{"id":7,"date":"2024-04-04T06:40:00","date_gmt":"2024-04-04T03:40:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/ettekanded-0\/"},"modified":"2024-04-04T06:40:16","modified_gmt":"2024-04-04T03:40:16","slug":"ettekanded-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/ettekanded-0\/","title":{"rendered":"Ettekanded"},"content":{"rendered":"

\n\tMida r\u00e4\u00e4givad andmed koroonaviiruse epideemiast Eestis?<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tKrista Fischer1, 2<\/sup>, Mario Kadastik3<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc matemaatika ja statistika instituut, 2 <\/sup>T\u00dc genoomika instituut, 3<\/sup> Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituut\n<\/p>\n

\n\tEttekandes tuleb juttu sellest, kuidas on praegune pandeemia statistikud ja andmeteadlased proovile pannud. Esmane \u00fclesanne on olnud saada kiire ja objektiivne \u00fclevaade andmetest. Veidi rohkem s\u00fcvitsi minev andmeanal\u00fc\u00fcs on andnud COVID-19 kohta olulisi teadmisi, mis aitavad paremini hinnata viiruse ohtlikkust ja planeerida meetmeid. \u00dcks keerukamaid \u00fclesandeid on aga epideemia kulu prognoosimine \u2013 arutleme selle \u00fcle, millele me seejuures tugineda saame ja kui h\u00e4sti on see meil siiani \u00f5nnestunud.\n<\/p>\n

\n\tKoroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tRuth Kalda1<\/sup>, Mikk J\u00fcrisson1<\/sup>, Mihkel Solvak2<\/sup>, Meelis K\u00e4\u00e4rik3<\/sup>, Uku Raudvere4<\/sup>, Anneli Uusk\u00fcla1<\/sup>, Lili Milani5<\/sup>, Kristjan Vassil6<\/sup>, Krista Fischer3<\/sup>, Aime Keis1<\/sup>, Jaak Vilo4<\/sup> Hedi Peterson4<\/sup>, Liis Kolberg4<\/sup>, Mait Metspalu5<\/sup>, Tuuli J\u00fcrgenson5<\/sup>, Ene-Margit Tiit7<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2<\/sup> T\u00dc Johan Skytte poliitikauuringute instituut, 3 <\/sup>T\u00dc matemaatika ja statistika instituut, 4 <\/sup>T\u00dc arvutiteaduste instituut, 5 <\/sup>T\u00dc genoomika instituut, 6<\/sup> T\u00dc rektoraat, 7<\/sup> T\u00dc loodus- ja t\u00e4ppisteaduste valdkond\n<\/p>\n

\n\tAktiivne seire v\u00f5imaldab hinnata SARS-CoV-2 nakkuse tegelikku levikut rahvastikus. T\u00dc teeb seiret juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. \u00dche uuringulainega testitakse 2000\u20134000 inimest (nii s\u00fcmptomitega kui ilma s\u00fcmptomiteta), et hinnata \u00fcleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ja eri maakondades\/rahvastikur\u00fchmades. Praeguseks on l\u00e4bitud kaheksa uuringulainet ja testitud \u00fcle 20 000 inimese.\n<\/p>\n

\n\tKoroonaviiruse esinemine reovees ning sellel p\u00f5hinev eelhoiatuss\u00fcsteem<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tTanel Tenson, Veljo Kisand, Helen Tammert, Kristel Panksep\n<\/p>\n

\n\tT\u00dc tehnoloogiainstituut\n<\/p>\n

\n\tReovee p\u00f5hjal on maailmas seni edukalt seiratud narkootikumide kasutamist ja polioviiruse levikut. COVID-19 puhul on t\u00e4heldatud, et inimene eritab viirust reovette enne, kui tal tekivad s\u00fcmptomid. See v\u00f5imaldab nakkuse levikut elanike hulgas tuvastada juba varases faasis.
\u00a0
Koroonaviiruse antikehad Eesti elanike organismis p\u00e4rast esimest nakkuslainet<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tPiia J\u00f5gi1, 2<\/sup>, Hiie Soeorg3<\/sup>, Diana Ingerainen4<\/sup>, Mari Soots5<\/sup>, Freddy L\u00e4ttekivi6, 7<\/sup>, Paul Naaber3, 8<\/sup>, Karolin Toompere9<\/sup>, P\u00e4rt Peterson10<\/sup>, Liis Haljasm\u00e4gi10<\/sup>, Eva \u017dusinaite11<\/sup>, Hannes Vaas1<\/sup>, Merit Pauskar3<\/sup>, Arina Shablinskaja3<\/sup>, Katrin Kaarna2, 7<\/sup>, Heli Paluste1, 2<\/sup>, Kai Kisand10<\/sup>, Marje Oona9<\/sup>, Riina Janno7<\/sup>, Irja Lutsar3<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc kliinikumi lastekliinik, 2 <\/sup>T\u00dc kliinilise meditsiini instituut,\u00a0 3<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, mikrobioloogia osakond, 4<\/sup> J\u00e4rveotsa Perearstikeskus, 5 <\/sup>Kuressaare Perearstikeskus, 6 <\/sup>T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, patof\u00fcsioloogia osakond, 7<\/sup> T\u00dcK \u00fchendkantselei arenduskeskus, 8<\/sup> SYNLAB Eesti O\u00dc, 9<\/sup> T\u00dc peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 10<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 11<\/sup> T\u00dc tehnoloogiainstituut, 12 <\/sup>Sotsiaalministeerium
\u00a0
KoroSero-EST-1 eesm\u00e4rk oli selgitada v\u00e4lja SARS-CoV-2 levimus kahes Eesti piirkonnas (Saaremaal ja Tallinnas) ning koguda infot adekvaatse valimimahu planeerimiseks \u00fcle-eestilise SARS-CoV-2 serolevimusuuringu jaoks. KoroSero-EST-2-ga sooviti v\u00e4lja selgitada SARS-CoV-2 esimese infektsioonilaine j\u00e4rgne COVID-19-seropositiivsete osakaal Eestis. Uurimist\u00f6\u00f6de tulemusena leiti, et Eestis on sarnaselt paljude teiste riikide SARS-CoV-2 serolevimus v\u00e4ike, kuid suur osa seropositiivsetest olid as\u00fcmptomaatilised.
\u00a0
Koroonaviirusele viitavad haigusn\u00e4hud antikehade uuringute p\u00f5hjal<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tHiie Soeorg1<\/sup>, Piia J\u00f5gi2, 3<\/sup>, Diana Ingerainen4<\/sup>, Mari Soots5<\/sup>, Freddy L\u00e4ttekivi6, 7<\/sup>, Paul Naaber1, 8<\/sup>, Karolin Toompere9<\/sup>, P\u00e4rt Peterson10<\/sup>, Liis Haljasm\u00e4gi10<\/sup>, Eva \u017dusinaite11<\/sup>, Hannes Vaas1<\/sup>, Merit Pauskar1<\/sup>, Arina Shablinskaja1<\/sup>, Katrin Kaarna7, 12<\/sup>, Heli Paluste12<\/sup>, Kai Kisand10<\/sup>, Marje Oona9<\/sup>, Riina Janno7<\/sup>, Irja Lutsar1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut,\u00a0 2<\/sup> T\u00dc kliinikumi lastekliinik, 3 <\/sup>T\u00dc kliinilise meditsiini instituut, 4<\/sup> J\u00e4rveotsa Perearstikeskus, 5 <\/sup>Kuressaare Perearstikeskus, 6<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 7<\/sup> T\u00dc kliinikumi \u00fchendkantselei , 8<\/sup> SYNLAB Eesti, 9<\/sup> T\u00dc peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 10<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 11<\/sup> T\u00dc tehnoloogiainstituut, 12 <\/sup>Sotsiaalministeerium\n<\/p>\n

\n\tRS-CoV-2-vastaste IgG antikehadega inimeste \u00e4gedate hingamisteede haiguste anal\u00fc\u00fcsimisel v\u00f5ib ilmneda haigusega seotud s\u00fcmptomeid, mis ainult PCR-positiivsete patsientide p\u00f5hjal v\u00e4lja ei tule. \u00dcksikute s\u00fcmptomite iseseisva esinemise asemel v\u00f5ib COVID-19-haigete eristamist parandada teatud s\u00fcmptomite koosesinemine. Uuringu eesm\u00e4rk on anal\u00fc\u00fcsida, millised s\u00fcmptomid v\u00f5ivad olla seotud COVID-19-ga.\n<\/p>\n

\n\tKoroonaviiruse eri t\u00fcved Eestis. Kust need p\u00e4rit on ja milliseid puhanguid p\u00f5hjustasid?<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tRadko Avi1<\/sup>, Aare Abroi2<\/sup>, Kristi Huik1<\/sup>, Taavi P\u00e4ll1<\/sup>, Merit Pauskar1<\/sup>, Ene-Ly J\u00f5geda1<\/sup>, Eveli Kallas1<\/sup>, Arina Shablinskaja1<\/sup>, Ulvi Gerst Talas3<\/sup>, Irja Lutsar1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 2<\/sup> T\u00dc tehnoloogiainstituut, 3<\/sup> T\u00dc arvutiteaduse instituut\n<\/p>\n

\n\tKoroGeno projekti eesm\u00e4rk on sekveneerida umbes pooled Eestis SARS-CoV-2 nakkust p\u00f5hjustanud viiruste t\u00e4isgenoomid ning anal\u00fc\u00fcsida saadud andmete p\u00f5hjal l\u00e4hikontaktseid. Selle k\u00e4igus v\u00f5rreldakse seni klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega tuvastatud nakkusklastreid ning k\u00f5rvutatakse neid molekulaarsete andmetega. Senitundmatu p\u00e4ritolu nakkused seotakse kodu- v\u00f5i v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu kolletega.\n<\/p>\n

\n\t\u00d5pime ajaloost: katku seljatamine 250 aastat tagasi<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tMati Laur
T\u00dc ajaloo ja arheoloogia instituut\n<\/p>\n

\n\tEttekandes k\u00e4sitletakse meetmeid, mida rakendati Eesti- ja Liivimaal 1770. aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopat haaranud t\u00fc\u00fcfuse- ja katkuepideemia eemalhoidmiseks, ning v\u00f5rreldakse neid abin\u00f5udega, mida kasutati samal ajal Venemaal, Preisimaal ja Rootsis.\n<\/p>\n

\n\tKes ja kui raskelt koroonat p\u00f5des?<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAnneli Uusk\u00fcla1<\/sup>, Heti Pisarev1<\/sup>, Tatjana Meister1,2<\/sup>, Kadri Suija1<\/sup>, Ruth Kalda1,2<\/sup>, Raivo Kolde3<\/sup>, Marko Piirsoo4<\/sup>, Lili Milani5<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2<\/sup> \u00dclikooli Perearstikeskus, 3<\/sup> T\u00dc arvutiteaduse instituut, 4<\/sup> T\u00dc tehnoloogiainstituut, 5<\/sup> T\u00dc genoomika instituut\n<\/p>\n

\n\tEestis on teadaolevalt ligi 4000 SARS-CoV-2 nakatunut, kellest v\u00e4hem kui 15% on vajanud haiglaravi. Ettekandes esitatakse k\u00f5igi Eesti SARS-CoV-2 nakatunute haigestumise ja haiguse kulu t\u00f5sidusastmete rahvastikup\u00f5hise anal\u00fc\u00fcsi esialgsed tulemused.\n<\/p>\n

\n\tCOVID-19 haigusega hospitaliseeritud patsientide epidemioloogilised ja kliinilised n\u00e4itajad<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAnne Kallaste1<\/sup>, Pilleriin Soodla1<\/sup>, Inge Ringmets2<\/sup>, Kersti P\u00e4rna2<\/sup>, Joel Starkopf3<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc kliinikumi sisekliinik, 2 <\/sup>T\u00dc peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 3 <\/sup>T\u00dc kliinilise meditsiini instituut\n<\/p>\n

\n\tCOVID-19 on haiglas\u00fcsteemile m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne koormus. Ettekandes esitan esialgsed tulemused Eestis haiglaravi saanud patsientide epidemioloogiliste n\u00e4itajate, rakendatud raviv\u00f5tete ja ravitulemuste kohta.\n<\/p>\n

\n\tHaiglasse sattunud koroonahaigete immuunvastuse anal\u00fc\u00fcs<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tP\u00e4rt Peterson1<\/sup>, Liis Haljasm\u00e4gi1<\/sup>, Ahto Salumets1, 2<\/sup>, Anna Pauliina Rumm1<\/sup>, Meeri J\u00fcrgenson1<\/sup>, Ekaterina Krassohhina1<\/sup>, Anu Remm1<\/sup>, Hanna Sein1<\/sup>, Hedi Peterson2<\/sup>, Lili Milani3<\/sup>, Anu Tamm4<\/sup>, Adrian Hayday5, 6<\/sup>, Kai Kisand1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 2<\/sup> T\u00dc arvutiteaduste instituut, 3<\/sup> T\u00dc genoomika instituut, 4 <\/sup>T\u00dc kliinikumi \u00fchendlabor, 5 <\/sup>King\u2019s College London, Peter Gorer Department of Immunobiology, 6 <\/sup>Francis Crick Institute, London\n<\/p>\n

\n\tCOVID-19 on ohuks tervishoius\u00fcsteemile, kuna haiguse raske vormi korral tekib \u00e4ge kopsup\u00f5letik ja hingamispuudulikkus. Seni on ebaselge, miks osal haigetel tekib nakatumise tagaj\u00e4rjel raske haigusvorm ja teistel mitte. Ettekandes k\u00e4sitletakse m\u00e4rtsis-aprillis 2020 Tartu \u00dclikooli kliinikumi sattunud patsientide antikeha reaktsioone ja p\u00f5letikumarkerite anal\u00fc\u00fcsi. Need on v\u00f5etud l\u00e4htekohaks, et selgitada edaspidistes uuringutes raske haigusvormi p\u00f5hjusi, eriti vanemate inimeste puhul.
\u00a0
Koroonast paranenud inimeste vereplasma kasutamine raskete haigusjuhtude ravis<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tJuri Karjagin1<\/sup>, Ain Kaare2<\/sup>, Joel Starkopf1<\/sup>, Kadri Tamme1<\/sup>, Liivi Maddison1<\/sup>, Katrin Kaarna3<\/sup>, Helve K\u00f6nig4<\/sup>, P\u00e4rt Peterson5<\/sup>, Kai Kisand5<\/sup>, Eva \u017dusinaite6<\/sup>, Karolin Toompere7<\/sup>, Hans Erik Ehrlich8<\/sup>, Eva Luide9<\/sup>, Tatjana Plahhova10<\/sup>, Helen Ilumets11<\/sup>, Margus Planken12<\/sup>, Ave Lellep10<\/sup>, Veronika Iljina13<\/sup>, Kai Zilmer14<\/sup>, Katrin M\u00e4har15<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc kliinilise meditsiini instituut, 2<\/sup> T\u00dc kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik, 3 <\/sup>T\u00dc kliinikumi verekeskus, 4<\/sup>T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 5 <\/sup>T\u00dc tehnoloogiainstituut, 6 <\/sup>T\u00dc peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 7 <\/sup> P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla intensiivravi keskus<\/span>, 8 <\/sup> P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla<\/span>\/T\u00dc, 9<\/sup> P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla <\/span> verekeskus, 10<\/sup> P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla <\/span> \u00fcldsisehaiguste keskus, 11 <\/sup> P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla <\/span> kardiotorakaalkirurgia keskus, 12 <\/sup>Ida-Viru Keskhaigla sisekliinik, 13<\/sup> L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinik, 14<\/sup> Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
\u00a0
COVID-19, nagu iga teinegi nakkushaigus, kutsub esile immuunvastuse ja haiguse l\u00e4bip\u00f5denud inimesel tekivad antikehad. Antikeharikast vereplasmat on v\u00f5imalik kasutada nende patsientide ravis, kellel ei ole veel oma immuunvastust tekkinud. Haiguse l\u00e4bi p\u00f5denud inimeste plasma\u00fclekandeid on kasutatud tulemuslikult ka eelmiste koroonaviiruste SARS I ja MERS-i ravis. Prospektiivses randomiseeritud uuringus pakutakse nii kontroll- kui ka uuringur\u00fchma patsientidele standardravi ja uuringur\u00fchmale lisaks veel COVID-19 l\u00e4bi p\u00f5denud inimese doonorplasmat vastavalt neutraliseerivale antikehade tiitrile.
\u00a0
COVID-19 patsientide j\u00e4relkontroll 3 ja 6 kuud peale infektsiooni p\u00f5demist<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAnne Kallaste1<\/sup>, Agnes Aart2<\/sup>, Kai Kisand3<\/sup>, Kalle Kisand4<\/sup>, Margus Lember1,4<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc kliinikumi sisekliinik, 2<\/sup> L\u00f5una-Eesti haigla, 3<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 4 <\/sup>T\u00dc kliinilise meditsiini instituut
\u00a0
COVID-19 pikaajaline m\u00f5ju haigestunute tervisele ei ole veel teada. Ettekandes k\u00e4sitletakse haiglaravi vajanud ja mittevajanud COVID-19-patsientide kliinilisi ja laboratoorseid n\u00e4itajaid 3. ja 6. kuu j\u00e4relkontrollis.
\u00a0
Kliinilise eetika juhised haiglatele. Kuidas koroonakriis pani bioeetika proovile?<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tMargit Sutrop
T\u00dc filosoofia ja semiootika instituut; Helsingi \u00dclikool, Helsinki Collegium for Advanced Studies\n<\/p>\n

\n\tEttekande keskmes on Eesti haiglatele aprillis 2020 koostatud kliinilise eetika alased soovitused piiratud ressursside jaotamiseks olukorras, kus k\u00f5igile haigestunutele ei ole v\u00f5imalik tagada vajadustele vastavat ravi. Arutletakse selle \u00fcle, kuidas COVID-19 pandeemia pani proovile bioeetika printsiibid, kuidas meie soovitused paigutuvad rahvusvahelisse konteksti ja milliste teemade uurimise vajadus Eesti bioeetika jaoks selle t\u00f6\u00f6 tulemusena t\u00f5status.\n<\/p>\n

\n\tStressiga toimetulek eriolukorras ja m\u00f5ju vaimsele tervisele<\/strong><\/a>
Kirsti Akkermann, Kairi Kreegipuu, Hedvig Sultson, Martin Kimmel, Katrin Kukk
T\u00dc ps\u00fchholoogia instituut\n<\/p>\n

\n\tEttekandes antakse \u00fclevaade sellest, millised olid inimeste vahetud hinnangud stressiga toimetulekule eriolukorra ajal, mis aitas sellega toime tulla ja milline on selle v\u00f5imalik m\u00f5ju vaimsele tervisele. Uuring on \u00fcheks alusmaterjaliks rahvastiku vaimse tervise longituudsele k\u00fcsitlusuuringus, mille tulemuste p\u00f5hjal koostatakse vaimse tervise n\u00e4itajate seirepakett.\n<\/p>\n

\n\tEriolukorra argikogemus: hoiakud ja toimetulekustrateegiad<\/strong><\/a>
Leena Kurvet-K\u00e4osaar
T\u00dc kultuuriteaduste instituut, Eesti Kirjandusmuuseum\n<\/p>\n

\n\tEttekanne p\u00f5hineb eriolukorra p\u00e4evikutel, mis laekusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja \u00dchenduse Eesti Elulood kogumisaktsiooni tulemusena. P\u00e4evikutes vahendatu p\u00f5hjal k\u00e4sitlen eriolukorraaegse argikogemuse erinevaid aspekte, sh t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fcmberkorraldamise vajadust ja viise, eriolukorrast tulenevaid probleeme ja nendega hakkamasaamise viise, eriolukorda puudutavaid hinnanguid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, aga ka suhestumist laiemalt \u00fcleilmse pandeemiaolukorraga. Eraldi keskendun p\u00e4evikutes esiletulevale sotsiaalse isolatsiooni problemaatikale.
\u00a0
Sotsiaalhoolekande asutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tKati Orru, Kristi Nero, Ingeliis Siimsen
T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut\n<\/p>\n

\n\tEttekandes k\u00e4sitletakse sotsiaalhoolekandeasutuste, sealhulgas kodutute \u00f6\u00f6majade, varjupaikade, supik\u00f6\u00f6kide t\u00f6\u00f6tajate ja klientide kogemusi pandeemia v\u00e4ltel. Mis on neid inimesi ja asutusi aidanud sel ajal toime tulla? Kuidas on asutused kohanenud ja edasi arenenud, et j\u00e4tkata abi osutamist k\u00f5ige haavatavamas olukorras \u00fchiskonnaliikmetele? Peegeldame nii Eesti kogemusi kui ka \u00fcheksa Euroopa riigi \u00f5ppetunde programmi \u201eHorisont 2020\u201c projekti BuildERS raames.
\u00a0
Koroonaviiruse sotsiaal\u2013majanduslikud m\u00f5jud Eestis ning rakendatud kriisimeetmete t\u00f5husus<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tRaul Eamets1<\/sup>, Lenno Uusk\u00fcla1<\/sup>, Janno J\u00e4rve2<\/sup>, Kaupo Koppel3<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc majandusteaduskond,2 <\/sup>Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 3 <\/sup>Poliitikauuringute Keskus Praxis\n<\/p>\n

\n\tProjekti p\u00f5hikomponendid on kaks m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi, mis m\u00f5lemad sisaldavad tagasivaadet kriisi algfaasi ja heidavad pilgu hetkeolukorrale. Sotsiaalse ja demograafilise m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsis esitatakse peamised tegurid, mis takistavad kriisieelse sotsiaal-majandusliku (erinevate sotsiaal-majanduslike r\u00fchmade) olukorra taastumist. Majandusm\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsis antakse muu hulgas sektorip\u00f5hine tervikpilt kriisi majandusm\u00f5just. Sektoraalse makromudeli abil m\u00e4ngitakse l\u00e4bi erinevate l\u00fchiajaliste stsenaariumide m\u00f5ju majandusele (ja sektoritele).\n<\/p>\n

\n\tEttev\u00f5tetele suunatud koroonaviiruse kriisimeetmete m\u00f5ju hindamise v\u00f5imalused avaandmete p\u00f5hjal<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAndres V\u00f5rk, Taavi Unt, Mihkel Solvak
T\u00dc Johan Skytte poliitikauuringute instituut\n<\/p>\n

\n\tEttekandes arutletakse, kuiv\u00f5rd v\u00f5imaldavad Eesti ettev\u00f5tete kohta avaldatud Maksu- ja Tolliameti andmed ja info toetuste kohta hinnata kriisimeetmete m\u00f5ju ettev\u00f5tetele ja majandusele laiemalt.\n<\/p>\n

\n\tResponding to the Pandemic: Resilience and Responsibility across Europe (ResPand)\/ Euroopa riikide paindlikkus ja vastutustunne pandeemiale reageerides<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAndrey Makarychev
T\u00dc Johan Skytte poliitikauuringute instituut\n<\/p>\n

\n\tThe objectives of the ResPand project is to address how to ease the socioeconomic impacts of the COVID-19 outbreak, to identify the unexpected outcomes of political and healthcare decisions in the outbreak response, and to provide explanations of unfolding social dynamics by taking a multidisciplinary approach, with each objective lending to a strengthening and more holistic understanding of societal resilience. This includes analysis of governmental responses across Europe and their impacts on democratic governance, human behaviour and social dynamics in the EU; assessment of health systems in terms of resilience performance; exploration of the functioning of small and medium enterprises in times of the crisis by understanding national and regional business support programmes; investigation of ambiguous character of digital media for European communities and individuals during the pandemic that has placed our offline reality in much dependence on our online interaction.\n<\/p>\n

\n\tKirjakastid ja k\u00f5nepostid kolme katku vahel. Koroonaviirusest ajendatud andmep\u00fc\u00fcgi juhtumid rahvusvahelises meedias<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAndra Siibak, Kristjan Kikerpill
T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut\n<\/p>\n

\n\tCOVID-19 pandeemia t\u00f5i k\u00f5ikjal maailmas kaasa k\u00fcberkuritegevuse ja andmep\u00fc\u00fcgijuhtumite ulatusliku kasvu. Ettekanne toetub kvalitatiivse ja kvantitatiivse kontentanal\u00fc\u00fcsi meetodil tehtud empiirilise uuringu tulemustele. Uuringu keskmes olid jaanuarist aprillini 2020 ingliskeelses meedias ilmunud uudislood (N = 563), mis kajastasid COVID-19 \u00e4rakasutavaid andmep\u00fc\u00fcgi kaasuseid. Ettekandes antakse \u00fclevaade peamistest sotsiaalsel sahkerdamisel p\u00f5hinevatest andmep\u00fc\u00fcgir\u00fcnnetest, mis COVID-19 ajal levisid, ning tutvustatakse kommunikatiivseid strateegiaid ja veenmisv\u00f5tteid, mille kaudu inimesi n-\u00f6 konksu otsa p\u00fc\u00fcti.
\u00a0
Kriisist uue normaalsuseni: koroonaviiruse meediakajastused<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tRaili Marling
T\u00dc maailma keelte ja kultuuride kolled\u017e\n<\/p>\n

\n\tEttekandes vaadeldakse\u00a0 COVID-19 pandeemia kajastusi kolme riigi (Eesti, Ameerika \u00dchendriikide ja Prantsusmaa) p\u00e4evalehtedes. Erilise t\u00e4helepanu all on pandeemia raamimine esmalt kriisina ja seej\u00e4rel uue normaalsusena ning tavaliseks muutunud kriisi kujutamiseks kasutatavad afektiivsed registrid.
\u00a0
COVID-19 ja andmeteaduse t\u00f6\u00f6riistad kaose m\u00f5istmiseks<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tHedi Peterson1<\/sup>, Ivan Kuzmin1<\/sup>, Erik Jaaniso1<\/sup>, Janno Veldemann2<\/sup>, Liis Kolberg1<\/sup>, Sulev Reisberg1<\/sup>, Uku Raudvere1<\/sup>, Ahto Salumets1<\/sup>, Kaido Lepik1<\/sup>, Krista Fischer3<\/sup>, Irja Lutsar4<\/sup>, P\u00e4rt Peterson4<\/sup>, Andero Uusberg5<\/sup>, Kristjan Vassil6<\/sup>, Lili Milani7<\/sup>, Jaak Vilo1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc arvutiteaduse instituut, 2 <\/sup>Quretec, 3<\/sup> T\u00dc matemaatika ja statistika instituut, 4<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 5<\/sup> T\u00dc ps\u00fchholoogia instituut, 6<\/sup> T\u00dc Johan Skytte poliitikauuringute instituut, 7 <\/sup>T\u00dc genoomika instituut\n<\/p>\n

\n\tEt teha arukaid otsuseid, on vaja koguda ja anal\u00fc\u00fcsida v\u00f5imalikult eriilmelisi andmeid. Ettekandes tutvustatakse andmeteaduslikku l\u00e4henemist, millega alustati COVID-19 kaoses 2020. aasta kevadel. K\u00e4sitlemist leiavad Tartu \u00dclikoolis algatatud \u00fcleriigilise uuringu esialgsed tulemused ning COVID-19 olukorra anal\u00fc\u00fcsimiseks ja visualiseerimiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud t\u00f6\u00f6riistad.\n<\/p>\n

\n\tH\u00e4daolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate r\u00fchmade tuvastamiseks<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tKati Orru1<\/sup>, Kristi Nero1<\/sup>, Siiri Silm2<\/sup>, Margo Klaos3<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc \u00fchiskonnateaduste instituut, 2 <\/sup>T\u00dc \u00f6koloogia ja maateaduste instituut<\/span>, 3 <\/sup>P\u00e4\u00e4steamet\n<\/p>\n

\n\tH\u00e4daolukordade ennetamiseks ja t\u00f5husamaks lahendamiseks on vaja teada, millised inimesed on t\u00f5en\u00e4oliselt ohus, milline on nende hakkamasaamise v\u00f5imekus ja abivajadus. Tartu \u00dclikooli ja P\u00e4\u00e4steameti \u00fchisuuringus selgitatakse, kuidas kasutada riiklikke andmestikke haavatavate inimeste kindlakstegemiseks sellistes h\u00e4daolukordades nagu pandeemia. T\u00f6\u00f6 valmib programmi \u201eHorisont 2020\u201c projekti BuildERS toel.\n<\/p>\n

\n\tGeeniandmed ning koroonasse haigestumise t\u00f5en\u00e4osus ja haiguse kulg<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tKristi L\u00e4ll1<\/sup>, Maarja Lepamets1<\/sup>, Kai Kisand2<\/sup>, P\u00e4rt Peterson2<\/sup>, Lili Milani1<\/sup>, Reedik M\u00e4gi1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc genoomika instituut, 2 <\/sup>T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut\n<\/p>\n

\n\tEttekandes tutvustatakse T\u00dc Eesti geenivaramus tehtud koroonateemalise k\u00fcsitluse tulemusi, mis puudutavad haiguse s\u00fcmptomeid, kestust ja t\u00f5sidust. Lisaks tutvustatakse \u00fclegenoomset assotsiatsiooniuuringut, mille k\u00e4igus proovitakse leida inimeste geenivariante, mis m\u00f5jutavad haigestumise t\u00f5en\u00e4osust ja haiguse kulgu.\n<\/p>\n

\n\tKoroona rasket kulgu p\u00f5hjustavatest geenidest t\u00f5husate ravimiteni<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tKristi L\u00e4ll1<\/sup>, Kai Kisand2<\/sup>, P\u00e4rt Peterson2<\/sup>, Anu Tamm3<\/sup>, Joel Starkopf4<\/sup>, Edward Laane5<\/sup>, Mehis Bakhoff6<\/sup>, Kaspar Ratnik7<\/sup>, Paul Naaber2,7<\/sup>, Toomas Kariis8<\/sup>, Lili Milani1<\/sup>, Reedik M\u00e4gi1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1 <\/sup>T\u00dc genoomika instituut, 2<\/sup> T\u00dc bio- ja siirdemeditsiini instituut, 3<\/sup> T\u00dc\u00a0 kliinikumi <\/span> \u00fchendlabor, 4 <\/sup>T\u00dc kliinilise meditsiini instituut<\/span>, 5<\/sup> Kuressaare Haigla, 6<\/sup> L\u00e4\u00e4ne-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliinik, 7 <\/sup>Synlab Eesti, 8 <\/sup>Ida-Viru Keskhaigla
\u00a0
Ravimite sihtm\u00e4rkide geneetiline anal\u00fc\u00fcs koos terviseandmetega osutavad potentsiaalselt t\u00f5husatele ravimitele COVID-19 kulu leevendamiseks. Anal\u00fc\u00fcsides geenidoonorite ning haiglates ja SYNLAB-is kogutud positiivseid SARS-CoV-2 proove, oleme saanud hinnata geenivariantide m\u00f5ju immuunvastusele. Lisaks on geeniandmete p\u00f5hjal v\u00f5imalik leida geenivariante, mis kaitsevad COVID-19 raske kulu vastu ehk on v\u00f5imalikud ravimi sihtm\u00e4rgid.\n<\/p>\n

\n\tSARS-CoV-2 p\u00f6\u00f6rdgeneetika \u2013 uued t\u00f6\u00f6vahendid ja vaktsiinikandidaadid<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tSainan Wang, Laura Sandra Lello, Eva \u017dusinaite, Andres Merits
T\u00dc tehnoloogiainstituut\n<\/p>\n

\n\tSARS-CoV-2 olemuse alus, millest tulenevad absoluutselt k\u00f5ik selle viiruse omadused (ja \u00fchtlasi k\u00f5ik selle tekitatavad probleemid), on RNA replikatsioon: viiruse v\u00f5ime s\u00fcnteesida valke, mis koost\u00f6\u00f6s rakult laenatud valkudega suudavad toota uusi viiruse genoome. Kui see protsess muutub, muutuvad ka k\u00f5ik viiruse omadused, seal hulgas levik, interaktsioonid peremehega, patogeensus, tundlikkus ravimitele jne. RNA replikatsiooni viivad SARS-CoV-2 puhul l\u00e4bi ligi 20 viiruse kodeeritud valku. Nende\u00a0 p\u00f5hiomaduste uurimisel on kriitiliselt oluline t\u00f6\u00f6vahend nn p\u00f6\u00f6rdgeneetika s\u00fcsteem, mis v\u00f5imaldab viiruse genoomi osadeks lahti v\u00f5tta, uuesti kokku panna ja teha selles soovitud muudatusi.<\/p>\n

2020. aasta suvel valmistasime SARS-CoV-2 p\u00f6\u00f6rdgeneetika s\u00fcsteemi. Selle alusel oleme praeguseks konstrueerinud 80 mutantset genoomi, mis sisaldavad viirusele ebasobivaid muudatusi (vaktsiinikandidaadid), 10 genoomi, kuhu oleme sisse viinud viiruse nakkuse j\u00e4lgimist v\u00f5imaldavaid markergeene, 5 genoomi, millel on ravimitundlikkust m\u00f5jutavad mutatsioonid, 3 genoomi, mis sisaldavad adaptatsiooni, et nakatada laborihiiri, ja 3 genoomi D614G mutatsiooniga viiruse ogavalgus, mis eeldatavasti m\u00f5jutab viiruse leviku t\u00f5husust.<\/p>\n

Muutmaks t\u00f6\u00f6d viirusega ohutumaks, oleme konstrueerinud k\u00fcmme deletsiooni sisaldavat viiruse genoomi varianti. Need nn replikonid on v\u00f5imelised teostama RNA replikatsiooni, kuid ei suuda toota virione, mist\u00f5ttu neid saab kasutada uurimist\u00f6\u00f6des ka v\u00e4ljaspool 3. ohutaseme laboratooriume.<\/p>\n

Praegu tegeleme loodud mutantide ja replikonide funktsionaalse iseloomustamisega ja valmistame ette koost\u00f6\u00f6projekte, mille eesm\u00e4rk on uurida SARS-CoV-2 replikatsiooni molekulaarseid aluseid.\n<\/p>\n

\n\tMobiilpositsioneerimise andmete kasutamine viiruse leviku uurimisel<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tAnto Aasa, Siiri Silm
T\u00dc \u00f6koloogia ja maateaduste instituut
\u00a0
Ettekandes kirjeldatakse, kuidas kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid viiruse leviku uurimisel. Selgitatakse, kuidas n\u00e4idata inimeste liikumist viisil, mis annab teavet viiruse levimuse kohta. Olenevalt inimeste koondumism\u00e4\u00e4rast saab kindlaks teha suuremad ja v\u00e4iksemad levikuriskid.\n<\/p>\n

\n\tLukku pandud maailma m\u00f5ju Eesti \u00f5hukvaliteedile<\/strong><\/a>\n<\/p>\n

\n\tHeikki Junninen1<\/sup>, Kaupo Komsaare1<\/sup>, Urmas H\u00f5rrak1<\/sup>, Steffen Noe2<\/sup>, Marko Kaasik1<\/sup>, Aare Luts1<\/sup>\n<\/p>\n

\n\t1<\/sup> T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituut, 2 <\/sup>EM\u00dc metsandus- ja maaehitusinstituut
\u00a0
COVID-19 pandeemia t\u00f5i kaasa v\u00e4ga suuri muudatusi transpordisektoris \u2013 autode hulk teedel kahanes tunduvalt. See kajastub ka linnade ja laiemalt terve Eesti \u00f5hukvaliteedis. 2020. aasta kevad Eestis viimase k\u00fcmne aasta parima \u00f5hukvaliteediga kevad. Ettekandes vaadeldakse, kas pikaajalised Eesti linnade ja taustajaamade \u00f5hukvaliteedi seireandmed toetavad seda v\u00e4idet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mida r\u00e4\u00e4givad andmed koroonaviiruse epideemiast Eestis? Krista Fischer1, 2, Mario Kadastik3 1 T\u00dc matemaatika ja statistika instituut, 2 T\u00dc genoomika instituut, 3 Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituut Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas on praegune pandeemia statistikud ja andmeteadlased proovile pannud. …<\/p>\n","protected":false},"author":237,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/users\/237"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":95,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/95"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/koroonakonverents\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}