4.1.3. Seadusloome, regulatsioonid

Nagu õpiku alguses peatükis 1.1 öeldud, on sotsiaalsete muutuste ellukutsumine enamasti kõige jätkusuutlikum juhul, kui juriidilised regulatsioonid toimivad käsikäes pehmete poliitikatega. Tulesurmade arvu on oluliselt vähendatud suitsuanduri seadustamisega, kuid anduri seadustamisega kaasnes ka mitme aasta pikkune kommunikatsioonitöö (selle kohta vt lähemalt näitejuhtum 4.4. allpool).

Eriti juhul, kui sotsiaalset muutust taotlev programm pürib muutma taristut: et parendada toodete kättesaadavust, tagada informeeritumad otsused, soodustada soovitud toodete-teenuste (näiteks tervislikuma toidu) pakkumist, on sageli vaja muuta kehtivaid juriidilisi regulatsioone. Vaata eelmises peatükis toodud analüüsi mahetoidu valikuid piiravate asjaolude kohta: paljuski takistavad just seaduslikud regulatsioonid kodumaise talutoidu laualejõudmist ja seega ka turumehhanismide rakendumist. Nõudlust oleks, aga reaalsed võimalused tarbijavalikut rakendada ning sealtkaudu keskkonda muuta, on väga piiratud. Seega peaks iga suurema sotsiaalse muutuse programmi puhul kaaluma seaduse muutuse kaudu olukorra põlistamise potentsiaali.

Võimalusi algatada või soodustada muudatusi igapäevaelu regulatsioonides on mitu. Alljärgnevalt toome ära loetelu neist kõige olulisemate kohta.

Täidesaatva võimu tasandil on võimalik ...

  • osaleda arengukavade koostamisel kas koostajana või kaasatavana
  • osaleda avalikustamise (vahe)protsessides (planeeringute avalikud arutelud, dokumentide kommenteerimine)
  •  tõstatada teema meedias
  • avaldada meedias tõstatatule toetust või seda kritiseerida
  • organiseerida huve selgitavad ümarlauad koos sarnasest küsimusest huvituvate rühmadega
  • teha tehnilisemat laadi ettepanekuid seaduse eelnõudesse
  • esitada avaliku teabe nõue, saata ettepanekuid, järelepärimisi
  •  suhelda komisjonide-töörühmadega mitmesuguste kavade koostamisel, rakendamisel, seires, järelevalves ja rahastamisel
  • suhelda temaatiliste, valdkondlike püsikomisjonidega
  • suhelda konsultatiivsete nõukogudega valitsuse ja ministeeriumide juures

 Seadusandliku võimu tasandil on võimalik ...

  • informeerida või veenda poliitikut või parteiüksust, kellel/millel on probleemiga lähedane suhe
  • korraldada nõupidamisi/arutelusid/ümarlaudu
  • teha ettepanekuid seadusandjale
  • taotleda võimalust esineda parlamendis
  • tutvustada uuringuid, teha ettepanekuid KOVs
  • teha valimisplatvormide/poliitikate analüüsi ja avalikku kriitikat
  • suhelda fraktsioonide ja komisjonide nõunikega
  • saata avalikke kirju ja pöördumisi
  • pöörduda kohaliku probleemi puhul KOV, laiema probleemi puhul Riigikogu tasandile (otsida sobivat komisjoni või sõbralikku fraktsiooni)
  • teha allkirjakampaaniaid
  • teha emotsionaalsemate ja mastaapsemate avalikke huve riivavate probleemide korral (avalikud) pöördumine peaministri või presidendi poole
  • korraldada meeleavaldusi
Näitejuhtum 4.3. ACTA-vastased meeleavaldused Eestis 2012. aastal, mille käimatõmbaja oli MTÜ Interneti kogukond


Teksti autor: Elver Loho, MTÜ Interneti kogukond, juhatuse liige

Inimesi on võimalik kaasa tõmmata väga paljudes teemades. Kui inimestele on midagi juba pikka aega olnud vastukarva ja kui on võimalik uut teemat just nende nurkade alt näidata, siis tulevad inimesed kaasa. Vastupidi ka – teatud nähtuste suhtes on inimesed allergilised. Näiteks poliitika ja parteid. Isegi kui sul on hea algatus, siis selle algatuse sidumine mõne parteiga on kiireim võimalus algatuse põhjalaskmiseks.ACTA-vastase algatuse puhul oli ohtralt elemente, mis inimesi kaasa tõmbas:

  • ACTA idee sai alguse USAst, kus (välis)poliitika on tihti allutatud ärihuvidele ning aktiivset rolli mänginud Hollywood/MPAA mõjub internetiteadlikele inimestele punase rätikuna
  • ACTA ohustas internetis muusika ja filmide allalaadimist, millega tegeleb suur osa inimesi
  • ACTA mängis totaalselt ümber autoriõiguse ja isikuvabaduse niigi kiiva läinud tasakaalu, mis tõmbas kaasa inimõiguslasi
  • ACTA võimaldas hakata erinevatel organisatsioonidel internetis inimeste järel nuhkima
  • ACTA sisu oli väga ebamäärane ja ebamäärasus tundub inimestele ohtlik
  • ACTAt olid tippjuristid juba varem kritiseerinud ja meil piisas vaid sellele osutada
  • ACTA ohustas Eesti kui e-tiigri sümbolit
  • Ansipi sõnavõtus kõlanud märksõnad seemned, foolium ja mullivann ühendasid inimesi.

ACTA-vastased meeleavaldused Tallinnas ja Tartus olid rahvarohked.

Samas me ei tegelenud eraldi inimeste kaasamisega. ACTA-vastase võitluse puhul oli meediasõnum algusest peale konkreetne ja aus. Ütlesime konkreetselt, et oleme ACTA vastu põhjustel A, B ja C ning tahame, et Eesti ei kirjutaks alla. Ülejäänud tegevus oligi selle eesmärgi täitmiseks. Kogukonnana hoidsime end nii palju avalikust pildist eemale kui võimalik ja lasime inimestel iseseisvalt ACTAt uurida ja analüüsida. Niimoodi polnud võimalik ACTA-vastasust taandada ühele väikesele seltskonnale, et siis hakata neile müstilisi motiive omistama. ACTA-vastases võitluses tekkis meil palju uusi liitlasi täiesti orgaaniliselt. Ei olnud vaja spetsiaalselt tutvumiskuulutusi üles panna. Suur osa nendest, kes tulid, hiljem ka kadusid. Meie jututoas oli enne ACTAt umbes 130 inimest. ACTA ajal paisus see arv 400ni, nüüdseks on see stabiliseerunud umbes 145 inimese peale. Aga see 145 on inimesed, kes viitsivad süveneda, on pädevad ja saavad asjadega hakkama või on nende arvamus suure väärtusega.

Olemegi kogukonnas teadlikult reageerinud siis, kui on õige moment, tehes strateegiliselt tähtsaid rünnakuid ning vältides pikki ja kurnavaid sõdu. Praktikas tähendab see väga suurt ajakulu null raha eest, sest pidevalt on vaja jälgida, analüüsida, oodata. Traditsiooniline mittetulundusühing, kes elab projektirahadest ega saa projekte pooleli jätta, kui tekib mingi pakilisem probleem või hea võimalus, valib pikad sõjad mingite sihtmärkide eest, mis on väikese strateegilise tähtsusega, aga kindla peale minek, sest rahastajale tuleb ju tulemust näidata. Tegelikult sellistel valvekoerana tegutsevatel organisatsioonidel ei ole Eestis kohta: ei ole võimalik hoida palgal 1–2 inimest, kelle töö seisnebki selles, et ta loeb lehti, käib riigikogu puhvetis, suhtleb ministeeriumidega ja kui mingi jama tuleb, siis suudab sellele juba eos reageerida. Samas kodanikuühiskond peaks just tegelema reaalsete ja konkreetsete probleemidega ning nende lahendamisega – ausal viisil, edendades sealjuures ühiskondliku debati kvaliteeti, teadvustades ja teavitades ja harides inimesi. Kodanikuühiskond peakski võtma võite sealt, kus ta neid saab. Nende väikeste, aga pidevate võitudega ehitamegi parema Eesti ühiskonna. Näiteks ühiskomisjonid on koht, mida traditsiooniliselt tuntakse kodanikuaktiivsuse summutamise mehhanismina, aga mõned neist on tegelikult väga mõttekad ja ka seal on võimalik võite noppida. Lihtsalt võtted on veidi teised: au sees on sisukad ja põhjendatud argumendid ning tulemuseks on näiteks märksa parem seadusloome. Tuleb ennast teemasse ja seadustesse sisse lugeda, kohale minna ja argumenteerida. Pole veel kohanud, et keegi teiselt poolt lauda üritaks mõistlikust argumendist jõuga üle sõita.

 
Võimalik on teha otsest lobitööd, ...

  • kasutades isiklikke kontakte parlamendis, nii poliitikute kui ka nõunikega ning asutustes ametnikega
  • esitledes nt uuringuid valitsusorganitele, parlamendirühmadele
  • tehes koostööd kampaaniate raames
  • astates kaasavatele kutsetele osaleda.

Saab teha ka kaudset lobitööd, …

  • arendades meediasuhteid, esitledes uuringutulemusi, koostades pressiteateid ja korraldades seminare-kohtumisi ajakirjanikele
  • mobiliseerides seotud rühmi ühisteks aktsioonideks
  • korraldades allkirjakogumisi ja kirjasaatmiskampaaniaid
  • analüüsides sügavuti poliitilisi seisukohavõtte, avalikustades poliitikute hääletustulemusi konkreetses küsimuses, tunnustades poliitikuid
  • korraldades protestiaktsioone

Järelevalve tasandil saab ....

  • pöörduda õiguskantsleri poole (eriti kui asi puudutab väärtusi)
  • pöörduda Riigikontrolli poole eesmärgiga anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult
  • pöörduda kohtusse
  • pöörduda Euroopa (Ühenduste) Kohtusse (asutati 1952, asub Luksemburgis. Otsuseid tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi, s.t riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust)
  • pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse (Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, loodi 1959, asub Strasbourgis. Kohtu pädevus hõlmab kõiki riike, kes on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni.

Milliseid eespool loetletud tegevusi oleksid ise vajaduse korral valmis ette võtma?


Juriidilised regulatsioonid muudavad olulisel määral igapäevast tegevuskeskkonda, kuigi juriidilised regulatsioonid üksi ei juuri välja halbu praktikaid.

Eestis kehtivad küll näiteks alkoholimüügi piirangud alaealistele, kuid noored joovad üha laialdasemalt ning sagedamini (Parder 2010). Ühelt poolt on levinud parktika täiskasvanute seas lastele alkoholi osta, teisalt ei julge müüjad dokumenti küsida ning püüavad ostjat näo järgi hinnata.

Kiirlaenufirmad peaksid potentsiaalseid laenukliente informeerima nii teiste pakkumiste kui ka krediidi kulukuse määra kohta, kuid hiilivad seadusest kõrvale (Sooniste 2012).

Kui Maanteeamet 2012 aasta suvel ei tõstnud piirkiirust, siis kaasnes sellega ka hoiatav teleklipp „Piirkiirusel on põhjus”, mille eesmärk oli regulatsiooni mõjukust kommunikatsiooniga suurendada, lisades emotsioone ja personaalsust. Seega võib praktikate muutus jääda muutusevaenuliku keskkonna taha kinni, kui ei muudeta seaduslikke regulatsioone. Kuid samas juriidilised lahendused üksi, ilma kommunikatsiooni võimaluste rakendamiseta ning kriitilise praktikate analüüsita, ei taga praktikate muutumist. Oluline on terviklik käsitlus.

Enne eesmärgi ja käsitlusviisi valikut konkreetse sotsiaalse muutuse programmi koostama asumisel tuleks kindlasti (vajaduse korral õigusala asjatundjatega konsulteerides) otsida, millised seadused ning regulatiivaktid püstitatud eesmärkide saavutamist otseselt või kaudselt võiksid mõjutada, neile kaasa aidata või vastupidi, neid takistada (ja vajaksid seeläbi muutmist).

Nagu veenab ka allpool toodud näide Päästeameti kogemusest kiirelt kustuvate sigarettide seadustamisest, on muutuse protsessid kõiki osalisi kaasava, järjekindla toimimise puhul hästi juhitavad ning tulemuse poolest tõhusad.

Ülesanne 4.5

Vali üks kahest programmist ning otsi välja kõik võimalikud seadusest tulenevad programmi eesmärgi saavutamist soodustavad ja takistavad asjaolud. Hinda takistavaid asjaolusid.

  1. Kas seadustest tulenevad takistused võivad seada ohtu programmi eesmärgi saavutamise (muude vahenditega, nt teavitamise, harimisega)?
  2. Kas tuleks seada programmi eesmärgiks seaduste muutmise?

Programmid:

  • vanurite kaitsmine neile kahjulike laenu- ja käenduslepingute sõlmimise eest;
  • koolikiusamiseteemalise suhtluskeskkonna loomine. Plaanitavad rubriigid: koolide turvalisuse hindamine; vihjed kiusavate õpilaste ja õpetajate kohta; ohvrite ja nende perede omavaheline kogemuste jagamine. Suhtluskeskkonda planeeritakse isemajandavana, andes keskkonda oma info postitamise õiguse seda sponsoreerivatele ettevõtetele.

 Abiks võivad olla järgmised lingid:

 

Näitejuhtum 4.4. Isekustuvate sigarettide Eestis seadustamise kogemus

Teksti autor: Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viola Murd

Varasemalt olid kiirelt kustuvad sigaretid kasutusele võetud paljudes USA osariikides, Kanadas ja Austraalias. Soome oli esimene riik ELis, kes sisemaise otsusega otsustas kiirelt kustuvad sigaretid kasutusele võtta. Vastav seadusemuudatus võeti vastu juba 2008, kohustuslikuks muutus see aprillis 2010.

Eestis on hooletu suitsetamine olnud läbi aegade peamine tulesurmade põhjus: hooletust suitsetamisest on põhjustatud 40–50% kõikidest tulesurmadest. Soome kogemus ajendas 2009. aastal ka meid algatama riikliku protsessi kiirelt kustuvate sigarettide kasutuselevõtuks. Soome prognooside kohaselt oli teada, et kiirelt kustuvate sigarettide kasutuselevõtuga võib suitsetamise tagajärjel tules hukkunute arvu vähendada umbes 20%.

Võtsime ühendust Soome kolleegidega Siseministeeriumist ja tutvusime nende kogemusega muudatuste ettevalmistamisel. Siseministeerium pidas läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumiga, kes on vastutav tubakapoliitika eest. Sotsiaalministeerium toetas meie algatust ja see oli aluseks suurema ringi läbirääkimiste algatamiseks.

Siseministeeriumi juhtimisel kutsuti kokku nn tubakatoodete ümarlaud – vastutavad ministeeriumid (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium), ametid (Päästeamet, Tarbijakaitseamet), tubakatoodete maaletoojate esindajad ning jaekaubanduse esindajad (Kaupmeeste Liit ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda). Ümarlaual tutvustati probleemi – palju tulesurmasid – ning kiirelt kustuvate sigarettide kasutuselevõtmist kui võimalust päästa hulga inimelusid. Põhimõtteliselt toetasid probleemi sellist lahendust kõik pooled, kuid küsimus oli täpsemates tingimustes ja üleminekuajas, mille jooksul lubatakse varasemad laovarud ära müüa. Samuti oli mure, millised tootmistehnilised nõuded kehtestatakse ELis. Sigarettide põlemisomaduste mõõtmiseks on koostatud spetsiaalne tehniline standard. 2009. aastal puudus ELis vastav ühtne standard, see oli alles koostamisel. Soomlased olid sisemaiste nõuete koostamisel lähtunud USA standardist. Tootjate hirm oli, et USA standard ja väljatöötatav ELi standard erinevad, mis tähendaks, et alguses kehtestatakse riigisiseselt ühed nõuded ja siis mõne aasta pärast veidi teistsugused nõuded, mis tootjate jaoks tähendab täiendavaid uurimistöid ja tootmise ümberkorraldust. Seetõttu otsustati ELi standardid ära oodata.

2009. a aprillis töötas Siseministeerium välja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu pandi kõigile kommenteerimiseks üles ka portaalis osale.ee, paraku oli selle portaali kasutus väga väike ja eelnõule ettepanekuid selle kaudu ei tulnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tubakatoodete maaletoojate peamine nõue oli, et me ootaksime ära vastava ELi tehnilise standardi ega kehtestaks kiirustades sisemaiselt teistsuguseid nõudeid. Samuti tahtsid tubakatoodete müüjad saada kaheaastast üleminekuaega nõude vastuvõtmise ja rakendumise vahel. See oleks tähendanud, et sisemaine nõue oleks saanud jõustuda kõige varem 2011. a. 

Selleks, et selgitada välja, millal valmib vastav ELi standard ja millal Euroopa Komisjon soovib kogu ELis kiirelt kustuvad sigaretid kasutusele võtta, kontakteerusime Euroopa Komisjoniga. Selgus, et ELis on protsess samuti üsna lõppjärgus, kuid täpset ajakava ei olnud paika pandud. Suured tubakatootjad tegid ELi tasemel ka päris suurt lobitööd, et saada ajapikendust. 

2009. aastal saatsime ELi vastutavale volinikule siseministri ametliku kirja. Kirjas andsime teada, et Eestis on hooletust suitsetamisest alguse saanud tulesurmad oluline probleem ja oleme huvitatud kiirelt kustuvate sigarettide kasutuselevõtmisest ELis võimalikult kiiresti.

2009–2010 korraldasime veel kolm tubakatoodete ümarlauda, kus rääkisime läbi viimase arengud Eestis ja ELis. 2010. a sügisel said valmis ka ELi vastavad standardid. Koos standardi ilmumisega 2010. aasta 17. novembril andis Euroopa Komisjon teada, et standard muutub liikmesriikidele kohustuslikuks ühe aasta jooksul, s.t 2011. a 17. novembril. 2011. a võeti ELi standard üle Eesti standardina. Siseministeerium korraldas vastava standardi tõlkimise eesti keelde.

Kui siis novembris jõustus kogu ELis kiirelt kustuvate sigarettide nõue, oli Eestis antud teemat ette valmistatud juba kaks aastat ning maaletoojad ja kaupmehed valmis. Tubakatootjatelt oli kuulda, et näiteks Lätis ja Leedus oli vastava nõudega suur segadus, kuna pooled olid ette valmistamata. 

Siseministeerium leppis Tarbijakaitseametiga kokku, et nõude jõustumisel alustab Tarbijakaitseamet turujärelevalvet, et tagada nõuetele vastavate sigarettide müük.

Kui varasematel aastatel oli Eestis umbes 30–50 hooletust suitsetamisest põhjustatud tulesurma, siis aasta jooksul pärast kiirelt kustuvate sigarettide seadustamist vähenes surmade arv 20ni, s.t kolmandiku võrra. Loomulikult ei lahenda kiirelt kustuvad sigaretid kogu probleemi, sest tegemist on ikkagi põleva asjaga, mis hooletusse jättes lihtsalt kustub kiiremini. Samuti on eriti Ida-Eestis liikvel palju vana tehnoloogiaga tehtud salasigarette.

back forward