1.3. Poliitikad ja turumehhanismid muutuste tekitajana

Paljude sotsiaalsete probleemide lahendamise initsiatiiv tuleb riigilt. Näiteks Eestis võeti hiljuti vastu alkoholipoliitika (2012) ja tubakapoliitika (2012) rohelised raamatud – kombinatsioon kõva ja pehme käe poliitikast –, mis seavad konkreetsed eesmärgid suitsetamise ja alkoholitarbimise vähendamiseks ning panevad paika vahendid, mille kaudu neid eesmärke saavutada. Oluline osa neist piirab alkoholi- ja tubakamüügi ja -reklaami tingimusi, s.t sekkub turumehhanismidesse. Näiteks pilthoiatused suitsupakkidel, mis tuletavad meelde harjumuse kahjulikku mõju tervisele; alkoholi ja sigarettide müügiaja ja -kohtade piirangud, mis takistavad impulssoste, sekkuvad otseselt vastavate toodete turundusprotseduuridesse, raskendades nende esitamist tavaliste toodetena, nagu igapäevased toidukaubad piim ja leib.

 

Illustratsioon 1.1. Näide pilthoiatusest sigaretipakendil.
Pilthoiatus on kasutusel paljudes riikides üle maailma.

Allikas: Eesti tubakapoliitika roheline raamat (2012: 33).

Kahtlemata raskendavad  tööstus- ja kaubandusettevõtted regulatsioonide rakendumist, kasutades nii poliitilisi kanaleid, kui ka mõeldes välja  uusi viise, kuidas tooteid ikkagi normaliseerida. Näiteks õlletootja A. Le Coqi sõnumeid võib tõlgendada nõnda, et soovitakse õpetada noortele õlletarbimist kui suhteliselt kahjutut alkoholi tarbimise võimalust võrrelduna näiteks viinajoomisega (telesaade „Vabariigi kodanikud”, 04.12.2012). Alkoholi- ja tubakapoliitika seevastu püüab mõjutada kahjulike toodete tarbimist, sekkudes tootja ja tarbija vahelisse suhtlusesse. Siin on poliitika ja turg teatud mõttes vastandlikud. Samas saab poliitika kaudu põhimõtteliselt kujundada ka positiivsete turumehhanismide teket. Mõne sotsiaalse probleemi puhul neile valdavalt loodetaksegi. Näiteks 1990ndate alguses leiti, et venekeelsele vähemusele suunatud riiklikku meediapoliitikat pole vaja, kuna vastavad pakkujad tekivad turul ise. Turg soodustas aga pigem meelelahutusliku meediasisu ja uudiste importi ning praeguseks on auditooriumi vaatamisharjumused juba kinnistunud ning neid muuta raske (Jõesaar ja Rannu 2013, Vihalemm ja Hogan-Brun 2013).

Ent teatud poliitikaid viiakse maailmas ellu just turumehhanismide kaudu. Näiteks USAs ja Suurbritannias emiteeritakse nn sotsiaalse mõju võlakirju. See tähendab, et organisatsioon rahastab erainvestorite rahaga sotsiaalvaldkonna projekte (tööpuuduse vähendamine, kodutute ühiskonda tagasitoomine); võlakirjade tootlus on seotud projekti edukusega ning intressi makstakse riigi ja omavalitsuste vahenditest, sest nende sotsiaal- ja korrakaitse kulud vähenevad (Zirnask 2012). Ärilist ja sotsiaalprobleemide lahendamise loogikat seob ka sotsiaalne ettevõtlus (Eesti kohta vt Ott 2013) ning mitmesugused ühisprojektid. Lähemalt avab avaliku ja erasektori koostööd peatükk 4.1.1.2.

back forward