{"id":99,"date":"2024-04-04T08:41:37","date_gmt":"2024-04-04T05:41:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/yrask\/"},"modified":"2024-05-30T10:05:08","modified_gmt":"2024-05-30T07:05:08","slug":"yrask","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/yrask\/","title":{"rendered":"Kunst ja \u00fcrask kliimateadlikkuse v\u00e4ljendusena"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1240\" height=\"274\" class=\"alignnone wp-image-296\" title=\"foto_karin_nurme.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/foto_karin_nurme.png\" alt=\"\u00fcrask\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/foto_karin_nurme.png 1240w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/foto_karin_nurme-300x66.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/foto_karin_nurme-1024x226.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/foto_karin_nurme-768x170.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1240px) 100vw, 1240px\"><\/p>\n<p><b>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud? <\/b><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal\u00a0on suunatud huviharidusasutustele ja \u2013ringidele. Ealisi piire ei ole, tuleb valida vanusele sobiv metoodika.<\/p>\n<p><b>\u00d5ppematerjali tutvustus<\/b><\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on aeg uurida, kuidas kunst saab olla vahendiks kliimateadlikkuse v\u00e4ljendamisel, kasutades \u00fcraskiteemat. Kas teadsid, et \u00fcraskid on meie metsades elanud aastaid? Kliimamuutused on aga muutnud nende elutingimusi soodsamaks ja seet\u00f5ttu on \u00fcraskid j\u00f5udnud \u00fcha enam pildile. Kunstnikud on seda t\u00e4hele pannud ja on hakanud \u00fcraskitest inspiratsiooni saama. \u00dcraskite temaatikat on kunstis kujundatud mitmeti, see s\u00f5ltub sihtgrupist ja eesm\u00e4rkidest. \u00d5piobjektis leiad, miks me peame j\u00e4rjest enam r\u00e4\u00e4kima \u00fcraskitest.<\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Eesm\u00e4rk<\/span>: on pakkuda kunsti\u00f5petajatele sisendit \u00fcraskiteemalise kunsti\u00f5petuse tunni l\u00e4biviimiseks, samal ajal selgitades kliimamuutuste m\u00f5ju ja t\u00e4htsust.<\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">\u00d5piv\u00e4ljundid<\/span>:<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px;\">\n<li>m\u00f5ista\u00a0ja arutleda\u00a0\u00fcraskite rolli \u00fcle looduses,<\/li>\n<li>oskab kirjeldada \u00fcraskite tegevuse j\u00e4lgi,<\/li>\n<li>teab, kuidas kliimamuutused on m\u00f5jutanud \u00fcraskite esinemist,<\/li>\n<li>tutvub erinevate kunstiteostega, mis k\u00e4sitlevad \u00fcraskiteemat,<\/li>\n<li>arutleb kunsti rolli kliimateadlikkuse t\u00f5stmise,<\/li>\n<li>valib sobivaima lahenduse oma ideele,<\/li>\n<li>rakendab oma idee teostamiseks mitmekesiseid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid,<\/li>\n<li>arutleb oma ja kaaslaste t\u00f6\u00f6de \u00fcle, kasutades asjakohaseid m\u00f5isteid.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> kliimamuutus, \u00fcraski eluring, \u00fcraskite roll looduses, keskkonnateadlikkus.<\/p>\n<p><strong>K\u00e4sitletavad m\u00f5isted:<\/strong> populatsioonid, kahjurid ja kasurid ehk kasulikud putukad, toitumisahel, metsamajandamine, kliimamuutustega kohanemine.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/yrask#opetajale\"><strong>Materjalid \u00f5petajale<\/strong><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/yrask#opilasele\"><strong>Materjalid \u00f5pilasele<\/strong><\/a><\/p>\n<p><strong>Autorid:<\/strong> <a href=\"mailto:karin.nurme@emu.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Karin Nurme<\/a>, Mikko Buht ja Merrit Shanskiy<\/p>\n<p><a id=\"opetajale\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ce6c98-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ce6c98-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ce6c98-collapse\">\u00d5petajale: \u00f5ppetegevus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ce6c98-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ce6c98-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Juhend kunsti\u00f5petajale \u00fcraskiteemalise kunsti\u00f5petuse kavandamisel.<\/p>\n<p><strong><em>Eelh\u00e4\u00e4lestus<\/em>:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Tutvusta \u00f5pilastele \u00fcraskeid, nende m\u00f5ju metsadele ja kuidas kliimamuutused neid m\u00f5jutab. V\u00f5id kasutada esitlust \u00fcraskitest ja kliimamuutustest v\u00f5i korraldada \u00f5ppek\u00e4igu loodusesse, et uurida \u00fcraskitegevust reaalses keskkonnas.<\/li>\n<li>Julgusta \u00f5pilasi vaatama saateid v\u00f5i lugema materjale, mis aitavad neil m\u00f5ista \u00fcraskite rolli looduses ja nende seost kliimamuutustega. Leitavad lisamaterjalide all.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>Materjalide tutvustamine:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Tutvusta\u00a0olemasolevaid kunstiteoseid, mis kujutavad \u00fcraskiteemat erinevatest vaatenurkadest. See annab \u00f5pilastele inspiratsiooni ja v\u00f5imaldab neil m\u00f5ista erinevaid l\u00e4henemisviise \u00fcraskiteema kujutamisel kunstis.<\/li>\n<li>Saab kasutada koostatud pdf-voldikut.<\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/yraskid-kunstis.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF voldik \u2013 \u00dcraskid kunstis<\/a><\/p>\n<p><em><strong>Kunstimeetodi valimine:<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Kuna iga kunsti\u00f5petaja ja -klass on erinev, siis vali sobivaim kunstimeetod vastavalt \u00f5pilaste oskustele ja k\u00e4ttesaadavatele ressurssidele.<br>\nN\u00e4iteks v\u00f5id kaaluda j\u00e4rgmisi meetodeid ja t\u00f6\u00f6vahendeid:<\/p>\n<ul>\n<li>Kartulitr\u00fckk v\u00f5imaldab \u00f5pilastel luua lihtsaid, kuid efektseid \u00fcraskiteemalisi kujutisi.<\/li>\n<li>Linooltr\u00fckk annab \u00f5pilastele v\u00f5imaluse luua detailsemaid \u00fcraskiteemalisi kunstiteoseid.<\/li>\n<li>Tu\u0161\u0161i k\u00f5rrega puhumine v\u00f5imaldab \u00f5pilastel eksperimenteerida abstraktsete \u00fcraskiteemaliste maastike loomisega.<\/li>\n<li>Kahjustatud t\u00fcvel savi rullimine v\u00f5imaldab \u00f5pilastel luua \u00fcraskiteemalisi skulptuure, taldrikuid vms v\u00f5i templeid.<\/li>\n<li>Kahjustatud puitu saab kasutada puidut\u00f6\u00f6ringis.<\/li>\n<li>Graafika, mille peamiseks v\u00e4ljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. V\u00f5ib proovida ka v\u00e4rvilist lahendust efektsete \u00fcraski mustrite loomiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>Metoodika rakendamine:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Selgita \u00f5pilastele valitud kunstimeetodi ja t\u00f6\u00f6vahendite kasutamist ning juhenda neid \u00fcraskiteema kujutamisel kunstis.<\/li>\n<li>Julgusta loomingulisust ja avatust erinevate ideede ja l\u00e4henemiste suhtes \u00fcraskiteema interpreteerimisel.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>L\u00f5pptulemuste esitlemine ja hindamine:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Korralda l\u00f5pptulemuste esitlus v\u00f5i n\u00e4itus, kus \u00f5pilased saavad jagada oma \u00fcraskiteemalisi kunstiteoseid ja arutleda nende loomise protsessi \u00fcle.<\/li>\n<li>Hindamisel keskendu mitmekesisusele, loomingulisusele, tehnilistele oskustele ja v\u00f5imele v\u00e4ljendada \u00fcraskiteemalisi ideid kunstis.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>Tagasiside ja edasised \u00f5ppimisv\u00f5imalused:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Paku \u00f5pilastele konstruktiivset tagasisidet nende kunstiteoste kohta ja julgusta neid reflekteerima nende t\u00f6\u00f6de \u00fcle.<\/li>\n<li>Arutlege edasiste v\u00f5imalike kunsti\u00f5ppeprojektide \u00fcle, mis v\u00f5iksid keskenduda keskkonnateemadele ja j\u00e4tkata \u00fcraskiteema uurimist kunstis.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Loodan, et see juhend aitab sul planeerida ja rakendada inspireerivat ja harivat kunsti\u00f5ppekogemust \u00fcraskiteemalisel kursusel!<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ce6cb6-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ce6cb6-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ce6cb6-collapse\">\u00d5petajale: teoreetiline taust<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ce6cb6-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ce6cb6-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Mets on keeruline \u00f6kos\u00fcsteem, kus puude k\u00f5rval esinevad palju organismid \u2013 mikroskoopilistest seentest kuni suurema loomastikuni, n\u00e4iteks p\u00f5drani.\u00a0Mets toimib koosk\u00f5las ilmastiku ja mullastikuga ja k\u00f5igil on selles s\u00fcsteemis oma roll. Metsa\u00f6kos\u00fcsteemi arengut kujundavad ilmastikun\u00e4htused nagu p\u00f5ud, torm, temperatuuride erinevus ja sademed. Oluline roll metsa arengule on ka inimesel. Ilmastikun\u00e4htustest on olulisemad nt p\u00f5ud, tormid, pikne, aga ka k\u00fclm ja lumi. Inimene v\u00f5ib metsa kahjustada nii otseselt, aga ka kaudselt, nt\u00a0 metsatulekahjud, puude mehhaaniliselt vigastamine, uute taimekahjurite liikide sissetoomine ja p\u00f5hjustades kliimasoojendamist. Kusjuures Eesti metsatulekahjudest on pea 100% inimese <a title=\"\" href=\"https:\/\/rohe.geenius.ee\/blogi\/eesti-loodus\/metsatulekahjud-eestis-ja-valismaal-kuidas-uks-mets-polema-laheb\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/rohe.geenius.ee\/blogi\/eesti-loodus\/metsatulekahjud-eestis-ja-valismaal-kuidas-uks-mets-polema-laheb\/\u00a0\"><span style=\"color: #0033ff;\">p\u00f5hjustatud<\/span><\/a>.<\/p>\n<p>\u00dcraskid on meie metsades elanud kogu aeg. Varasemalt ei p\u00f6\u00f6ratud neile nii palju t\u00e4helepanu, kuna nende poolt tekitatud majanduslik kahju oli tagasihoidlik. H\u00fcppeliselt on suurenenud metsade pindala, kus putukatega sh kuuse-koore\u00fcraskiga on probleeme (Stat: KK513).\u00a0 Peamised pohjused on pehmed talved ja pikad vegetatsiooniperioodid; pikad p\u00f5uad; tormid ning ka kuuse enamusega metsade osakaal. K\u00f5ik peale viimase v\u00f5ib \u00f6elda on kliimamuutustest tingitud.<\/p>\n<ul>\n<li>Pehmed talved \u2013\u00a0 putukate talvitumise edukus suureneb;<\/li>\n<li>Pikem vegetatsiooniperiood \u2013 v\u00f5imaldab 2 p\u00f5lvkonda aastas;<\/li>\n<li>P\u00f5uad n\u00f5rgestavad puid \u2013 n\u00f5rgastatuid puid on putukatel lihtsam asustada nt \u00fcrasklased, k\u00e4rsaklased, siklased;\n<ul>\n<li>P\u00f5ud on eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk oma pinnal\u00e4hedase juurestikuga ei saa kuival ajal enam veega k\u00fcllaldaselt taime varustada. Selle tagaj\u00e4rjel langeb t\u00fcves vaigur\u00f5hk, vaigueristus v\u00e4heneb ja puu ei saa enam tagasi t\u00f5rjuda putukate (nt koore\u00fcraskite) r\u00fcnnakuid.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Tormid \u2013 tormimurdu on loomadel lihtne asustada;<\/li>\n<li>Kuuse enamusega metsad \u2013 kuuse koore\u00fcraski eeliselupaik. Eesti metsade puuliigilisest koosseisust moodustab pea pool okaspuud, 17% on kuused (Stat: KK51).<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>\u00dcraskist\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcraskid on tumedad saleda rulja kehaga putukad. M\u00f5\u00f5tmetelt v\u00e4ga v\u00e4ike mardikas (enamasti 1\u20135 mm, harvem kuni 9 mm pikk), keda ilma v\u00e4ga hea luubi v\u00f5i mikroskoobita m\u00e4\u00e4rata ei saa. Oluliseks m\u00e4\u00e4ramistunnused, entomoloogidele, on mardika j\u00e4rsakul olevad kidad ja karvad. J\u00e4rask on t\u00e4iskasvanud mardika viimase seljalooge, mis n\u00e4eb v\u00e4lja nagu jupp kattetiivaid oleks tagant \u00e4ra l\u00f5igatud. J\u00e4rsak on mardikale v\u00e4ga vajalik, sest sellega l\u00fckatakse k\u00e4ikutest v\u00e4lja n\u00e4ripuru.<\/p>\n<p>\u00dcrasklased on t\u00e4ismoondega putukad (muna \u2013&gt; vastne \u2013&gt; nukk \u2013&gt; valmik). Kuna nende vastsed elavad puidus, seega pea terve elu, sest vastse iga on kordades pikem, kui valmiku iga.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"969\" height=\"391\" class=\"alignnone wp-image-205\" title=\"uraskid.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/uraskid.png\" alt=\"\u00fcraskja j\u00e4rsak\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/uraskid.png 969w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/uraskid-300x121.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/uraskid-768x310.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 969px) 100vw, 969px\"><\/p>\n<p>Fotod:\u00a0Kuuse-koore\u00fcrask (<em>Ips typographus<\/em>) ja tema seljalooke j\u00e4rsak. E. Merivee, A. M\u00fcrk, CC BY-SA 3.0<\/p>\n<p>\u00dcraski vastsed (kutsutakse vagelt\u00f5ukudeks) on valged, jalutud, pruuni peaga ja nad toituvad puiduseentest. Seene eosed viivad valmikud uude koju kaasa. K\u00f5ik Eestis elavad \u00fcraskiliigid elavad puude koore all v\u00f5i puidus (tavaliselt maltspuidus). \u00dcrasklasi on Euroopas \u00fcle 300 ja Eestis 70 liiki (Voolmaa 1997).\u00a0 V\u00e4ljuvad sealt ainult k\u00fcpsuss\u00f6\u00f6maks (suur s\u00f6\u00f6ming enne paarumist ja munemist) ja paarumiseks (nii kutsutakse putukate paljunemist). Enamasti asustavad surnud v\u00f5i tugevasti n\u00f5rgestatud puid ning metsamaterjali.<\/p>\n<p>Sigimisperioodil moodustavad \u00fcraskid peresid (monogaamne peremudel = isa+ema, pol\u00fcgaamne peremudel = isa+mitu ema).\u00a0 Monogaamses peres rajab emane k\u00e4igu, kuhu saabub isane, pol\u00fcgaamses rajab isane avara sisenemisava ja paarituskoja, kuhu tulevad emased, kes peale paarumist rajavad oma emak\u00e4igu. Munad munetakse koore alla, emak\u00e4igu servadesse. Vastsed n\u00e4rivad iga\u00fcks j\u00e4rjest laieneva k\u00e4igu, mille l\u00f5pus nukkutakse. Igal \u00fcraski liigil on v\u00e4ga iseloomulik kahjustuspilt, k\u00e4igumuster (haudepilt) ja tavaliselt ka liigispetsiifiline toiduobjekt. Tavaliselt esinevad erinevad liigid ka puu spetsiifilisel osal (juurtel, okstel, t\u00fcvel jms).<\/p>\n<p>Kuuse-koore\u00fcrask on pol\u00fcgaamne putukas, iga isase juurde lendab kohale tavaliselt kaks m\u00f5nikord ka kolm emast. Paarituskojast n\u00e4rib iga emane omaette emak\u00e4igu ja muneb selle serva 40 kuni 60 muna. P\u00e4rast koorumist n\u00e4rivad t\u00f5uguk\u00e4igud, mis l\u00e4hevad j\u00e4rjest suuremaks, sest t\u00f5uk j\u00e4rjest kasvab. K\u00e4igu l\u00f5pus tehakse nukuh\u00e4ll, milles nukkutakse.<\/p>\n<p>Kasutatud materjal:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Voolma, K., \u00d5unap, H. 2000. Metsakaitse : metsakahjustused ja nende v\u00e4ltimine. Tartu : Maaelu Arengu Instituut.\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Voolma, K., \u00d5unap, H., S\u00fcda, I. 1997. Eesti \u00fcrasklaste (Coleoptera, Scolytidae) m\u00e4\u00e4raja. Tartu: Eesti Loodusfoto.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Metsapalu.L. etc (2014) P\u00f5llumajanduslik entomoloogia : \u00d5pik k\u00f5rgkoolidele <a href=\"https:\/\/dspace.emu.ee\/xmlui\/handle\/10492\/8859\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/dspace.emu.ee\/xmlui\/handle\/10492\/8859<\/a><\/span><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/keskkonnaportaal.ee\/et\/teemad\/mets\/kuuse-kooreurask\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"font-size: 11px;\">https:\/\/keskkonnaportaal.ee\/et\/teemad\/mets\/kuuse-kooreurask\u00a0<\/span><\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.rmk.ee\/metsa-majandamine\/urask-riigimetsas\/kuuse-kooreurask\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"font-size: 11px;\">https:\/\/www.rmk.ee\/metsa-majandamine\/urask-riigimetsas\/kuuse-kooreurask\u00a0\u00a0<\/span><\/a><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Statistikaamet: Statistika andmebaas: KK513: HUKKUNUD PUISTUD <a href=\"https:\/\/andmed.stat.ee\/et\/stat\/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru\/KK513\/table\/tableViewLayout2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/andmed.stat.ee\/et\/stat\/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru\/KK513\/table\/tableViewLayout2<\/a> (k\u00fclastatud 28.10.2023)\u00a0<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Statistikaamet: Statistika andmebaas: KK51: METSAVARU RIIKLIKU METSAINVENTEERIMISE (SMI) HINNANGUL\u00a0 <a href=\"https:\/\/andmed.stat.ee\/et\/stat\/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru\/KK51\/table\/tableViewLayout2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/andmed.stat.ee\/et\/stat\/keskkond__loodusvarad-ja-nende-kasutamine__metsavaru\/KK51\/table\/tableViewLayout2<\/a> (k\u00fclastatud 28.10.2023)\u00a0<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><a id=\"opilasele\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ce6cc2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ce6cc2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ce6cc2-collapse\">Lisamaterjalid<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ce6cc2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ce6cc2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong> Artiklid, skeemid:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/issuu.com\/eramets\/docs\/sinu_mets_2020_2_web\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/issuu.com\/eramets\/docs\/sinu_mets_2020_2_web<\/a> Metsa\u00f5ppeleht Sinu Mets nr 59, juuni 2020<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/issuu.com\/metsauhistu\/docs\/sinu_mets-2022-04-metsauhistu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/issuu.com\/metsauhistu\/docs\/sinu_mets-2022-04-metsauhistu<\/a>\u00a0Kuuse-koore\u00fcrask kui metsa tervise indikaator, lk 6-7<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/maaelu.postimees.ee\/7997698\/lumerohke-talve-jarel-on-karta-uraskirunnakuid-ka-mannikutes?fbclid=IwAR38NDYH5_2F1CQ3hYoZSycd7L3BFRmSr9zsJ0HvjtvX0tAY0sAquj_g3Cc\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/maaelu.postimees.ee\/7997698\/lumerohke-talve-jarel-on-karta-uraskirunnakuid-ka-mannikutes?fbclid=IwAR38NDYH5_2F1CQ3hYoZSycd7L3BFRmSr9zsJ0HvjtvX0tAY0sAquj_g3Cc<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Videod:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1sTGXBs4GoA\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1sTGXBs4GoA<\/a> MT\u00dc Eesti Erametsaliidu video \u00fcraskikahjustusega metsast Valgamaal.<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/jupiter.err.ee\/1609145711\/maahommik\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/jupiter.err.ee\/1609145711\/maahommik<\/a>\u00a0 3.20st hakkab r\u00e4\u00e4kima m\u00e4grast, temaga seotult hakkab r\u00e4\u00e4kima \u00fcraskist 5.28st. 10st minustist r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcraski elust. L\u00f5pp 14.50.<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HL5WKmvs3Fc\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HL5WKmvs3Fc<\/a>\u00a0 ELF Urmas Tartes<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ZkrL2sOsQ7A\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ZkrL2sOsQ7A<\/a> Kuuse-koore\u00fcrask \u2013 kuidas v\u00f5idelda probleemiga<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Pildid:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/www.insectimages.org\/browse\/detail.cfm?imgnum=1190027\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.insectimages.org\/browse\/detail.cfm?imgnum=1190027<\/a> kuuse-\u00fcraskikuuse haudepilt harilikul kuusel, pildi autor L-M. Nageleisen, CC BY 3.0<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kust leida \u00fcraski-kahjustusega puid?\u00a0Otsida puid, mille puukoorel v\u00e4iksed augud ja mille all n\u00e4ripuru (Voolma, K., \u00d5unap, H. 2000. Metsakaitse : metsakahjustused ja nende v\u00e4ltimine. Tartu : Maaelu Arengu Instituut).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"609\" height=\"796\" class=\"alignnone wp-image-206\" title=\"11.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/11.png\" alt=\"kust leida\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/11.png 609w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/11-230x300.png 230w\" sizes=\"auto, (max-width: 609px) 100vw, 609px\"><\/p>\n<p>K\u00e4igumustrite (haudepiltide) m\u00e4\u00e4ramine.\u00a0Erinevate \u00fcraskite \u201emustrid\u201c ja, kus nad umbes v\u00f5iksid puul asuda (Voolma, K., \u00d5unap, H. 2000. Metsakaitse : metsakahjustused ja nende v\u00e4ltimine. Tartu : Maaelu Arengu Instituut).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"609\" height=\"605\" class=\"alignnone wp-image-207\" title=\"12.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/12.png\" alt=\"haudepilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/12.png 609w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/12-300x298.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/12-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 609px) 100vw, 609px\"><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud? \u00d5ppematerjal\u00a0on suunatud huviharidusasutustele ja \u2013ringidele. Ealisi piire ei ole, tuleb valida vanusele sobiv metoodika. \u00d5ppematerjali tutvustus N\u00fc\u00fcd on aeg uurida, kuidas kunst saab olla vahendiks kliimateadlikkuse v\u00e4ljendamisel, kasutades \u00fcraskiteemat. Kas teadsid, et \u00fcraskid on meie metsades &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-99","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/99","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99"}],"version-history":[{"count":25,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/99\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3011,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/99\/revisions\/3011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}