II Metafoor ja metonüümia

Mis on metafoor? Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi:

metafoor ‹-i 21› s. kirj (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku sõnatarvituse juht. Poeetilised metafoorid. Rahvaluule metafoorid. Poeet kasutab rohkesti metafoore. Teoses on jõulisi, haruldasi metafoore. Äratas tähelepanu metafoor „sinitaeva silm” päikese tähenduses.

Kui üldiselt on arvatud metafoori olevat peamiselt ilukirjandusse kuuluva nähtuse, siis kognitiivses keeleteaduses on tõstetud kesksele kohale metafoori kui kogu keelelist väljendust (ja mõtlemist) läbiva nähtuse uurimine. Grammatisatsiooniteooria üks loojaid, Bernd Heine on öelnud metafooride rolli grammatikas uurides: „Üks peamisi strateegiaid, kuidas ümbritseva keskkonnaga hakkama saada, on kujutleda ja väljendada halvemini ligipääsetavaid või keerulisemalt arusaadavaid või kirjeldatavaid kogemusi vahetumalt ligipääsetavate selgelt piiritletavate kogemuste kaudu“ (Heine 1997). Ühtedena esimestest juhtisid sellele (väga edukalt) tähelepanu keeleteadlane G. Lakoff ja psühholoog M. Johnson oma raamatus „Metaphors We Live by“ (1980) (ek „Metafoorid, mille järgi me elame“, Tlk Ene Vainik 2011). Nad esitasid selged näited sellest, kuidas metafoor on meie igapäevase keele (ja tunnetuse) olemuslik osa, mitte ainult kirjandusse kuuluv, stilistika osa. See tähendab, et millegi uue või keerulisega kokku puutudes me mõistame ja mõistestame seda millegi tuttava ja lihtsama abil. Nii näiteks ütleme me endist viisi Pane tuli põlema! Kuigi soovitud tegelik tegevus ei eelda enamasti tikkude olemasolu. Ka on tavaline tegelikult füüsilist liikumist mitte sisaldavaid tegevusi või protsesse mõista liikumisena, teekonnana, näiteks võime öelda Läks oma väidetega rappa; Jõudsime oma suhtes uuele tasandile; jõuluaeg läheneb kiiresti jne.  Igal metafooril on oma allikvaldkond ja sihtvaldkond. Eelnevates näidetes on allikvaldkonnaks liikumine ruumis või teekond ja sihtvaldkonnaks vastavalt argumenteerimine/väitlemine, inimestevaheline suhe, aeg. Allikvaldkond on enamasti konkreetsem, lihtsam, seotud füüsilise maailmaga, sihtvaldkond on enamasti keerulisemalt mõistetud, abstraktsem. Kõige olulisem siiski on see, et allikvaldkond on millegi poolest lihtsamini mõistetav kui sihtvaldkond.

Kövecses (2000) leidnud, et tavalisemad allikvaldkonnad metafoorilisteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja jõududega seotud valdkonnad.

Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted ja aeg.

Oluline on tähele panna, et kui sihtvaldkonda struktureeritakse mingi allikvaldkonna kaudu, siis see toob allikvaldkonnast esile ühed jooned ja samas varjab teisi omadusi. Näiteks metafoor VAIDLUS ON SÕDA toob esile, et tegemist on vastaspooltega ja varjab seda, et vaidlus on korrastatud areng mingil teemal (Ma ei suutnud oma väiteid kaitsta).  Samas kui VAIDLUS ON TEEKOND/VAIDLUS ON SIHGA LIIKUMINE TEEL varjab ja toob esile vastupidiseid jooni (Me astume (vaieldes) tasapisi teineteisele lähemale).

back forward