{"id":3,"date":"2024-04-03T23:15:15","date_gmt":"2024-04-03T20:15:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/skeemkujutlus-image-schema\/"},"modified":"2024-04-03T23:15:24","modified_gmt":"2024-04-03T20:15:24","slug":"skeemkujutlus-image-schema","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/skeemkujutlus-image-schema\/","title":{"rendered":"III Skeemkujutlus (image-schema)"},"content":{"rendered":"

\"raamat.jpg\"OLULINE TEOS<\/strong>: Mark Johnson 1987 The Body in the Mind: The Bodily Basis of Meaning, Imagination and Reason. Chicago: Chicago University Press.<\/span><\/p>\n

Eelnevates punktides oli juttu kahest kognitiivse semantika jaoks olulisest v\u00e4itest \u2013 et m\u00f5isteline struktuur on seotud meie kehalise kogemusega (kehalisuse\/kehap\u00f5hisuse v\u00e4ide) ja et semantiline struktuur peegeldab m\u00f5istelist struktuuri (st see on keerulisem kui s\u00f5naraamatulikud definitsioonid). Need kaks v\u00e4idet on selgelt omavahel seotud ja sellele toetub ka \u00fcks kognitiivses semantikas oluline teooria \u2013 skeemkujutluste teooria (image-schemas<\/em>, t\u00f5lgitud eesti keelde ka kui kujundskeem). Skeemkujutlus on abstraktne m\u00f5isteline esitus<\/strong>, mis on \u00fchelt poolt tihedalt seotud inimese igap\u00e4evaste kehaliste kogemustega<\/strong> ja teiselt poolt aitab struktureerida semantilist teadmist. V\u00f5ib \u00f6elda, et et semantiline struktuur peegeldab m\u00f5istelist struktuuri ja m\u00f5isteline struktuur tuleneb kehastunud\/kehalisest kogemusest. \u00dcks peamisi skeemkujutluste teooria arendajaid, USA kognitiivne ps\u00fchholoog Mark Johnson on \u00f6elnud: \u201cAn image schema is a recurring, dynamic pattern of our perceptual interactions and motor programs that gives coherence and structure to our experience<\/em>\u201d (1987: xiv).<\/span><\/p>\n

G. Lakoff on v\u00e4lja toonud, et skeemkujutlusliku m\u00f5istelise vormi olemasolu toetab fakt, et me saame \u00fcht ja sama infot kasutada mitme meediumi vahendusel (n\u00e4gemine ja keel): \u201eMeie kaks peamist informatsiooni allikat on keel ja n\u00e4gemine. Me v\u00f5ime saada informatsiooni kas tajudes midagi otse v\u00f5i kaudselt, meile r\u00e4\u00e4gitu p\u00f5hjal. Ja me saame arutleda\/m\u00f5telda selle \u00fcle s\u00f5ltumata sellest, milline oli info allikas. M\u00f5teldes saame isegi kasutades infot m\u00f5lemast allikast korraga, mis n\u00e4itab, et meil on v\u00f5imalik kodeerida m\u00f5lema allika infot \u00fches ja samas vormis. Ma pakun, et skeemkujultus annab meile selle vormi\u201d (Lakoff: 1987).<\/span><\/p>\n

<\/span>Oluline on eristada skeemkujutlusi \u00fchelt poolt visuaalsetest piltidest<\/strong> (mida nad ei ole) ja teiselt poolt tajudest.<\/strong> Skeemkujutlused ei teki ainult n\u00e4htava pildi kaudu (vaid ka helidest ja kompimise teel) (just seep\u00e4rast v\u00f5iks eelistada eesti keeles image<\/em> vasteks siin\u00a0kujutlus<\/em>, mitte kujund) ja erinevalt tajutud pildist pole need detailide-rohked, vaid on \u00fclimalt abstraktsed (seep\u00e4rast skemaatilised)<\/strong>.<\/span><\/p>\n

\u00dche olulise omadusena skeemkujutluste juures on v\u00e4lja toodud nende eelnemine nn p\u00e4ris m\u00f5istetele. Skeemkujutluste m\u00f5iste-eelsus<\/strong> t\u00e4hendab seda, et p\u00e4rinevad aistingulisest kogemusest ja tekivad inimese arengu varases j\u00e4rgus, mis eelneb m\u00f5istete tekkele. Pidevalt ette tulevate aistingulise kogemuse mustritest tuletatakse talletatavad skeemkujutlused, mis on aluseks m\u00f5istete tekkele. See t\u00e4hendab, et me v\u00f5ime ka skeemkujutlusi teatud m\u00f5ttes m\u00f5isteteks pidada, kuid need on erilist sorti m\u00f5isted, mis on kogu m\u00f5istelise s\u00fcsteemi aluseks. Kuna suhestuvad otseselt aistingulise kogemusega, siis on nad eriti skemaatilised.<\/span><\/p>\n

Lapsekeele uurijad (nt J. M. Mandler 2004)\u00a0 on v\u00e4lja toonud, et esimesed m\u00f5isted omandab laps juba enne keelev\u00e4ljendite omandamist, esimeste m\u00f5istete esitus ei saa olla keeleline (propositsiooniline), vaid on pigem kogemusele tuginev abstraktsioon. Skeemkujutlused on ruumilised esitused, mis v\u00e4ljendavad algseid v\u00f5i fundamentaalseid t\u00e4hendusi. Nt sisaldamine on \u00fcks selline algne m\u00f5iste, millega imik puutub kokku juba v\u00e4ga varakult. See on \u00fchelt poolt lihtne, kuid samas sisaldab endas (\u00fcsna keerulisi) teadmisi sees ja v\u00e4ljas olemise omaduste kohta (kui miski on millegi sees, siis on ta \u00fcmbritsetud, kui miski on millegi sees, siis v\u00e4imist liigutades liigub sellega kaasa ka sisemine jne).<\/span><\/p>\n

Green ja Evans (2006: 179-189) toovad n\u00e4ite, et v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et m\u00f5nikord on lihtsam aru saada v\u00e4ga spetsiifiliste m\u00f5istete nagu KASS v\u00f5i RAAMAT m\u00f5istest, kui skeemkujutluslikust m\u00f5istest. Sest esimesed suhestuvad m\u00f5tetega, mille kohta me arvame teadvat midagi. Skeemkujutlused on aga nii fundamentaalsed meie m\u00f5tlemise viisile, et me ei ole teadvustatult teadlikud (consciously aware<\/em>) neist. Me peame oma teadlikkust sellest, mida t\u00e4hendab olla f\u00fc\u00fcsiline olend f\u00fc\u00fcsilises maailmas nii endastm\u00f5istetavaks sellep\u00e4rast, et me omandame selle teadmise nii vara oma elus, kindlasti enne keele ilmumist.<\/span><\/p>\n

N\u00e4idetena<\/strong> skeemkujutlustest on k\u00f5ige sagedamini esile toodud SISALDUMINE (containment<\/em>), TEE (path<\/em>) ja J\u00d5UDUDEGA (force<\/em>) seotud skeemid, kuid ka \u00fcldiselt tasakaalu, liikumist ja\u00a0 ruumilist asetust puudutavatest kehalistest kogemustest tekkivad m\u00f5ttemustrid.<\/span><\/p>\n

\"raamat.jpg\"<\/strong><\/span>SOOVITUSI EDASILUGEMISEKS<\/strong>:<\/span><\/p>\n

Mark Johnson 1987. The Body in the Mind. The Bodily Basis of Meaning, Imagination, and Reason. The University of Chicago Press.<\/span>
Jean Matter Mandler 2004. The Foundations of Mind. Origins of Conceptual Thought. Oxford University Press<\/span>
Raymond W. Gibbs, Jr. 2006. Embodiment and Cognitive Science. Cambridge University Press<\/span>
Beate Hampe (ed.) 2006. From Perception to Meaning. Image Schemas in Cognitive Linguistics. Mouton de Gruyter.<\/span><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

OLULINE TEOS: Mark Johnson 1987 The Body in the Mind: The Bodily Basis of Meaning, Imagination and Reason. Chicago: Chicago University Press. Eelnevates punktides oli juttu kahest kognitiivse semantika jaoks olulisest v\u00e4itest \u2013 et m\u00f5isteline struktuur on seotud meie kehalise …<\/p>\n","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-3","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":84,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/3\/revisions\/84"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}