{"id":20,"date":"2024-04-03T23:15:16","date_gmt":"2024-04-03T20:15:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/ii-metafoor-ja-metonuumia\/"},"modified":"2024-04-03T23:15:24","modified_gmt":"2024-04-03T20:15:24","slug":"ii-metafoor-ja-metonuumia","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/ii-metafoor-ja-metonuumia\/","title":{"rendered":"II Metafoor ja meton\u00fc\u00fcmia"},"content":{"rendered":"

Mis on metafoor?<\/strong> Eesti kirjakeele seletuss\u00f5naraamatu j\u00e4rgi:<\/span><\/p>\n

metafoor<\/strong> \u2039-i 21\u203a s. kirj (liik k\u00f5nekujundeid:) s\u00f5na v. v\u00e4ljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, \u00fclekantud t\u00e4henduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku s\u00f5natarvituse juht. Poeetilised metafoorid. Rahvaluule metafoorid. Poeet kasutab rohkesti metafoore. Teoses on j\u00f5ulisi, haruldasi metafoore. \u00c4ratas t\u00e4helepanu metafoor \u201esinitaeva silm\u201d p\u00e4ikese t\u00e4henduses.<\/span><\/p>\n

Kui \u00fcldiselt on arvatud metafoori olevat peamiselt ilukirjandusse kuuluva n\u00e4htuse, siis kognitiivses keeleteaduses on t\u00f5stetud kesksele kohale metafoori kui kogu keelelist v\u00e4ljendust (ja m\u00f5tlemist) l\u00e4biva n\u00e4htuse uurimine. Grammatisatsiooniteooria \u00fcks loojaid, Bernd Heine on \u00f6elnud metafooride rolli grammatikas uurides: \u201e\u00dcks peamisi strateegiaid, kuidas \u00fcmbritseva keskkonnaga hakkama saada, on kujutleda ja v\u00e4ljendada halvemini ligip\u00e4\u00e4setavaid v\u00f5i keerulisemalt arusaadavaid v\u00f5i kirjeldatavaid kogemusi vahetumalt ligip\u00e4\u00e4setavate selgelt piiritletavate kogemuste kaudu\u201c (Heine 1997). \u00dchtedena esimestest juhtisid sellele (v\u00e4ga edukalt) t\u00e4helepanu keeleteadlane G. Lakoff ja ps\u00fchholoog M. Johnson oma raamatus \u201eMetaphors We Live by\u201c (1980) (ek \u201eMetafoorid, mille j\u00e4rgi me elame\u201c, Tlk Ene Vainik 2011). Nad esitasid selged n\u00e4ited sellest, kuidas metafoor on meie igap\u00e4evase keele (ja tunnetuse) olemuslik osa, mitte ainult kirjandusse kuuluv, stilistika osa. See t\u00e4hendab, et millegi uue v\u00f5i keerulisega kokku puutudes me m\u00f5istame ja m\u00f5istestame seda millegi tuttava ja lihtsama abil. Nii n\u00e4iteks \u00fctleme me endist viisi Pane tuli p\u00f5lema! <\/em>Kuigi soovitud tegelik tegevus ei eelda enamasti tikkude olemasolu. Ka on tavaline tegelikult f\u00fc\u00fcsilist liikumist mitte sisaldavaid tegevusi v\u00f5i protsesse m\u00f5ista liikumisena, teekonnana, n\u00e4iteks v\u00f5ime \u00f6elda L\u00e4ks oma v\u00e4idetega rappa; J\u00f5udsime oma suhtes uuele tasandile; j\u00f5uluaeg l\u00e4heneb kiiresti <\/em>jne. <\/em>\u00a0Igal metafooril on oma allikvaldkond ja sihtvaldkond. Eelnevates n\u00e4idetes on allikvaldkonnaks liikumine ruumis v\u00f5i teekond ja sihtvaldkonnaks vastavalt argumenteerimine\/v\u00e4itlemine, inimestevaheline suhe, aeg. Allikvaldkond on enamasti konkreetsem, lihtsam, seotud f\u00fc\u00fcsilise maailmaga, sihtvaldkond on enamasti keerulisemalt m\u00f5istetud, abstraktsem. K\u00f5ige olulisem siiski on see, et allikvaldkond on millegi poolest lihtsamini m\u00f5istetav kui sihtvaldkond.<\/span><\/p>\n

K\u00f6vecses (2000) leidnud, et tavalisemad allikvaldkonnad<\/strong> metafoorilisteks \u00fclekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja j\u00f5ududega seotud valdkonnad.<\/span><\/p>\n

Tavalisemad sihtvaldkonnad<\/strong> on emotsioon, moraalsus, m\u00f5te, inimsuhted ja aeg.<\/span><\/p>\n

Oluline on t\u00e4hele panna, et kui sihtvaldkonda struktureeritakse mingi allikvaldkonna kaudu, siis see toob<\/strong> allikvaldkonnast esile<\/strong> \u00fched jooned ja samas varjab<\/strong> teisi omadusi. N\u00e4iteks metafoor VAIDLUS ON S\u00d5DA toob esile, et tegemist on vastaspooltega ja varjab seda, et vaidlus on korrastatud areng mingil teemal (Ma ei suutnud oma v\u00e4iteid kaitsta<\/em>).\u00a0 Samas kui VAIDLUS ON TEEKOND\/VAIDLUS ON SIHGA LIIKUMINE TEEL varjab ja toob esile vastupidiseid jooni (Me astume (vaieldes) tasapisi teineteisele l\u00e4hemale<\/em>).<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mis on metafoor? Eesti kirjakeele seletuss\u00f5naraamatu j\u00e4rgi: metafoor \u2039-i 21\u203a s. kirj (liik k\u00f5nekujundeid:) s\u00f5na v. v\u00e4ljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, \u00fclekantud t\u00e4henduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku s\u00f5natarvituse juht. Poeetilised metafoorid. Rahvaluule metafoorid. Poeet kasutab rohkesti metafoore. Teoses on j\u00f5ulisi, haruldasi …<\/p>\n","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-20","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":80,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/20\/revisions\/80"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}