Kava

Neljapäev, 26. november

9.00   Tervituskohv 
9.30   Avasõnad. Toomas Asser, Tartu Ülikooli rektor
9.40   Teadus ühiskonna heaks. Kersti Kaljulaid, Vabariigi President
10.00   COVID-19 pandeemia esimesed õppetunnid. Irja Lutsar, meditsiinilise mikrobioloogia professor, COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht

Koroonaviirus: kuidas näha nähtamatut? 
Teemajuhid on Kristjan Vassil ja Mikk Jürisson
10.25   Sissejuhatav videoettekanne. Otsustajate ootused ülikoolile. Tanel Kiik, sotsiaalminister
10.40   Mida räägivad andmed koroonaviiruse epideemiast Eestis? Krista Fischer, matemaatilise statistika professor

Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas on praegune pandeemia statistikud ja andmeteadlased. Esmane ülesanne on olnud saada kiire ja objektiivne ülevaade andmetest. Veidi rohkem süvitsi minev andmeanalüüs on andnud COVID-19 kohta olulisi teadmisi, mis aitavad paremini hinnata viiruse ohtlikkust ja planeerida meetmeid. Üks keerukamaid ülesandeid on aga epideemia kulu prognoosimine – arutleme selle üle, millele me seejuures tugineda saame ja kui hästi on see meil siiani õnnestunud. Vaata kaasautoreid

10.55   Koroonaviiruse tegelik levik ja epideemia kulg Eestis. Ruth Kalda, peremeditsiini professor

Aktiivne seire võimaldab hinnata SARS-CoV-2 nakkuse tegelikku levikut rahvastikus. TÜ teeb seiret juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Ühe uuringulainega testitakse 2000–4000 inimest (nii sümptomitega kui ilma sümptomiteta), et hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ja eri maakondades/rahvastikurühmades. Praeguseks on läbitud kaheksa uuringulainet ja testitud üle 20 000 inimese. Vaata kaasautoreid

Teadusvideo
11.10   Kohvipaus
11.30   Koroonaviiruse esinemine reovees ning sellel põhinev eelhoiatussüsteem. Tanel Tenson, antimikroobsete ainete tehnoloogia professor

Reovee põhjal on maailmas seni edukalt seiratud narkootikumide kasutamist ja polioviiruse levikut. COVID-19 puhul on täheldatud, et inimene eritab viirust reovette enne, ku ital tekivad sümptomid. See võimaldab nakkuse levikut elanike hulgas tuvastada juba varases faasis. Vaata kaasautoreid

11.45   Koroonaviiruse antikehad Eesti elanike organismis pärast esimest nakkuslainet. Piia Jõgi, lastenakkushaiguste assistent

KoroSero-EST-1 eesmärk oli selgitada välja SARS-CoV-2 levimus kahes Eesti piirkonnas (Saaremaal ja Tallinnas) ning koguda infot adekvaatse valimimahu planeerimiseks üle-eestilise SARS-CoV-2 serolevimusuuringu jaoks. KoroSero-EST-2-ga sooviti välja selgitada SARS-CoV-2 esimese infektsioonilaine järgne COVID-19-seropositiivsete osakaal Eestis. Uurimistööde tulemusena leiti, et Eestis on sarnaselt paljude teiste riikide SARS-CoV-2 serolevimus väike, kuid suur osa seropositiivsetest olid asümptomaatilised. Vaata kaasautoreid

12.00   Koroonaviirusele viitavad haigusnähud antikehade uuringute põhjal. Hiie Soeorg, meditsiinilise mikrobioloogia teadur

RS-CoV-2-vastaste IgG antikehadega inimeste ägedate hingamisteede haiguste analüüsimisel võib ilmneda haigusega seotud sümptomeid, mis ainult PCR-positiivsete patsientide põhjal välja ei tule. Üksikute sümptomite iseseisva esinemise asemel võib COVID-19-haigete eristamist parandada teatud sümptomite koosesinemine. Uuringu eesmärk on analüüsida, millised sümptomid võivad olla seotud COVID-19-ga. Vaata kaasautoreid

12.15   Koroonaviiruse eri tüved Eestis. Kust need pärit on ja milliseid puhanguid põhjustasid? Radko Avi, meditsiinilise viroloogia vanemteadur

KoroGeno projekti eesmärk on sekveneerida umbes pooled Eestis SARS-CoV-2 nakkust põhjustanud viiruste täisgenoomid ning analüüsida saadud andmete põhjal lähikontaktseid. Selle käigus võrreldakse seni klassikaliste epidemioloogiliste meetoditega tuvastatud nakkusklastreid ning kõrvutatakse neid molekulaarsete andmetega. Senitundmatu päritolu nakkused seotakse kodu- või välismaist päritolu kolletega. Vaata kaasautoreid

Teadusvideo
12.30   Aruteluring: Irja Lutsar, Ruth Kalda, Krista Fischer, Üllar Lanno
13.10-14.00    Lõuna ülikooli kohvikus

COVID-19: köhast koomani Teemajuhid on Joel Starkopf ja Peep Talving
14.00   Sissejuhatav ettekanne. Praktikute ootused arstiteadlastele. Arkadi Popov, Terviseameti meditsiinistaabi juht
14.15   Õpime ajaloost: katku seljatamine 250 aastat tagasi. Mati Laur, uusaja professor

Ettekandes käsitletakse meetmeid, mida rakendati Eesti- ja Liivimaal 1770. aastate alguses Kesk- ja Ida-Euroopat haaranud tüüfuse- ja katkuepideemia eemalhoidmiseks, ning võrreldakse neid abinõudega, mida kasutati samal ajal Venemaal, Preisimaal ja Rootsis. Vaata kaasautoreid

14.30  Kes ja kui raskelt koroonat põdes? Anneli Uusküla, epidemioloogia professor

Eestis on teadaolevalt ligi 4000 SARS-CoV-2 nakatunut, kellest vähem kui 15% on vajanud haiglaravi. Ettekandes esitatakse kõigi Eesti SARS-CoV-2 nakatunute haigestumise ja haiguse kulu tõsidusastmete rahvastikupõhise analüüsi esialgsed tulemused. Vaata kaasautoreid

14.45   COVID-19 haigusega hospitaliseeritud patsientide epidemioloogilised ja kliinilised näitajad. Pilleriin Soodla, infektsioonihaiguste assistent

COVID-19 on haiglasüsteemile märkimisväärne koormus. Ettekandes esitan esialgsed tulemused Eestis haiglaravi saanud patsientide epidemioloogiliste näitajate, rakendatud ravivõtete ja ravitulemuste kohta. Vaata kaasautoreid

15.00   Haiglasse sattunud koroonahaigete immuunvastuse analüüs. Pärt Peterson, molekulaarimmunoloogia professor

COVID-19 on ohuks tervishoiusüsteemile, kuna haiguse raske vormi korral tekib äge kopsupõletik ja hingamispuudulikkus. Seni on ebaselge, miks osal haigetel tekib nakatumise tagajärjel raske haigusvorm ja teistel mitte. Ettekandes käsitletakse märtsis-aprillis 2020 Tartu Ülikooli kliinikumi sattunud patsientide antikeha reaktsioone ja põletikumarkerite analüüsi. Need on võetud lähtekohaks, et selgitada edaspidistes uuringutes raske haigusvormi põhjusi, eriti vanemate inimeste puhul. Vaata kaasautoreid

Teadusvideo
15.15    Kohvipaus
15.35   Koroonast paranenud inimeste vereplasma kasutamine raskete haigusjuhtude ravis. Juri Karjagin, anestesioloogia ja intensiivravi dotsent

COVID-19, nagu iga teinegi nakkushaigus, kutsub esile immuunvastuse ja haiguse läbipõdenud inimesel tekivad antikehad. Antikeharikast vereplasmat on võimalik kasutada nende patsientide ravis, kellel ei ole veel oma immuunvastust tekkinud. Haiguse läbi põdenud inimeste plasmaülekandeid on kasutatud tulemuslikult ka eelmiste koroonaviiruste SARS I ja MERS-i ravis. Prospektiivses randomiseeritud uuringus pakutakse nii kontroll- kui ka uuringurühma patsientidele standardravi ja uuringurühmale lisaks veel COVID-19 läbi põdenud inimese doonorplasmat vastavalt neutraliseerivale antikehade tiitrile. Vaata kaasautoreid

15.50   COVID-19 patsientide järelkontroll 3 ja 6 kuud peale infektsiooni põdemist. Anne Kallaste, arst-õppejõud

COVID-19 pikaajaline mõju haigestunute tervisele ei ole veel teada. Ettekandes käsitletakse haiglaravi vajanud ja mittevajanud COVID-19-patsientide kliinilisi ja laboratoorseid näitajaid 3. ja 6. kuu järelkontrollis. Vaata kaasautoreid

16.05   Kliinilise eetika juhised haiglatele. Kuidas koroonakriis pani bioeetika proovile? Margit Sutrop, praktilise filosoofia professor

Ettekande keskmes on Eesti haiglatele aprillis 2020 koostatud kliinilise eetika alased soovitused piiratud ressursside jaotamiseks olukorras, kus kõigile haigestunutele ei ole võimalik tagada vajadustele vastavat ravi. Arutletakse selle üle, kuidas COVID-19 pandeemia pani proovile bioeetika printsiibid, kuidas meie soovitused paigutuvad rahvusvahelisse konteksti ja milliste teemade uurimise vajadus Eesti bioeetika jaoks selle töö tulemusena tõstatus. Vaata kaasautoreid

Teadusvideo
16.20   Aruteluring: Arkadi Popov, Toomas Kariis, Pilleriin Soodla, Anne Kallaste

Reede, 27. november

8.30   Tervituskohv
Palju enamat kui lihtsalt viirus: pandeemia sotsiaal-majanduslik mõju 
Teemajuhid on Sten Torpan ja Raul Eamets
9.00   Sissejuhatav ettekanne. Milline on ühiskonna ootus ülikoolile? Siim Sikkut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler
9.15   Stressiga toimetulek eriolukorras ja mõju vaimsele tervisele.  Kirsti Akkermann, kliinilise psühholoogia dotsent

Ettekandes antakse ülevaade sellest, millised olid inimeste vahetud hinnangud stressiga toimetulekule eriolukorra ajal, mis aitas sellega toime tulla ja milline on selle võimalik mõju vaimsele tervisele. Uuring on üheks alusmaterjaliks rahvastiku vaimse tervise longituudses küsitlusuuringus, mille tulemuste põhjal koostatakse vaimse tervise näitajate seirepakett.

9.30   Eriolukorra argikogemus: hoiakud ja toimetulekustrateegiad. Leena Kurvet-Käosaar, kultuuriteooria dotsent

Ettekanne põhineb eriolukorra päevikutel, mis laekusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Ühenduse Eesti Elulood kogumisaktsiooni tulemusena. Päevikutes vahendatu põhjal käsitlen eriolukorraaegse argikogemuse erinevaid aspekte, sh töö- ja pereelu ümberkorraldamise vajadust ja viise, eriolukorrast tulenevaid probleeme ja nendega hakkamasaamise viise, eriolukorda puudutavaid hinnanguid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil, aga ka suhestumist laiemalt üleilmse pandeemiaolukorraga. Eraldi keskendun päevikutes esiletulevale sotsiaalse isolatsiooni problemaatikale.

9.45   Sotsiaalhoolekande asutuste ja klientide kerksus pandeemia ajal. Kristi Nero

Ettekandes käsitletakse sotsiaalhoolekandeasutuste, sealhulgas kodutute öömajade, varjupaikade, supiköökide töötajate ja klientide kogemusi pandeemia vältel. Mis on neid inimesi ja asutusi aidanud sel ajal toime tulla? Kuidas on asutused kohanenud ja edasi arenenud, et jätkata abi osutamist kõige haavatavamas olukorras ühiskonnaliikmetele? Peegeldame nii Eesti kogemusi kui ka üheksa Euroopa riigi õppetunde programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS raames.

10.00   Koroonaviiruse sotsiaalmajanduslikud mõjud Eestis ning rakendatud kriisimeetmete tõhusus. Raul Eamets, makroökonoomika professor

Projekti põhikomponendid on kaks mõjuanalüüsi, mis mõlemad sisaldavad tagasivaadet kriisi algfaasi ja heidavad pilgu hetkeolukorrale. Sotsiaalse ja demograafilise mõju analüüsis esitatakse peamised tegurid, mis takistavad kriisieelse sotsiaal-majandusliku (erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade) olukorra taastumist. Majandusmõju analüüsis antakse muu hulgas sektoripõhine tervikpilt kriisi majandusmõjust. Sektoraalse makromudeli abil mängitakse läbi erinevate lühiajaliste stsenaariumide mõju majandusele (ja sektoritele).

10.15   Ettevõtetele suunatud koroonaviiruse kriisimeetmete mõju hindamise võimalused avaandmete põhjal. Andres Võrk, analüütik

Ettekandes arutletakse, kuivõrd võimaldavad Eesti ettevõtete kohta avaldatud Maksu- ja Tolliameti andmed ja info toetuste kohta hinnata kriisimeetmete mõju ettevõtetele ja majandusele laiemalt.

10.30   Responding to the Pandemic: Resilience and Responsibility across Europe (ResPand)/ Euroopa riikide paindlikkus ja vastutustunne pandeemiale reageerides. Andrey Makarychev, külalisprofessor

The objectives of the ResPand project is to address how to ease the socioeconomic impacts of the COVID-19 outbreak, to identify the unexpected outcomes of political and healthcare decisions in the outbreak response, and to provide explanations of unfolding social dynamics by taking a multidisciplinary approach, with each objective lending to a strengthening and more holistic understanding of societal resilience. This includes analysis of governmental responses across Europe and their impacts on democratic governance, human behaviour and social dynamics in the EU; assessment of health systems in terms of resilience performance; exploration of the functioning of small and medium enterprises in times of the crisis by understanding national and regional business support programmes; investigation of ambiguous character of digital media for European communities and individuals during the pandemic that has placed our offline reality in much dependence on our online interaction.

Teadusvideo
10.45   Kohvipaus
11.05   Kirjakastid ja kõnepostid kolme katku vahel. Koroonaviirusest ajendatud andmepüügi juhtumid rahvusvahelises meedias. Andra Siibak, meediauuringute professor

COVID-19 pandeemia tõi kõikjal maailmas kaasa küberkuritegevuse ja andmepüügijuhtumite ulatusliku kasvu. Ettekanne toetub kvalitatiivse ja kvantitatiivse kontentanalüüsi meetodil tehtud empiirilise uuringu tulemustele. Uuringu keskmes olid jaanuarist aprillini 2020 ingliskeelses meedias ilmunud uudislood (N = 563), mis kajastasid COVID-19 ärakasutavaid andmepüügi kaasuseid. Ettekandes antakse ülevaade peamistest sotsiaalsel sahkerdamisel põhinevatest andmepüügirünnetest, mis COVID-19 ajal levisid, ning tutvustatakse kommunikatiivseid strateegiaid ja veenmisvõtteid, mille kaudu inimesi n-ö konksu otsa püüti.

11.20   Kriisist uue normaalsuseni: koroonaviiruse meediakajastused. Raili Marling, anglistika professor

Ettekandes vaadeldakse  COVID-19 pandeemia kajastusi kolme riigi (Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa) päevalehtedes. Erilise tähelepanu all on pandeemia raamimine esmalt kriisina ja seejärel uue normaalsusena ning tavaliseks muutunud kriisi kujutamiseks kasutatavad afektiivsed registrid.

Teadusvideo
11.35   Aruteluring: Janno Järve, Kati Orru, Siim Sikkut
12.25–13.15 Lõuna ülikooli kohvikus

Kuidas geeniandmed, suurandmed ja innovatsioon aitavad koroonaviirusega kohaneda 
Teemajuhid on Mihkel Solvak ja Mait Metspalu
13.15   Sissejuhatav ettekanne. Viirus kui andmeprobleem. President Toomas Hendrik Ilves, Stanfordi ülikooli külalisteadur
13.30   COVID-19 ja andmeteaduse tööriistad kaose mõistmiseks. Hedi Peterson, bioinformaatika vanemteadur

Et teha arukaid otsuseid, on vaja koguda ja analüüsida võimalikult eriilmelisi andmeid. Ettekandes tutvustatakse andmeteaduslikku lähenemist, millega alustati COVID-19 kaoses 2020. aasta kevadel. Käsitlemist leiavad Tartu Ülikoolis algatatud üleriigilise uuringu esialgsed tulemused ning COVID-19 olukorra analüüsimiseks ja visualiseerimiseks välja töötatud tööriistad.

13.45   Hädaolukorrad ja andmestike kasutamine haavatavate rühmade tuvastamiseks. Kati Orru, kestlikkuse sotsioloogia vanemteadur

Hädaolukordade ennetamiseks ja tõhusamaks lahendamiseks on vaja teada, millised inimesed on tõenäoliselt ohus, milline on nende hakkamasaamise võimekus ja abivajadus. Tartu Ülikooli ja Päästeameti ühisuuringus selgitatakse, kuidas kasutada riiklikke andmestikke haavatavate inimeste kindlakstegemiseks sellistes hädaolukordades nagu pandeemia. Töö valmib programmi „Horisont 2020“ projekti BuildERS toel.

14.00   Geeniandmed ning koroonasse haigestumise tõenäosus ja haiguse kulg. Reedik Mägi, bioinformaatika juhtivteadur

Ettekandes tutvustatakse TÜ Eesti geenivaramus tehtud koroonateemalise küsitluse tulemusi, mis puudutavad haiguse sümptomeid, kestust ja tõsidust. Lisaks tutvustatakse ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, mille käigus proovitakse leida inimeste geenivariante, mis mõjutavad haigestumise tõenäosust ja haiguse kulgu.

14.15   Koroona rakset kulgu põhjustavatest geenidest tõhusate ravimiteni. Lili Milani, epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur

Ravimite sihtmärkide geneetiline analüüs koos terviseandmetega osutavad potentsiaalselt tõhusatele ravimitele COVID-19 kulu leevendamiseks. Analüüsides geenidoonorite ning haiglates ja SYNLAB-is kogutud positiivseid SARS-CoV-2 proove, oleme saanud hinnata geenivariantide mõju immuunvastusele. Lisaks on geeniandmete põhjal võimalik leida geenivariante, mis kaitsevad COVID-19 raske kulu vastu ehk on võimalikud ravimi sihtmärgid.

14.30   SARS-CoV-2 pöördgeneetika – uued töövahendid ja vaktsiinikandidaadid. Andres Merits, uurija-professor

SARS-CoV-2 olemuse alus, millest tulenevad absoluutselt kõik selle viiruse omadused (ja ühtlasi kõik selle tekitatavad probleemid), on RNA replikatsioon: viiruse võime sünteesida valke, mis koostöös rakult laenatud valkudega suudavad toota uusi viiruse genoome. Kui see protsess muutub, muutuvad ka kõik viiruse omadused, seal hulgas levik, interaktsioonid peremehega, patogeensus, tundlikkus ravimitele jne. RNA replikatsiooni viivad SARS-CoV-2 puhul läbi ligi 20 viiruse kodeeritud valku. Nende  põhiomaduste uurimisel on kriitiliselt oluline töövahend nn pöördgeneetika süsteem, mis võimaldab viiruse genoomi osadeks lahti võtta, uuesti kokku panna ja teha selles soovitud muudatusi.
2020. aasta suvel valmistasime SARS-CoV-2 pöördgeneetika süsteemi. Selle alusel oleme praeguseks konstrueerinud 80 mutantset genoomi, mis sisaldavad viirusele ebasobivaid muudatusi (vaktsiinikandidaadid), 10 genoomi, kuhu oleme sisse viinud viiruse nakkuse jälgimist võimaldavaid markergeene, 5 genoomi, millel on ravimitundlikkust mõjutavad mutatsioonid, 3 genoomi, mis sisaldavad adaptatsiooni, et nakatada laborihiiri, ja 3 genoomi D614G mutatsiooniga viiruse ogavalgus, mis eeldatavasti mõjutab viiruse leviku tõhusust.
Muutmaks tööd viirusega ohutumaks, oleme konstrueerinud kümme deletsiooni sisaldavat viiruse genoomi varianti. Need nn replikonid on võimelised teostama RNA replikatsiooni, kuid ei suuda toota virione, mistõttu neid saab kasutada uurimistöödes ka väljaspool 3. ohutaseme laboratooriume.
Praegu tegeleme loodud mutantide ja replikonide funktsionaalse iseloomustamisega ja valmistame ette koostööprojekte, mille eesmärk on uurida SARS-CoV-2 replikatsiooni molekulaarseid aluseid.

Teadusvideo
14.45   Kohvipaus
15.05   Mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine koroonaviiruse leviku uurimisel. Anto Aasa, inimgeograafia vanemteadur

Ettekandes kirjeldatakse, kuidas kasutada mobiilpositsioneerimise andmeid viiruse leviku uurimisel. Selgitatakse, kuidas näidata inimeste liikumist viisil, mis annab teavet viiruse levimuse kohta. Olenevalt inimeste koondumismäärast saab kindlaks teha suuremad ja väiksemad levikuriskid.

15.20   Lukku pandud maailma mõju Eesti õhukvaliteedile. Heikki Junninen, keskkonnafüüsika professor

COVID-19 pandeemia tõi kaasa väga suuri muudatusi transpordisektoris – autode hulk teedel kahanes tunduvalt. See kajastub ka linnade ja laiemalt terve Eesti õhukvaliteedis. 2020. aasta kevad Eestis viimase kümne aasta parima õhukvaliteediga kevad. Ettekandes vaadeldakse, kas pikaajalised Eesti linnade ja taustajaamade õhukvaliteedi seireandmed toetavad seda väidet.

Teadusvideo
15.35   Aruteluring: Toomas Hendrik Ilves, Tiit Tammaru, Tõnu Esko, Jaak Vilo
16.15   Kokkuvõte. Kristjan Vassil