4.2.7.1. Säästev renoveerimine

Õpetamine käsikäes vajalike vahendite hankimise ja innustava keskkonna loomisega

1990. aastate algul, kui Eesti kauplustes polnud midagi saada, leidsid siiski palju välismaalased tee Eestisse. Kaupade tarbimise asemel tarbiti muljeid, sageli leiti tee ka meie puitelamute rajoonidesse. Siin olid alles miljöö- ja muinsusväärtused, mis olid näiteks Soomes ja Rootsis juba moderniseerimise käigus hävitatud. Meil olid tänu elamuvalitsuse vähesele ettevõtlikkusele (remonditöödega venitamise tõttu säilisid paljud väärtuslikud detailid) ja elamufondi kitsikusele säilinud suured puitelamute rajoonid, mis ometigi rajati omal ajal just ajutiste nähtustena.

Peagi muutus kõik. Muinsuskaitsespetsialistid ütlevad sageli, et viiskümmend aastat renoveerimatust ja läbijooksvaid katuseid ei suutnud teha seda, mis kümme aastat iseseisvust. Puitrajoone ilmestavad omavolilised väljalõiked ja juurdeehitused, plastdetailid, ebakohased soojustuskihid ja värvitoonid. Suurem muutus vastassuunas toimus uue aastatuhande algul, kui ärksamad kodanikud hakkasid muinsusväärtusi märkama ja rääkima nende säilitamise vajadusest. Kahtlemata olid olemas elementaarsed õigusaktid, kuid muinsuskaitse ei olnud siis veel norm (institutsioon). Algselt omavalitsuste, Muinsuskaitseameti, ettevõtjate ja kodanike üsna eraldiseisvad algatused on jõudnud staadiumisse, kus need lahendused on leidnud ka vastastikuse integratsiooni. Õiguslikud normid, renoveerimistoetused, koolitused ja infomaterjalid arhitektidele ja koduomanikele, sertifikaadid ehitusettevõtetele, ehitusmaterjalid, kohalike ehitusmaterjalide tootjate tekkimine, vanamaterjalide järelturu süsteemi teke, kohalikke muinsusväärtusi hindavate seltsiliikumiste väljaarenemine – kõik need maailmaparanduslikud abivahendid on tänaseks ühendatud vastastikuste praktikate kaudu.

Nendest otsingutest erinevatel rinnetel räägivad lisatud videointervjuus renoveerimistarbeid vahendava Hea Maja Poe (OÜ Nobe) üks omanikke, muinsuskaitseharidusega Reesi Soodla, kes on olnud ka Tartu Linnavalitsuses miljööalade spetsialist, ja Kristina Kurm, kes on olnud Tartu Säästva Renoveerimise Infokeskuse pikaajaline eestvedaja. Vestlus toimus Hea Maja Poes.

 Video (valmimisel)

back forward