{"id":7,"date":"2024-04-03T23:15:15","date_gmt":"2024-04-03T20:15:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/iv-sonatahendus-kui-radiaalne-kategooria\/"},"modified":"2024-04-30T17:03:24","modified_gmt":"2024-04-30T14:03:24","slug":"iv-sonatahendus-kui-radiaalne-kategooria","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/iv-sonatahendus-kui-radiaalne-kategooria\/","title":{"rendered":"IV S\u00f5nat\u00e4hendus kui radiaalne kategooria"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small;\">Kognitiivse semantika \u00fcks keskseid huviobjekte on algusest peale olnud s\u00f5nade mitmet\u00e4henduslikkus ehk pol\u00fcseemia. P\u00f5hjustena, miks kognitiivne keeleteadus soosib pol\u00fcseemia uurimist, on v\u00e4lja toodud kaks peamist faktorit: 1) kognitiivses keeleteaduses kajastuvad keelefilosoofa ideed perekondlikust sarnasusest (n\u00e4ide s\u00f5nast <em>m\u00e4ng<\/em>); ja kognitiivne keeleteadus arvestab ps\u00fchholoogiliste uurimustega kategoriseerimisest (Cuyckens, Zawada 2001: xii).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small;\">\u00dcks esimesi uurimusi kognitiivses semantikas, mis v\u00f5ttis aluseks kategooriate organiseerituse protot\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi ja kirjeldas \u00fche pol\u00fcseemse s\u00f5na t\u00e4hendusi protot\u00fc\u00fcbist l\u00e4htuva radiaalse v\u00f5rgustikuna, oli C. Brugmani ja G. Lakoffi k\u00e4sitlus prepositsioonist <em>over <\/em>\u2018\u00fcle\u2019 (Brugman 1988, Lakoff 1987).\u00a0 L\u00fchidalt v\u00f5ib \u00f6elda, et radiaalse t\u00e4hendusv\u00f5rgustiku keskmes paikneb s\u00f5na p\u00f5hit\u00e4hendus, mille \u00fcmber erinevale kaugusele koonduvad k\u00f5ik teised t\u00e4hendused. T\u00e4hendused on omavahel seotud s\u00fcstemaatiliselt. Sellise v\u00f5rgustiku graafiline kujutis annab meile teada, kui l\u00e4hedalt v\u00f5i kaugelt on erinevad t\u00e4hendused \u00fcksteisega (ja keskse t\u00e4hendusega) seotud, mida l\u00e4hemal v\u00f5rgustikus t\u00e4hendused \u00fcksteisele asuvad, seda l\u00e4hemalt seotud nad on. Kesksemad liikmed on t\u00fc\u00fcpilisemad, perifeersemad liikmed esindavad ebat\u00fc\u00fcpilisemaid t\u00e4hendusi. Seosed t\u00e4henduste vahel on kirjeldatavad mitmesuguste uute t\u00e4henduste tekkimise mehhanismidega (nt metafoor, skeemkujutluslik transformatsioon, metonuumia jm), need samad mehhanismid iseloomustavad ka \u00fcldiselt inimese m\u00f5tlemist, abstraktsest asjadest arusaamist.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small;\">S\u00f5na <em>over <\/em>kohta on V. Evans ja A. Tyler (2001; 2003) koostanud j\u00e4rgneva t\u00e4hendusv\u00f5rgustiku:<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-28\" title=\"tyler_evans_over.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/tyler_evans_over.jpg\" alt=\"tyler_evans_over.jpg\" width=\"640\" height=\"556\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/tyler_evans_over.jpg 1027w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/tyler_evans_over-300x261.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/tyler_evans_over-1024x889.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/tyler_evans_over-768x667.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px\"><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small;\">S\u00f5na <em>\u00fcle <\/em>protot\u00fc\u00fcbist l\u00e4htuv t\u00e4hendusv\u00f5rgustik v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha nii (Veismann 2009):<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"650\" height=\"436\" class=\"alignnone wp-image-29\" title=\"skeem7.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/skeem7.jpg\" alt=\"skeem7.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/skeem7.jpg 650w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/skeem7-300x201.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 650px) 100vw, 650px\"><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small; line-height: 1.6em;\">Tuleb \u00f6elda, et selline s\u00f5nat\u00e4henduse esitamise idee leidis hulgaliselt j\u00e4rgijaid, kuid peagi ka kriitikuid. L\u00fchidalt \u00f6eldes on kriitika kaks olulist sihikut olnud \u201ckeeleteadlase meelevald\u201d (mis\/kes m\u00e4\u00e4rab eraldiseisva t\u00e4henduse) ja \u201cpiiramata ehk metsik pol\u00fcseemia\u201d (tuleneb keeleteadlase meelevallast), st me v\u00f5ime \u00fchele s\u00f5nale postuleerida tohutu hulga t\u00e4hendusi v\u00f5rgustikus, kuid meil puudub kontroll, kas see on ka ps\u00fchholoogiliselt reaalne pilt selle s\u00f5na t\u00e4henduste talletamisest k\u00f5neleja peas.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kognitiivse semantika \u00fcks keskseid huviobjekte on algusest peale olnud s\u00f5nade mitmet\u00e4henduslikkus ehk pol\u00fcseemia. P\u00f5hjustena, miks kognitiivne keeleteadus soosib pol\u00fcseemia uurimist, on v\u00e4lja toodud kaks peamist faktorit: 1) kognitiivses keeleteaduses kajastuvad keelefilosoofa ideed perekondlikust sarnasusest (n\u00e4ide s\u00f5nast m\u00e4ng); ja kognitiivne keeleteadus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":131,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7\/revisions\/131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}