Proovi veel!
Millise sotsioemotsionaalsete pädevuste valdkonna alla kuulub enesekehtestamise oskus?
Eneseteadlikkus
Sotsiaalne teadlikkus
Vastutustundlik otsustamine
Eneseregulatsioon
Suhetega toimetulek
Millises järjestuses toimub biopsühhosotsiaalne analüüs?
1.
Füüsiline keskkond
2.
Lapse tunnused
3.
Sotsiaalne keskkond
4.
Õpilaste grupp
5.
Õppekava
6.
Juhendamismeetodid
Milline järgnevatest pole kaudne info kogumise viis?
Intervjuu vanemaga
Käitumuslik eksperiment
Intervjuu lapsega
E-kooli märkuste analüüs
Käitumise tugikava koostamine on meeskonnatöö.
Kõige tõhusam käitumise kujundamise viis on häiriva käitumise karistamine.
Õpetaja viib läbi mudelõppe tunnis käe tõstmise oskuse kujundamiseks. Järjesta tema tegevused.
Õpetaja selgitab lastele, mistõttu on tunni ajal käe tõstmine oluline.
Ta selgitab suuliselt, kuidas korrektne käe tõstmine toimub.
Õpetaja näitab lastele ette, kuidas käe tõstmine tunniolukorras toimub.
Ta annab lastele võimaluse oskuse harjutamiseks.
Õpetaja annab lastele tagasisidet, kuidas neil käe tõstmine õnnestub.
Milline käitumise funktsiooni analüüsi tulemusena loodud hüpoteesidest ei ole sobilik käitumusliku sekkumise loomiseks?
Õpilane solvab vahetunnis kaasõpilasi. Selle tulemusel saab ta nende tähelepanu.
Vanemate lahutuse tagajärjel hakkas laps rahutult käituma. Ta vähendab oma sisemisi pingeid teisi kiusates.
Laps hakkab sageli lasteaias hommikul rühma minnes nutma. Tema vanemad lahkuvad rühma garderoobist siis viivitusega.
Ebameeldiva heli kuulmisel suureneb tõenäosus, et laps hakkab karjuma. Tema enda hääl summutab ebameeldiva heli.
Järjesta tugikava koostamise ja rakendamise sammud alates esimesest.
Samm 1
Andmete kogumine
Samm 2
Andmete analüüs
Samm 3
Probleemi ja eesmärgi esmane määratlemine
Samm 4
Probleemist lähtuvalt eesmärgi sõnastamine
Samm 5
Tegevuskava koostamine
Samm 6
Tegevuskava rakendamine
Samm 7
Tugikava täitmise ja tulemuslikkuse monitooring
Sea vastavusse sotsioemotsionaalse pädevuse valdkonna sisukirjeldus ja nimetus!
Oskus jälgida ja kontrollida oma tundeid, impulsse ja käitumist, et oma eesmärke saavutada.
Oskus kirjeldada enda tundeid, mõtteid, väärtusi, tugevusi ja vajadusi.
Oskus ära tunda väljakutsed ja probleeme edukalt lahendada. Oskus mõelda oma tegevusest. Isikliku vastutuse tajumine.
Oskus suhelda, teha koostööd, läbirääkimisi pidada. Oskus pakkuda ja vastu võtta abi.
Õpilane rikub tunnis korda. Õpetaja kirjutab selle tagajärjel tema päevikusse märkuse. Millega on tegu?
Proaktiivne strateegia
Reaktiivne strateegia