Mis on käitumise tugikava?

Käitumise  tugikava on eesmärgistatud plaan käitumisraskustega lapse toetamiseks igapäevases õpikeskkonnas.

Käitumise tugikava koostatakse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja käitumisraskustega õppijatele, keda iseloomustavad raskused sotsioemotsionaalsete pädevuste, sh  aktsepteeritava käitumise omandamisel või rakendamisel.

Lapse käitumine võib erineda eakaaslaste omast mitmel moel. Õpetaja jaoks on silmatorkavam väljapoole suunatud (eksternaliseeritud) käitumine. Sel juhul on laps teiste suhtes verbaalselt ja/või füüsiliselt agressiivne, ta lõhub asju, käitub provotseerivalt, trotslikult. Raskused võivad avalduda ka varjatumal kujul. Sel juhul on laps endassetõmbunud, poeb sageli peitu või on vähese suhtlusvalmidusega (internaliseeritud käitumine). Mõlemal juhul vajab laps tuge iseenda ja teistega toimetulekuks. Lapse käitumisrepertuaari on vaja laiendada.

Tugikava koostamise ja rakendamisega  soovitaksegi parandada lapse toimetulekut hariduses, kogukonnas ja/või ühiskonnaelus laiemalt. Sellise kava koostamiseks on alust vaid juhul, kui klassi või rühma tasandil seni rakendatud sekkumised käitumise kujundamiseks (nt õppijatega sõlmitud kokkulepped) ei ole olnud piisavad lapse sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

Head käitumise tugikava iseloomustab kolm A-d:

  • Andmed – käitumise kirjeldus objektiivselt kogutud andmete ja vaatluse põhjal.
  • Analüüs – millal, mis ajendil, kui sageli miski käitumismustri komponent avaldub.
  • Aktiivsus – analüüsile toetuva tegevuskava aktiivne rakendamine.

 

Käitumise tugikava koostamine ja rakendamine koosneb kolmest etapist.

Joonis. KTK protsess

1. Probleemi märkamisest tegevuse eesmärgini

Tugikava koostamine algab probleemi märkamisest, jälgimisest, kirjeldamisest  ning otsuse tegemisest, et käitumise tugikava rakendamine on vajalik. Seejärel sõnastatakse esialgne põhiprobleem ning kogutakse andmeid lapse probleemse käitumise ja seda mõjutavate tegurite kohta.

Kogutud andmete põhjal viiakse läbi analüüs, mis aitab probleemi täpsustada ja sõnastada lõppeesmärgi ja selleni jõudmise vahe-eesmärgid.

2. Teine etapp: eesmärgist tegevuskavani

Lähtuvalt tugikava eesmärgist ja lapse toimetulekut mõjutavatest teguritest sõnastatakse tegevussuunad ning konkreetsed tegevused.

Hea tugikava hõlmab rõhuasetusi last ümbritseva keskkonna muutmiseks, uute käitumisoskuste õpetamiseks, saavutatud eesmärkide tagasisidestamiseks. Määratletud peavad olema ka tegevuste elluviijad ja tegevuste läbiviimise aeg.

3. Tegevuskava rakendamine

Kolmas etapp hõlmab tegevuskava aktiivset rakendamist. Rakendamisel jälgitakse esitatud tegevuste otstarbekust ja sobivust. Eelnevalt fikseeritud ajavahemike järel viiakse läbi vahe-eesmärkide täitmise analüüs, mille tulemina otsustatakse, kas on vajalik teha kohandusi ja/või kuidas rakendamisel tekkinud raskusi on võimalik ületada. Vahe-eesmärkide saavutamise korral püstitatakse järgmised eesmärgid, fikseeritakse toetavad tegevused, kokkuvõtete tegemise aeg.

Käitumise tugikava kirjalik vormistamine on töö vajalikuks osaks. 

Järgnevalt antakse ülevaade tugikava koostamise ja rakendamise etappidest detailsemalt.