Proovi veel!
Millises järjestuses toimub biopsühhosotsiaalne analüüs?
1.
Füüsiline keskkond
2.
Õppekava
3.
Juhendamismeetodid
4.
Sotsiaalne keskkond
5.
Õpilaste grupp
6.
Lapse tunnused
Millise sotsioemotsionaalsete pädevuste valdkonna alla kuulub enesekehtestamise oskus?
Eneseteadlikkus
Sotsiaalne teadlikkus
Vastutustundlik otsustamine
Eneseregulatsioon
Suhetega toimetulek
Järjesta tugikava koostamise ja rakendamise sammud alates esimesest.
Samm 1
Probleemi ja eesmärgi esmane määratlemine
Samm 2
Andmete kogumine
Samm 3
Andmete analüüs
Samm 4
Probleemist lähtuvalt eesmärgi sõnastamine
Samm 5
Tegevuskava koostamine
Samm 6
Tegevuskava rakendamine
Samm 7
Tugikava täitmise ja tulemuslikkuse monitooring
Õpilane rikub tunnis korda. Õpetaja kirjutab selle tagajärjel tema päevikusse märkuse. Millega on tegu?
Proaktiivne strateegia
Reaktiivne strateegia
Milline järgnevatest pole kaudne info kogumise viis?
Intervjuu lapsega
Intervjuu vanemaga
E-kooli märkuste analüüs
Käitumuslik eksperiment
Kõige tõhusam käitumise kujundamise viis on häiriva käitumise karistamine.
Käitumise tugikava koostamine on meeskonnatöö.
Sea vastavusse sotsioemotsionaalse pädevuse valdkonna sisukirjeldus ja nimetus!
Oskus kirjeldada enda tundeid, mõtteid, väärtusi, tugevusi ja vajadusi.
Oskus suhelda, teha koostööd, läbirääkimisi pidada. Oskus pakkuda ja vastu võtta abi.
Oskus ära tunda väljakutsed ja probleeme edukalt lahendada. Oskus mõelda oma tegevusest. Isikliku vastutuse tajumine.
Oskus jälgida ja kontrollida oma tundeid, impulsse ja käitumist, et oma eesmärke saavutada.
Oskus mõista teiste inimeste vaatenurki, erinevusi ja tundeid.
Õpetaja viib läbi mudelõppe tunnis käe tõstmise oskuse kujundamiseks. Järjesta tema tegevused.
Õpetaja selgitab lastele, mistõttu on tunni ajal käe tõstmine oluline.
Ta selgitab suuliselt, kuidas korrektne käe tõstmine toimub.
Õpetaja näitab lastele ette, kuidas käe tõstmine tunniolukorras toimub.
Ta annab lastele võimaluse oskuse harjutamiseks.
Õpetaja annab lastele tagasisidet, kuidas neil käe tõstmine õnnestub.
Milline käitumise funktsiooni analüüsi tulemusena loodud hüpoteesidest ei ole sobilik käitumusliku sekkumise loomiseks?
Vanemate lahutuse tagajärjel hakkas laps rahutult käituma. Ta vähendab oma sisemisi pingeid teisi kiusates.
Ebameeldiva heli kuulmisel suureneb tõenäosus, et laps hakkab karjuma. Tema enda hääl summutab ebameeldiva heli.
Õpilane solvab vahetunnis kaasõpilasi. Selle tulemusel saab ta nende tähelepanu.
Laps hakkab sageli lasteaias hommikul rühma minnes nutma. Tema vanemad lahkuvad rühma garderoobist siis viivitusega.