hindaja usaldusv\u00e4\u00e4rset ja rakendatavat teavet. Sobiva k\u00fcsimustiku valikul saab abiks olla koolips\u00fchholoog.<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Lapse kohta koostatud dokumentidega tutvumine (\u00f5pilase individuaalse arengu j\u00e4lgimise kaart, iseloomustused, v\u00e4ljav\u00f5te elektroonilisest p\u00e4evikust jne).<\/span><\/span><\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"853\" class=\"alignnone wp-image-27\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/boy-3653385_1280.jpg\" title=\"boy-3653385_1280.jpg\" alt=\"Test\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/boy-3653385_1280.jpg 1280w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/boy-3653385_1280-300x200.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/boy-3653385_1280-1024x682.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/396\/boy-3653385_1280-768x512.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1280px) 100vw, 1280px\"><span><span style=\"line-height:107%\"><span><\/span><\/span><\/span><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>M\u00f5lemal l\u00e4henemisel (otsene ja kaudne andmete kogumine) on eeliseid ja puudusi. Otsesel hindamisel saab j\u00e4reldusi teha vaid selle kohta, mida hindaja ise n\u00e4gi v\u00f5i koges, kogutud andmeid on aga piiratud hulgal.\u00a0<\/span><\/span><\/span><span><span style=\"line-height:107%\"><span>Kaudsel hindamisel on v\u00f5imalik saada suurem hulk infot korraga ning seda ka olukordadest, mida hindaja ise vahetult pole n\u00e4inud v\u00f5i kogenud. Probleemiks v\u00f5ib aga osutuda kogutud andmete usaldusv\u00e4\u00e4rsus.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span>Tervikpildi saamiseks on soovitatav koguda andmeid m\u00f5lema l\u00e4henemise kaudu. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Probleemi ja eesm\u00e4rgi esialgse s\u00f5nastamise j\u00e4rel on v\u00f5imalik alustada olukorra kaardistamist, mis baseerub lapse k\u00e4itumise plaanip\u00e4rasel vaatlusel. Kaardistamisel tuuakse v\u00e4lja millal, kui sageli, mis p\u00f5hjusel, millele j\u00e4rgnevalt \u00a0jne segav k\u00e4itumisviis avaldub. Kogutakse andmeid nii lapse k\u00e4itumist p\u00f5hjustavate kui ka alal &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":207,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/users\/207"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":58,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/58"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ktk\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}