Keskkonna analüüsi võib jagada erinevateks alavaldkondadeks. Nende valdkondade vahel pole aga jäiku piire, nii et jagada tasub juhul, kui tundub, et see aitab analüüsiga jõudsamalt edasi minna.
Ühiskondliku konteksti analüüs laiemalt peaks vastama küsimusele, millised infrastruktuurilised, juriidilised ja majanduslikud tegurid soodustavad soovimatute praktikate (taas)tekkimist ning püsimist. Konteksti analüüsi võib omakorda jaotada eri osadeks, nii on lihtsam seda teha. Üks võimalus on näiteks vaadelda eri tüüpi tegureid, millel võib olla mõju süsteemis toimivatele praktikatele.
Infrastruktuurilised tegurid: füüsiline või virtuaalne keskkond, selle omadused. Kasulik oleks siin teha reaalset või virtuaalset (osalus)vaatlust – külastada seotud kohti (poed, asutused, koosolekud, koolitunnid vms), tarbida teenuseid (püüda osta mingit vajalikku kaupa, saada netist infot vms), korrata sihtrühma rutiinseid tegevusi (teekond punktist A punkti B) ja kirjeldada oma kogemusi vastavast keskkonnast.
Näiteks koolikiusamise konteksti analüüsides tasuks kindlasti käia eri tüüpi koolides (linnas ja maal, era- ja munitsipaalkoolides, nn eliit- ja tavalistes koolides) kohapeal ning tunnetada ruumi: kas koolimajades on eraldatud nurki, kas nooremad ja vanemad klassid on eraldi koolimaja osades, kuivõrd lapsed liiguvad vahetundide ajal, kas koolimajas on turvakaamerad.
Juriidilised tegurid: millised seadused või muud reeglid määratlevad süsteemi toimimist. Milliseid tegevusi soodustatakse, milliseid karistatakse? Kas ja kuidas võivad need olla seotud probleemsete praktikatega?
Näiteks koolikiusamise probleemi juriidiline kontekst algab alaealiste vastutuse piiridega ja lõpeb õpetaja rolliga, tema kohustuste ning õigustega. Kiusajate tegudele annavad väära teo tähenduse esmatasandil kooli kodukord, raskematel juhtudel väärteo määratlus õigusaktides ning alaealiste väärtegude menetlemise reeglid. Lisaks konkreetselt kiusamistegevuste ümber koonduvatele seadustele ei saa tähelepanuta jätta ka seotud praktikaid suunavaid reegleid (vt järgmine alalõik).
Majandusliku konteksti analüüs toob esile materiaalsed ressursid, nende olemasolu ning vajaduse/puuduse. Ka mittemateriaalsed ressursid enamasti materialiseeruvad lõpuks – maksab kulutatud tööaeg. Koolikiusamise probleemi analüüsides tekib kõigepealt küsimus, kas koolis on võimalus, et ametis oleks sotsiaalpedagoog ja turvamees. See aitab riskiolukordi leevendada. Kui aga tahta kiusamispraktika levikut tõkestada ja muuta, siis on vaja hoopis suuremaid ressursse: tõuseb küsimus, kas õpetajatel, õpilastel ja vanematel on energiat, aega, motivatsiooni ja materiaalseid vahendeid pakkuda välja kiusamist takistavaid alternatiivseid tegevusi, probleemiga süsteemselt tegeleda.
Suhete ja interaktsiooni kontekst: millised mehhanismid kujundavad probleemiga seotud rühmade omavahelisi suhteid, millised on nendevahelise suhtlemise võimalused ja tavad. Kas probleemne praktika soodustab rühmaliikmete omavaheliste (alluvus)suhete kehtestumist? Kuidas probleemne praktika levib, kuidas seda edasi antakse?
Koolikiusamise kontekstis on oluline kooli sisekultuur kitsamalt: millised on kooli rituaalid, õpetajatevahelised suhted, vanemate kaasamise ulatus ja sisu. Näiteks on klassijuhataja valmis kiusamise kaebust käsitlema lastevanemate koosolekul. Keegi ei räägi üksteisega, ei otsi silmsidet, aga õpetaja kuulatakse ära. Viisis, kuidas õpetaja küsimuse tõstatab, sünnivad uued institutsioonid: probleemi tõstatajat ei võeta tõsiselt (vahetatakse muigeid – tema isiklik probleem) või väidetakse, et nende laps küll kiusamises ei osale. Kui töölepingu järgi makstakse õpetajale töötasu üksnes peetud tundide eest, siis on teda raske motiveerida lapsi vahetundides valvama, tegema koostööd teiste klassijuhatajatega ühiste ürituste korraldamiseks vms (siin tekib seos majanduslike võimalustega). Oluline on analüüsida suhtluskeskkonda. Näiteks kui kogu infovahetus vanematega toimub klassijuhataja vahendusel, siis võimalused vanemate omavaheliseks suhtluseks ja lahenduste otsimiseks on piiratud.
Kultuuriline kontekst ehk praktika tähendusväli: probleemsete praktikatega seonduvad normid, väärtused. Eelnevalt rääkisime konkurentsivaimu kultiveerimisest ühiskonnas, mis võib kiusamispraktikaid soodustada. Samuti on oluline kogu ühiskonna suhtumine. Näiteks Eestis 2012. aasta oktoobris internetti jõudnud video vägivallatsemisest Valga koolis päädis avaliku aruteluga, kus otsiti probleemi põhjust ja lahendust eeskätt ohvri psüühikast (Tigasson 2012) ning pöörati palju tähelepanu ka video internetti riputaja karistamise küsimusele. Seega võiks öelda, et Eesti avaliku arutelu kultuurile on omane eeskätt probleemi individualiseerida (mida peaks ohver tegema / võiks teha teisiti?). Kuigi veidi tegeldakse ka taunitavate praktikate taasesitamise tõkestamisega.
Joonis 3.2. Probleemi ja keskkonna analüüsi etapid
|
Meenuta ühte juhtumit, mida sa ise määratled koolivägivallana. Analüüsi selle juhtumiga seonduvaid praktikaid eri komponentide kaupa, rakendades nii ülesande 3.2 lahendamise eel loetud materjale kui ka omaenda kogemust ja loogilist mõtlemist. Püüa vastata eeskätt tabeli vasakus veerus olevatele küsimustele. Kui mõte takerdub, siis klõpsa tabeli paremas veerus olevale lingile, sealt avanevad abistavad küsimused.
|
Ülesanne 3.3
