{"id":13,"date":"2024-04-03T23:15:15","date_gmt":"2024-04-03T20:15:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/meeldetuletus-mis-kognitiivne-keeleteadus\/"},"modified":"2024-04-03T23:15:24","modified_gmt":"2024-04-03T20:15:24","slug":"meeldetuletus-mis-kognitiivne-keeleteadus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/meeldetuletus-mis-kognitiivne-keeleteadus\/","title":{"rendered":"Meeldetuletus: Mis on kognitiivne keeleteadus?"},"content":{"rendered":"

Kui arvad, et tead kognitiivsest keeleteadusest juba piisavalt, siis tee kohe teemale j\u00e4rgnev test, mis aitab olulisemat meelde tuletada. Kui arvad, et tead sellest teemast liiga v\u00e4he, siis loe enne j\u00e4rgnev tekst l\u00e4bi ja p\u00fc\u00fca seej\u00e4rel test lahendada.<\/span><\/p>\n

Kognitiivne keeleteadus s\u00fcndis 1970ndate l\u00f5pus USA-s, vastandudes eelk\u00f5ige valitsevale generatiivse grammatika suunale keeleteaduses. Kuid erinevalt generatiivsest grammatikast ei ole tegemist peamiselt \u00fche v\u00e4ga tuntud keeleteadlase eestvedamisel (N. Chomsky) arendatud suhteliselt \u00fchtse teooriaga, vaid tegemist on mitmete eri autorite poolt v\u00e4lja pakutud m\u00f5istete, teooriate ja ideede kogumiga (nt L. Talmy, R. Langacker, G. Lakoff jpt), mida \u00fchendab peamine alusidee keelest kui t\u00e4hendusi kandvast suhtlusvahendist, mida ei saa uurida lahus muudest inimese teadmistega<\/strong> seotud v\u00f5imetest (sellest nimetus kognitiivne<\/em>). Kui generatiivse l\u00e4henemise tuumaks oli s\u00fcntaks ja eesm\u00e4rgiks anda formaalsed reeglid s\u00fcntaktiliselt korrektsete lausete genereerimiseks, siis kognitiivse keeleteaduse keskmes on t\u00e4hendused, semantika<\/strong> ja reeglite asemel on oluline motivatsioon<\/strong> \u2013 k\u00fcsimus, miks \u00fcks v\u00f5i teine s\u00fcntaksi v\u00f5i grammatika n\u00e4htus keeles on saanud just mingi kindla v\u00e4ljenduse. Iseloomulik kognitiivsele l\u00e4henemisele on keele n\u00e4gemine tervikuna, holistiliselt<\/strong> (keele tasandid (semantika, morfoloogia, s\u00fcntaks) on omavahel tihedalt seotud, nagu on keel ise seotud inimese muude tunnetuslike v\u00f5imetega). Generatiivset l\u00e4henemist iseloomustab seevastu modulaarse k\u00e4sitluse eelistamine, keele eri tasandid on eraldiseisvad uurimisobjektid, nagu ka keelemoodul on inimese vaimus eraldi moodul. Kaht l\u00e4henemist eristab selgelt ka erinev l\u00e4henemine keele omandamisele, generatiivse paradigma j\u00e4rgi on keel kaasas\u00fcndinud, muidu poleks v\u00f5imalik nii keeruka s\u00fcsteemi omandamine nii kiiresti (alusm\u00f5isted on kaasas\u00fcndinud). Kognitivistide v\u00e4itel on keel siiski suurel m\u00e4\u00e4ral omandatav,<\/strong> keele \u00f5ppimist alustab imik juba enne seda, kui ta on v\u00f5imeline ise keelt produtseerima, keelt \u00f5pitakse koos \u00fcldiste suhtlemisoskustega ja maailma tundma\u00f5ppimisega (alusm\u00f5isted luuakse maailma kategoriseerides).<\/span><\/p>\n

Nii kognitiivsel kui ka generatiivsel l\u00e4henemisel on oma h\u00e4id k\u00fclgi ja raskuspunkte. N\u00e4iteks v\u00f5ib v\u00e4lja tuua generatiivne keeleteaduse eelisena, et see on kindel piiratud s\u00fcsteem, kus kehtivad selged formaliseerimisreeglid. Samas kognitiivse keeleteaduse eeliseks on empiirilisus, tegeletakse kogu keelega t\u00e4pselt sellisena, nagu ta on (mitte ainult piiratud, s\u00fcsteemi sobivate kesksete juhtumitega). Kognitiivse keeleteaduse eelisena on v\u00e4lja toodud, et see ei j\u00e4ta k\u00f5rvale nn vastikuid n\u00e4iteid, keeleandmete kogumise meetodeid on kognitiivses keeleteaduses palju, introspektsioonile lisaks kasutatakse korpusi \u00a0ja katseid. Generatiivses keeleteaduses pole uuritavate keeleandmete p\u00e4rinemine vahetust keelekasutusest oluline, uurida v\u00f5ib ka keeleteadlase enda poolt v\u00e4lja m\u00f5eldud lauseid.<\/span><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on kognitiivne keeleteadus maailmas j\u00f5udsalt kanda kinnitanud, kuid tugev generatiivne koolkond elab samuti (k\u00fcll algsega v\u00f5rreldes muutununa, j\u00e4rjest arenedes). V\u00f5ib \u00f6elda, et m\u00f5lemad suundumused\/p\u00fc\u00fcdlused on leidnud oma pooldajad ja edasiarendajad.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui arvad, et tead kognitiivsest keeleteadusest juba piisavalt, siis tee kohe teemale j\u00e4rgnev test, mis aitab olulisemat meelde tuletada. Kui arvad, et tead sellest teemast liiga v\u00e4he, siis loe enne j\u00e4rgnev tekst l\u00e4bi ja p\u00fc\u00fca seej\u00e4rel test lahendada. Kognitiivne keeleteadus …<\/p>\n","protected":false},"author":22,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/users\/22"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/94"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kognitiivnesemantika\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}