{"id":18,"date":"2024-04-03T23:15:15","date_gmt":"2024-04-03T20:15:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/2-kategoriseerimine\/"},"modified":"2024-04-30T16:59:24","modified_gmt":"2024-04-30T13:59:24","slug":"2-kategoriseerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/2-kategoriseerimine\/","title":{"rendered":"2. Kategoriseerimine"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">M\u00f5istestamise k\u00f5rval on t\u00e4henduse teadmises oluline osa kategoriseerimisel. Tuntud on filosoof L. Wittgensteini n\u00e4ide s\u00f5nast <em>m\u00e4ng <\/em>(Wittgenstein 1953), millele \u00fche definitsiooni leidmine, mis sobiks k\u00f5ikv\u00f5imalike teadaolevate m\u00e4ngudega (laste m\u00e4ng liivakastis, klaverim\u00e4ng, malem\u00e4ng, sulgpallim\u00e4ng), n\u00e4ib v\u00f5imatu. Wittgensteini j\u00e4rgi ei seo k\u00f5iki neid tegevusi, mitte \u00fcks \u00fchine omadus, vaid pigem <strong>perekondlik sarnasus<\/strong> \u2013 nii nagu \u00fches perekonnas on nt emal ja t\u00fctrel \u00fchte v\u00e4rvi silmad ja emal ja pojal sarnane n\u00e4okuju ning t\u00fctrel ja pojal \u00fchte moodi suujoon \u2013 puudub \u00fcks k\u00f5ikidele \u00fchine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast p\u00e4rinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on \u00fcheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele. Teiseks oluliseks aluseks on ps\u00fchholoogiast Eleanor Roschi uurimused <strong>loomulikust kategoriseerimisest <\/strong>(Rosch 1975; Rosch 1978; Rosch, Mervis 1975). S\u00f5naraamatulik, definitsioonidel p\u00f5hinev semantika eeldab, et asjad ja n\u00e4htused jagunevad kindlapiirilistesse kategooriatesse, kuid E. Roschi katsed n\u00e4itasid, et inimeste teadvuses on maailma iseloomustavad kategooriad pigem<strong> h\u00e4gusate piiridega ja kontsentrilise struktuuriga<\/strong> \u2013 neis on keskne\/kesksed protot\u00fc\u00fcpsed liikmed ja h\u00e4gusad \u00e4\u00e4realad.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Roschi j\u00e4rgi iseloomustab kategoriseerimise mudelit:<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Protot\u00fc\u00fcp kui parim n\u00e4ide kategooriast.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Puuduvad tarvilikud tingimused. Liikmelisus ei s\u00f5ltu fikseeritud tarvilike tunnuste hulgast.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Perekondlik sarnasus.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Protot\u00fc\u00fcbid on kategoriseerimise l\u00e4hteks, teised liikmed on m\u00e4\u00e4ratud nendega sarnanemise kaudu.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Astmeline liikmelisus. \u00c4hmased piirid.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Roschi uurimustest inspireeritult v\u00e4idavad kognitiivsed semantikud, et ka inimese keelelist teadmist iseloomustab pigem protot\u00fc\u00fcbist l\u00e4htuv radiaalne \u00e4hmaste piiridega kategoriseerimine. Ka keelelised kategooriad ei ole kirjeldatavad tarvilike ja piisavate tunnuste kogumina, dihhotoomselt, vaid on protot\u00fc\u00fcbist l\u00e4htuvad, radiaalsed, \u00e4hmaste piiridega.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Selline l\u00e4henemine aitab seletada varieeruvust ja pol\u00fcseemiat keeles. N\u00e4iteks semantikast v\u00f5ib tuua s\u00f5na <em>ema <\/em>, mille protot\u00fc\u00fcpne t\u00e4hendus v\u00f5iks olla \u2018<span id=\"s10104_5_d\" class=\"etvw_d\">naissoost vanem, naine oma lapse v. laste suhtes\u2019 (EKSSi esimene t\u00e4hendus),<\/span> kuid millel on veel terve hulk t\u00e4hendusi (kasuema, emaplaat, naisliikumise ema, emalaev jne), mis on keskse t\u00e4hendusega seotud erinevate omaduste kaudu (l\u00e4hemalt v\u00f5i kaugemalt).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\"><br>\nN\u00e4iteks grammatikast (keeleliste teadmiste kategoriseerimisest) v\u00f5ib tuua siia t\u00fc\u00fcpilisemad ja mittet\u00fc\u00fcpilised noomeneid (<em>maja<\/em> <em>vs<\/em>. <em>m\u00f5tisklemine<\/em>, <em>-mine<\/em>-liiteline deverbaalnoomen pole nii t\u00fc\u00fcpiline nimis\u00f5na kui konkreetsele objektile viitav t\u00fcvis\u00f5na).<\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"265\" class=\"alignnone wp-image-35\" style=\"font-family: 'Open Sans', sans-serif; font-size: 13px; line-height: 1.6em; float: right;\" title=\"tabel.gif\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/tabel.gif\" alt=\"tabel.gif\"><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Kuna kategooriseerimise mudelit iseloomustab astmeline struktuur, siis kategooria liikmed ei ole v\u00f5rdsed (kategooria on hierarhiseeritud) ning saab r\u00e4\u00e4kida \u00fclemtasandi p\u00f5hitasandi ja alamtasandi m\u00f5istetest. N\u00e4iteks saab seda kujutada tabeli abil:<br>\n<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana, geneva; font-size: small; line-height: 1.6em;\">Kui j\u00e4rgneva pildi kohta k\u00fcsida: \u201cMis on pildil?\u201d siis esimene\/k\u00f5ige sagedasem vastus enamasti on\u2026.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\"><a href=\"http:\/\/shimmidragon.deviantart.com\/art\/Male-Lion-LineArt-216758918\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-37\" style=\"float: left;\" title=\"lovi.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/lovi.png\" alt=\"lovi.png\" width=\"409\" height=\"314\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/lovi.png 900w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/lovi-300x230.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/lovi-768x590.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 409px) 100vw, 409px\"><\/a><\/span><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Kuid vastuseid v\u00f5ib olla v\u00e4ga mitmesuguseid: L\u00f5vi, isal\u00f5vi, t\u00e4iskasvanud isal\u00f5vi, t\u00e4iskasvanud isal\u00f5vi k\u00fcljelt vaadatuna, kaslane, kiskja, imetaja, loom, entiteet jne.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">P\u00f5hitasand on see, mille entiteedid on k\u00f5ige tavalisemad, k\u00f5ige tuttavamad. Esimesena meenuvad harilikult p\u00f5hitasandi entiteedid (l\u00f5vi, mitte loom). Kuid p\u00f5hitasand pole alati sama, s\u00f5ltuvalt k\u00f5nelemise kontekstist v\u00f5i inimese ettevalmistusest (koolitund, zooloogid omavahel) v\u00f5ib p\u00f5hitasand olla eeltoodud n\u00e4ite puhul ka isal\u00f5vi, kiskja vm.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">Kategooria struktuuri v\u00e4ljaselgitamiseks on tehtud ps\u00fchholingvistilisi katseid. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on n\u00e4iteks paluda katsealusel nimetada\/loetleda kas piiratud v\u00f5i piiramata ajavahemiku jooksul meenumise j\u00e4rjekorras nii mitu mingi kategooria entiteeti, kui v\u00e4hegi meelde tuleb. N\u00e4iteks on mitmel aastal t\u00e4hendus\u00f5petuse kursuse raames palutud kirja panna linnunimetusi. V\u00f5ib \u00f6elda, et loetelukatses ilmnev protot\u00fc\u00fcp p\u00e4rineb p\u00f5hitasandilt, protot\u00fc\u00fcpseks linnuks kursusel on olnud vares, mitte hallvares, k\u00fcnnivares vms, ja tihane, mitte rasvatihane, sinitihane v\u00f5i tihaslane.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\"><span style=\"font-size: x-small;\"><a href=\"http:\/\/shimmidragon.deviantart.com\/art\/Male-Lion-LineArt-216758918\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">h<span style=\"font-family: verdana,geneva;\">ttp:\/\/shimmidragon.deviantart.com\/art\/Male-Lion-LineArt-216758918<\/span><\/a><\/span><\/span><\/p>\n<p><strong><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"102\" height=\"102\" class=\"alignnone wp-image-36\" title=\"raamat.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/57\/raamat-2.jpg\" alt=\"raamat.jpg\">SOOVITATAV LUGEMINE:<\/span><\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-family: verdana,geneva; font-size: small;\">John R. Taylor 1989. Linguistic Categorization. Prototypes in Linguistic Theory. Oxford: Clarendon Press.<br>\nG. Lakoff 1987. Women, Fire, and Dangerous Things: What categories reveal about the mind. Chicago: University of Chicago Press.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f5istestamise k\u00f5rval on t\u00e4henduse teadmises oluline osa kategoriseerimisel. Tuntud on filosoof L. Wittgensteini n\u00e4ide s\u00f5nast m\u00e4ng (Wittgenstein 1953), millele \u00fche definitsiooni leidmine, mis sobiks k\u00f5ikv\u00f5imalike teadaolevate m\u00e4ngudega (laste m\u00e4ng liivakastis, klaverim\u00e4ng, malem\u00e4ng, sulgpallim\u00e4ng), n\u00e4ib v\u00f5imatu. Wittgensteini j\u00e4rgi ei seo k\u00f5iki &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":129,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/129"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}