4.2.3. Edutainment, meelelahutuslik-mängulised lahendused

Viimastel aastakümnetel on jõuliselt süvenenud nn hariduslik või hariv meelelahutus, millele inglise keeles on loodud ka omamoodi liitsõna edutainment (ingl education ’haridus’ + entertainment ’meelelahutus’). Hariva meelelahutuse sisu on samuti enamasti lõpptarbijale suunatud ja uusi käitumismustreid või väärtusi juurutada püüdev, näiteks USAs on edutainment väga levinud terviseedenduse valdkonnas. Eestist võib hiljutise näitena tuua Sampo panga loodud hariduslikku online-mängu 5–9aastastele lastele nimega „Rahamaa” (algne idee on Sampo emapangast Danske Bankist) ning saatesarja „Prügihunt ja Superjänes”, mida on allpool lähemalt tutvustatud.

Näitejuhtum 4.10. Danske Banki online-mäng „Rahamaa”

Teostaja(d): Danske Bank (endine Sampo Pank) koostöös eksperdirühmaga, kuhu kuulusid meediauuringute ekspert, lastepsühholoog, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse esindajad ja online-meedia ekspert; mängu Eesti versioon on loodud Danske Banki tehtud mängu „Moneyville” põhjal. 

Teostamise aeg (ja kanalid): mäng toodi Eestis turule 2010 kevadel. 

Üldeesmärk: „Rahamaa.ee on osa Danske Bank finantshariduse programmist, mille eesmärgiks on arendada laste ja noorte majanduslikku ja rahalist kirjaoskust. Rahamaa on loodud spetsiaalselt 5–9aastastele lastele, et anda neile põhiteadmised rahast, selle tähtsusest ja kogumisest, et nad tulevikus oskaksid oma isiklikke rahaasju vastutustundlikult korraldada.” (www.rahamaa.ee) 

Sihtrühmad: 5–9aastased lapsed, nende vanemad, õpetajad. Kogemusele tuginedes võib siiski väita, et mängu peamised mängijad on eelkooliealised lapsed. 

Tegevused ja väljundid: online-mäng „Rahamaa”. Peale selle on mängu veebilehel olemas alamlehed ja abimaterjalid lapsevanematele. See plokk sisaldab nõuandeid, kuidas rahaasjadega seotud küsimusi lastele paremini selgitada. Tegu on PDF-vormingus värviliste infolehtedega (2 lk), mis mõningate mängukeskkonnast võetud näidete abil tutvustab mängu põhiteemasid ning kutsub vanemaid üles neid igapäevaellu lõimima. Ka õpetajatele on loodud eraldi osa, kus on mh abimaterjalid koolitundides kasutamiseks, mis on sisult ja teostuselt peaaegu samad, mis vanemaile mõeldud (www.rahamaa.ee). Mängu turule toomise ajal tehti ka meediakampaania mängu tutvustamiseks. Lastele suunatud reklaamides (näiteks ribareklaamid Mängukoopas) ei mainitud panka, samal ajal kui muudes meediakanalites (trükimeedia, sealhulgas Õpetajate Leht) olevates reklaamides mainiti ära ka mängu autor ning nõustanud eksperdirühm, et suurendada usaldusväärsust. 

Tulemused, jätkusuutlikkus: seisuga 2012 on kasutajakontosid üle 180 000 (kuna lastele meeldib luua erinevaid tegelaskujusid, siis on eeldatavasti paljudel lastel mitu kontot, seega ei näita see kasutajate arvu). Danske Banki hinnangul on keskkonda kasutavaid lapsi ca 60 000. Danske Bank ise hindab programmi väga positiivseks just suure kasutajaskonna ja kiire omaksvõtu tõttu. TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis korraldati 2011. a kevadel kvalitatiivuuring 5–7aastaste laste seas (autor Inga Kald) ning fookusgrupp lastevanemate hulgas. Peamiste tulemuste baasil võib väita, et lapsed tajuvad mängul väga selgelt õpetavat eesmärki. Suhtumine mängu ja kogemus sellega on üldiselt väga positiivne. Samas ei ole nii Danske Banki enda hinnangul kui ka intervjueeritud lapsevanemate arvates mängus õppimise ülekandmine reaalsesse ellu ühene ning tegelikes rahasituatsioonides mängus omandatu kasutamise kohta kindlad andmed puuduvad. Kuigi mängus „Rahamaa” õpitud võtted ja reeglid on laste enda hinnangul siiski peamiselt kasutatavad vaid konkreetse mängu keskkonnas ning ka vanemad on üsna kahtlevad selles, kui palju lapsed oskavad mängus õpitut rakendada, möönavad ka vanemad selliste mängude üldisemat harivat mõju ning mõtlemis- ja kõneaine tekitamist. Viimaste abil loob laps ka seoseid reaalse eluga. 

Kirjelduse allikad: Rahamaa.ee, eksperdiintervjuu Danske Banki tootemargijuhi Kristiine Rebasega; Inga Kald (2011) „5–7-aastaste laste vanemad laste meediakasutuse juhendajatena Rahamaa näitel”. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

 

Näitejuhtum 4.11. Projekt „Prügihunt ja Superjänes”

Info on pärit leheküljelt www.hoia.ee või projekti meeskonnalt. 

Teostajad: projekti „Prügihunt ja Superjänes” algataja on MTÜ JCI GO Koda (http://www.jci.ee/go/10469). Koostööpartner on Eesti Riiklik Nukuteater. Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning lisaks Tallinna Vesi, Ragn-Sells ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ. 

Teostamise aeg: projekti alustati 2011 sügisel, dramatiseeringud lõi kirjanik Wimberg 2012 kevadel, salvestamine toimus 2012. aasta suvel ning lavastus oli eetris septembrist novembrini 2012. 

Üldeesmärgid: projekti põhieesmärk on laste keskkonna- ja jäätmeteadlikkuse arendamine. Peale selle on projekti eesmärgiks seatud tuua kokku ja panna üheskoos põhieesmärgi nimel tegutsema juba olemasolevad ja selles valdkonnas tuntust kogunud, kuid siiski omaette tegutsevad keskkonnamaskotid. Loodud on portaal www.hoia.ee, kust lapsed, vanemad ja õpetajad leiavad otseteed paljude organisatsioonide ja projektide loodud materjalide juurde teemadel, mis leiavad telelavastuses kajastamist. 

Sihtrühmad: projekti sihtrühm on lapsed vanuses 5–10 aastat. 

Tegevused ja väljundid (sh kanalid): kokku valmis 12-osaline telelavastus, mis oli eetris ETV2 kanalil. Loodud on portaal www.hoia.ee „Prügihunt ja Superjänes” sai alguse juba 2011. aastal, kui MTÜ JCI GO Koda alustas projektiga „Üks müts”. Samal aastal valmis koostöös Eesti Nukuteatriga teatrilavastus „Prügihunt ja Superjänes”, mida mängiti erinevates haridusasutustes üle Eesti. Seda sama etendust mängitakse veel 2012. aasta sügisel ja 2013. aasta kevadel kõige aktiivsemalt tagasisidet andnud koolidele/lasteaedadele. Samast teatrietendusest valmis ka DVD, mida jagati lasteaedadele ja koolidele. 2011. aastal premeeris Keskkonnaministeerium lavastust auhinnaga „Aasta Keskkonnateoke”. 2012. aastal sai valmis ka „Superjänese prügimäng”, mis on mängukaartidel põhinev prügi sorteerimise mäng. Kevadel 2013 viib MTÜ JCI GO Koda 20 aktiivsemat klassi/lasteaeda tasuta loodusmatkale (koostöös RMK-ga). Selleks peavad klassid/lasteaiad saatma www.hoia.ee lehel tagasisidet vaadatud osade kohta. 

Tulemused ja jätkusuutlikkus: tulemuseks on laste loodushoiuportaal www.hoia.ee, kus on üleval kõik 12 osa. Portaalis on iga osa juures otseteed paljude organisatsioonide ja projektide loodud materjalide juurde teemadel, mis leiavad telelavastuses kajastamist. Neid saateid koos lisamaterjalidega saavad õpetajad kasutada oma tundides, et rääkida lastele loodushoiust, prügi sorteerimisest ja paljust muust olulisest. Tagasisidet kogutakse konkreetsetele teleseriaali klippidele portaali hoia.ee kaudu ning lastega tehtavatest fookusrühma intervjuudest. (Tisler 2013)

back forward