{"id":6,"date":"2024-04-03T23:15:15","date_gmt":"2024-04-03T20:15:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/naiteid-skeemkujutlustest-tee\/"},"modified":"2024-04-03T23:15:24","modified_gmt":"2024-04-03T20:15:24","slug":"naiteid-skeemkujutlustest-tee","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/naiteid-skeemkujutlustest-tee\/","title":{"rendered":"N\u00e4iteid skeemkujutlustest: TEE"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-family: verdana, geneva;font-size: small\"><strong>Tee<\/strong> skeemkujutlus peegeldab meie igap\u00e4evast kogemust liikumisest, nii meie enda kui ka meid \u00fcmbritsevate objektide liikumisest \u00fchest punktist teise. Teel on harilikult algus ja l\u00f5pp-punkt ja nende vahel j\u00e4rjestikku l\u00e4bitavate punktide jada, ning suund. Teel liikumise kogemusest tekkivad j\u00e4reldused\/t\u00e4hendused on: alguspunktist A l\u00f5pp-punkti B j\u00f5udmine eeldab vahepealsete punktide l\u00e4bimist; teel olemine t\u00e4hendab suunatud liikumist; ruumis liikumisega kaasneb ka aja kulg.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva;font-size: small\">Tee skeemkujutluse abil on seletatavad mitmed tuntud metafoorid (ELU ON TEEKOND; ARMASTUS ON TEEKOND; AEG ON RUUM), millest oli juttu metafooride osas. Eesti keelest v\u00f5ib n\u00e4iteks tuua kaass\u00f5na <em>\u00fcle <\/em>kasutuse. <em>\u00dcle <\/em>esimese ja keskse t\u00e4hendusena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua liikumist \u00fchest punktist teise \u00fcle(tades) mingi takistuse. Teel liikumise f\u00fc\u00fcsilistest omadustest tulenevad j\u00e4reldused\/t\u00e4hendused on olemas ka <em>\u00fcle <\/em>abstraktsetes kasutustes: <em>\u00fcle elama, \u00fcle saama, \u00fcle tulema, (k\u00e4sust) \u00fcle astuma<\/em> jne. Sarnaseid t\u00e4hendusi on ka inglise prepositsioonil <em>over<\/em>:<em> <\/em><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva;font-size: small\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"554\" height=\"615\" class=\"alignnone wp-image-27\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/ule.jpg\" title=\"ule.jpg\" alt=\"ule.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/ule.jpg 554w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/ule-270x300.jpg 270w\" sizes=\"auto, (max-width: 554px) 100vw, 554px\"><\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva;font-size: small\">(http:\/\/d24w6bsrhbeh9d.cloudfront.net\/photo\/6943002_700b_v2.jpg)<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva;font-size: small\">\u00dcheks skeemkujutluste omaduseks on nende v\u00f5ime transformeeruda. Tee skeemkujutluse \u00fcks v\u00f5imalik transformatsioon seisneb selles, et teed m\u00e4rkivate punktide l\u00e4bimise ahela asemel keskendub \u201cvaataja\u201d ainult tee l\u00f5pp-punktile (tee fookus \u2194 sihi fookus) N\u00e4iteks lausetes <em>paadisadam <strong>asub<\/strong> \u00fcle j\u00f5e <\/em>v\u00f5i <em><strong>istub<\/strong> \u00fcle laua minu vastas<\/em> pole enam esil liikumine punktist A punkti B, vaid see,\u00a0 et vaatleja juurest v\u00f5i m\u00f5ttelisest l\u00e4htepunktist sihtpunkti j\u00f5udmiseks tuleks \u00fcletada mingi takistus. Tavaline on kogemus j\u00e4lgida liikuva objekti teed, kuni ta j\u00f5uab kohale ja siis keskenduda sellele, kus ta on.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva;font-size: small\">Skeemkujutlusliku transformatsiooni n\u00e4iteks v\u00f5ib veel tuua vastuse k\u00fcsimusel, miks me saame \u00f6elda <em>Inimesed valgusid m\u00f6\u00f6da linna laiali<\/em>? F\u00fc\u00fcsiliselt, s\u00f5nas\u00f5nalt v\u00f5ttes ei saa inimene valguda, <em>\u00fcle<\/em> p\u00f5hiline t\u00e4hendus eeldab liikumist kuskilt kuhugi. Uurijad on leidnud , et tegemist on loomulike skeemkujutluslike transformatsioonidega: kaugelt vaadates paistab palju v\u00e4ikseid objekte \u00fchtlase aine, massina (multiplex \u2194 mass). (Vt Lakoff 1987: : 440jj)<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tee skeemkujutlus peegeldab meie igap\u00e4evast kogemust liikumisest, nii meie enda kui ka meid \u00fcmbritsevate objektide liikumisest \u00fchest punktist teise. Teel on harilikult algus ja l\u00f5pp-punkt ja nende vahel j\u00e4rjestikku l\u00e4bitavate punktide jada, ning suund. Teel liikumise kogemusest tekkivad j\u00e4reldused\/t\u00e4hendused on: &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-6","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":87,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6\/revisions\/87"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}