{"id":12,"date":"2024-04-04T02:24:38","date_gmt":"2024-04-03T23:24:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/maausk\/"},"modified":"2025-03-18T19:55:02","modified_gmt":"2025-03-18T17:55:02","slug":"maausk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/maausk\/","title":{"rendered":"Mikk maausust"},"content":{"rendered":"<p>Maausulised peavad oluliseks esivanemate p\u00f5list p\u00e4randit. Nad ammutavad j\u00f5udu ja oma m\u00f5tteid tihti loodusest. Nende jaoks on s\u00f5nadel eriline v\u00e4gi.<\/p>\n<p>Mikk Sarv r\u00e4\u00e4gib, mida maausulised m\u00f5tlevad loomisest ja loodusest, teretamisest ja t\u00e4namisest. Ta laulab ka \u00fche loomisloo, millel on tema jaoks oluline s\u00f5num.<\/p>\n<p>Arutage:<\/p>\n<ul>\n<li>Milliseid t\u00e4hendusi annab ta saunale? Teretamisele?<\/li>\n<li>Kas sinul on looduses m\u00f5ni eriline koht?<\/li>\n<li>Looge koos \u00fcks loomislugu \u2013 tehke sellest pildiseeria, jutuke v\u00f5i laul! Enne m\u00f5elge, mis s\u00f5num sellel peaks olema!<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div> (<a href=\"https:\/\/youtu.be\/FD7UyUEyoDQ\">https:\/\/youtu.be\/FD7UyUEyoDQ<\/a>)\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dec848b3480-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dec848b3480-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dec848b3480-collapse\">Tund maausust II kooliastmele <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dec848b3480-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dec848b3480-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><em>Idee autor: Nete Tutsu<\/em><\/p>\n<p>Tekst saunakommetest. Tunnis saab kasutada allpool olevat t\u00f6\u00f6lehte koos rists\u00f5naga.\u00a0<\/p>\n<p><strong>\u00d5ppematerjali koostamisel kasutatud kirjandus:<\/strong><br>Habicht, Tamara 2008 [1972]. Eesti saun. Tallinn: Ilo.<br>Kulmar, Tarmo 2006. \u00dcldine usundilugu: religiooniteaduse p\u00f5him\u00f5isted. Maailmausundid.<br>Seletuss\u00f5nastik. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus.<br>Maavalla Koda, https:\/\/www.maavald.ee<br>Sepp, Triin 2016 \u201cSaunaga seotud uskumusolendite kujutamine eri folkloori\u017eanrites. Tartu \u00dclikool.<br>http:\/\/www.ut.ee\/folk\/library\/BA_Sepp.pdf<br>Suitsusaunade ajaloost Eestis \u2013 Savvusann,<br>http:\/\/www.savvusann.ee\/index.php\/et\/suitsusaunast\/ajalugu\/17-suitsusaunade-ajaloost-eestis<br>Suitsusaunast \u2013 Savvusann, http:\/\/www.savvusann.ee\/index.php\/et\/Paulson, Ivar 1997 [1966].<br>Vanem eesti rahvausk. Tartu: Ilmamaa.<br>Viires, Ants 2008. Eesti saun, eess\u00f5na. Tallinn: Ilo.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dec848b348c-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dec848b348c-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dec848b348c-collapse\">Saunaga seotud uskumusi<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dec848b348c-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dec848b348c-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Saunal on olnud eestlaste elus oluline paik. Lisaks pesemisele on saun olnud ka koht enese ja teiste tohterdamiseks, s\u00fcnnitamiseks ning isegi elamiseks.<\/p>\n<p>Veel 19. sajandi keskel olid k\u00f5ik saunad eesti alal <strong>suitsusaunad <\/strong>\u2013 v\u00e4ikesed \u00fchetoalised muldp\u00f5randaga hooned, mida k\u00f6eti kerisahjuga ning mille seinad olid tahmased. M\u00f5ned eriti vanap\u00e4rased saunad olid kas terve- v\u00f5i poolenisti maa sisse ehitatud ning muldkatusega \u2013 nn maasaunad. K\u00f5ige rohkem oli suitsusaunu L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n<p>19. sajandi teisel poolel hakati saunadele ehitama eestubasid ja panema laudp\u00f5randaid.<\/p>\n<p>Sauna n\u00e4ol oli tegu <strong>piiritsooniga <\/strong>inimeste maailma ning vaimude maailma vahel. Traditsiooniliselt oligi saunahoone ehitatud taluhoovi \u00e4\u00e4rele, olles n\u00f5nda justkui \u00fcleminekuks\u00a0 kodu ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailma vahel.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks paljudes Eesti rahva muinasjuttudes ilmuvad \u00fcleloomulikud olendid (vaimud, tondid, koduk\u00e4ijad, kuradid) just saunas.<\/p>\n<p>Lisaks m\u00e4ngib saun piiritsooni teatud maa-ala, kus toimub \u00fcleminek \u00fchelt alalt teisele, \u00fchest olekust teiserolli ka <strong>inimese eluringis<\/strong>: saunas s\u00fcnnitatakse ja s\u00fcnnitakse, toimuvad t\u00e4iskasvanuks saamise <strong>riitused<\/strong>, seal tohterdatakse inimesi ning sinna tuuakse surnu ka viimasele pesemisele.<\/p>\n<p>SAUNA KOMBED<\/p>\n<p>Eestis on <strong>saunap\u00e4evaks<\/strong> olnud laup\u00e4ev. Veel k\u00f6eti sauna neljap\u00e4eviti, aga siis pigem ravitsemise eesm\u00e4rgil (nn n\u00f5iasaun).<\/p>\n<p>Samuti tehakse sauna suurematel t\u00e4htp\u00e4evadel v\u00f5i nende eel\u00f5htutel. N\u00e4iteks: jaanilaup\u00e4eval, j\u00f5ululaup\u00e4eval ja vana aasta \u00f5htul. Sauna on k\u00f6etud ka <strong>hingedep\u00e4eval<\/strong>, aga mitte endale, vaid k\u00fclastavatele esivanemate hingedele, keda koju tulemise puhul s\u00f6\u00f6deti ning saunatati. Arvatavasti pandi sauna ka toit hingedele s\u00f6\u00f6miseks v\u00f5i asetati koos toiduga toa l\u00e4hedusse vana viht ning seep.\u00a0<\/p>\n<p>\u00dcldiselt on rituaalsete* saunask\u00e4ikude ajal kombeks olnud sauna ustele-akendele riste joonistada, sest \u201e<em>Siis kuri \u00e4i saand sauna sooja minna, uksel oli rist peal \u2013 seda ta kartis nagu tuld<\/em>.\u201d<\/p>\n<p>K\u00f5ige \u00fcldisemalt kehtivaks tavaks on see, et saunask\u00e4ik <strong>tuleb \u00e4ra toimetada enne pimedat. <\/strong>Eriti halvaks peetakse sauna j\u00e4\u00e4mist peale kesk\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Samuti pidi saunaminek toimuma <strong>heas ja lahkes meeleolus<\/strong>. Kui taadid-eided olid p\u00e4eval pahuksis olnud, tuli vihameestel \u00fcle saunal\u00e4ve astuda rahumeeli ja saunas ei tohtinud keegi pahandusi meelde tuletada.<\/p>\n<p>Lisaks oli kombeks visata soola sauna nurkadesse, koldesse, kerisele ja lavale v\u00f5i ka vihtlemisvette, et v\u00e4ltida nakkushaigusi. Ka \u00fcldlevinud <strong>maagiline <\/strong><strong>arv kolm <\/strong>on saunas omal kohal, nimelt tuli kolm korda kas lavale s\u00fclitada v\u00f5i end erinevatest kohtadest vihelda ja endale vett eri kehaosadele panna, et v\u00e4ltida k\u00f5iksugu saunast k\u00fclge hakata v\u00f5ivaid h\u00e4dasid.<\/p>\n<p>SAUN KUI ELUSOLEND<\/p>\n<p>Sauna sisenemisel oli aga kombeks <strong>teretada<\/strong> nii sauna kui leili. Saun on rahvauskumusis olnud teatud m\u00f5ttes elav, tundev, tahtev ja toimiv olevus, kes oma kuumadelt kerisekividelt t\u00f5usva leiliga v\u00f5is anda inimesele tervist ja tugevust, aga \u00fchtlasi ka karistada neid, kes \u00f5igest \u201esaunakorrast\u201d ja vastavast kombestikust kinni ei pidanud.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks on \u00fcldlevinud uskumus, et saunalavale tuleb j\u00e4tta viht ning vesi. Need\u00a0 on sinna j\u00e4etud kas vaeslapsele v\u00f5i Taevaisale. Vett ja vihta vajasid ka \u00fcleloomulikud olendid. Lahkujatel olnud kombeks ka l\u00e4vel seisma j\u00e4\u00e4da ning sauna viibata.<\/p>\n<p>SAUNAVIHT<\/p>\n<p>T\u00e4htis saunakultuuri osa, oli <strong>vihtade valmistamine.<\/strong> Selleks peeti k\u00f5ige paremaks kase oksi. Oksi ei tohtinud murda, vaid pidi puu k\u00fcljest noaga l\u00f5kama. K\u00f5ige paremaks vihtade tegemise ajaks on peetud jaanip\u00e4eva-eelset aega, samuti peeti sobivaks eesk\u00e4tt <strong>vana kuud<\/strong>.\u00a0<\/p>\n<p>N\u00e4dalap\u00e4evadest olid eelistatud neljap\u00e4ev ja laup\u00e4ev, et tuleksid pehmemad vihad. Saarlased- hiidlased on t\u00e4htsaks pidanud ka vihtade valmistamist pehme tuulega. Mandril tegid vihtu enamasti naised, saartel aga ka mehed. Vihad pidid olema v\u00e4ga korralikult tehtud, sest nende lagunemine ennustas halba.<\/p>\n<p>Ka p\u00e4ris pisikesed lapsed k\u00e4isid saunas, kus neid <strong>viheldi maagilistel <\/strong><strong>eesm\u00e4rkidel<\/strong>: n\u00e4iteks kurjade j\u00f5udude eest kaitsmiseks. Vihtlemise ajal kasutati ka erinevaid <strong>loitse<\/strong>. (<em>\u201cTilluke \u00fcles, suureke maha, paha laits \u00fcles, h\u00e4\u00e4 laits maha!<\/em>\u201d) Eriti t\u00e4htsaks peeti aga lapse vihtlemist hammaste tulemise ajal, mis usuti valu \u00e4ra v\u00f5tvat ning tugevamad hambad toovat.<\/p>\n<p>Tihti pandi viht surnule ka kirstu kaasa, sest arvati, et see on ese, mida v\u00f5ib inimesel ka p\u00e4rast surma vaja minna.<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n\n<div class=\"wp-block-group attached-files-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<div class=\"wp-block-file\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/167\/saun_ja_sellega_seotud_uskumusi.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">T\u00f6\u00f6leht: saun_ja_sellega_seotud_uskumusi.pdf<\/a><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maausulised peavad oluliseks esivanemate p\u00f5list p\u00e4randit. Nad ammutavad j\u00f5udu ja oma m\u00f5tteid tihti loodusest. Nende jaoks on s\u00f5nadel eriline v\u00e4gi. Mikk Sarv r\u00e4\u00e4gib, mida maausulised m\u00f5tlevad loomisest ja loodusest, teretamisest ja t\u00e4namisest. Ta laulab ka \u00fche loomisloo, millel on tema &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":31,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/users\/31"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":187,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kohtumised\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}