Dokumenteerimine

Käitumise tugikava kirjalikuks vormistamiseks on mitmeid võimalusi. Kuna laste probleemkäitumised on eriilmelised ning tegevuskavad võivad üksteisest märkimisväärselt erineda, on soovitav olla kava vormistamisel paindlik. Iga juhtumi mahutamine ühte ettemääratud vormi võib hakata tegevuskava koostajaid piirama.

Samuti tuleb arvestada, et õpilasele, vanemale või õpetajale ei ole tingimata abiks ühesugune kirjalik tekst. Olenevalt sihtrühmast võib tegevusplaan tervikuna või mõni selle osa olla sõnastatud erinevas mahus. Eelistada tuleks dokumenteerimisviisi, mis ei ole osapooltele liiga ressursimahukas, kuid on inforikas. Tekst peaks olema selge, ühemõtteline ja neutraalselt sõnastatud.

Lapsele esitatakse talle mõistetaval moel vaid see info, mis otseselt teda puudutab. 

Järgnevalt on esitatud info, mida kirjalik käitumise tugikava tavaliselt sisaldab.

Lapse üldandmed Nimi, sünniaeg, õppeaasta, rühm/klass.
Probleemi lühikirjeldus Esitatakse käitumise faktiline info neutraalse kirjeldusena.
Hüpotees Esialgne oletus probleemi põhjuste ja püsimist soodustavate tegurite kohta.
Eesmärk

Konkreetne eesmärgi sõnastus.

Sõnastada võib ka vahe- ja alaeesmärgid.

Tegevuskava Tegevuste lühikirjeldus, tähtajad, elluviijad.
Käitumise tugikava koostamise ja rakendamise juht (koordineerija) Isik, kes on meeskonna juht ning suunab ja jälgib tugikava koostamist ning rakendamist
Tugikava koostamisel osalevad isikud Nimetada tuleks kõik isikud, kes on seotud tugikava koostamise ja rakendamisega, märkida nende seos lapsega (nt isa, kehalise kasvatuse õpetaja), samuti iga isiku konkreetsed ülesanded.
Kava rakendamise periood Koostamisel kokkulepitud ajavahemik, mil tegevuskava järgitakse.
Kava koostamise kuupäev Kokkuleppe vormistamise kuupäev.